Tallinn maja maht korter elanik Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 Tunnid 5000 6000 7000 8000 9000
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARV
Pangalaenu lepingutasu X 2000 Sobiva büroopinna 500 otsimine X Büroopinna rent X X X X X X X X X X X X 4000 Koolitused X 8000 Seadmete ost X 120 500 Teenuse alustamise kulud (stardirahad) kokku: 140 000 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1
D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 2000 EEK 17. Lühiajaliste võlakirjade müük kahjumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr. Seisuga firmale B lühiajalist laenu 10 000 EEK kaheks kuuks intressiga 5 % kuus. a) Laenu andmine D: Laen 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK b) Intressi arvestamine esimese kuu lõpul D: arvestatud Intressid 500 EEK K: Laenu intress 500 EEK c) Intressi laekumine esimese kuu eest D: Arveldusarve 500 EEK
8 c. Tööjõu palgad ja rendimaksud. Ettevõte annab tööd viiele inimesele. Need on kaks õmblejat, kaks klienditeenindajat ning firma omanik ehk direktor. Õmblejate ja klienditeenindajate brutopalk on 5000 krooni, millele lisandub preemia. Preemia on 15% brutopalgast. Personal Direktor Brutopalk 5000 8000 Tööstuskindlustus 140 224 Kogumispension 100 160 Maksuvaba tulu kuus 2250 2250 Tulumaksuga maksustatakse 2510 5366 Tulumaks 527 1127 Preemia 750 1200
Diagrammid. Üldine Diagrammid Näide. Toiduainete läbimüük Kaup 2000 2001 2002 Liha 340 302 390 Piim 245 260 230 Jahu 175 150 190 Tulpdiagramm - Column Sektordiagram 500 390 400 340 302 23%Liha Tuh. EEK Liha Piim 300 200 Piim 100 Jahu 0
01.06.2008 4,55 2360,85 10931,31 NO 01.06.1995 17,56 3279,37 14386,66 NO 01.06.1999 13,56 3306,76 14489,73 NO 01.06.2001 11,56 3426,54 14940,31 NO 17269,50 78937,29 Veterane: 5 Pensionäre: 1 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Mari Jüri Kati Mati Column C Column D Column E Mati Pille Kalle Malle Nr. Firma Summa Makstud Hankijad 1 AS Piim 2500 2500 1 AS Piim 2 AS Leib 3700 3700 2 AS Leib 3 AS Juust 1700 1700 3 AS Juust 4 AS Piim 5600 5 AS Juust 1200 6 AS Juust 1300 7 AS Leib 6500
4 7,098.54 5 7,808.40 6 8,589.24 k (load duration curve described below) period and for lifetime period nt capital cost and fuel cost only!) Heating Hot tap water and other constant load Total 00 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Hours 396 1104 1848 2580 3312 2 1.8 1.7 1.5 1.4 1 1 1 1 1 3 2.8 2.7 2.5 2.4 1176 2053.2 2046 1903.2 1793.4 MW MW 172
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a. On pleneeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse t/m määra 30%-le; Suurbritaan suurendatakse müüki 10%; Rootsi krooni kurss langeb 9 SEK/EUR Leida Forma Inc planeeritav konsolideeritud puhaskasum EUR-ides ja efektiivne t/m määr 201(2) a? 4. Tahate investeerida Rootsi võlakirjadesse
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus....................................................................................................... 8 2.1.
palgad tegevjuht 18000 projektijuht 14000 treenerid 16000 treenerid 16000 üke treenerid 8000 üke treenerid 8000 instruktor 14000 instruktor 14000 abitööline1 9000 abitööline2 9000
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine..................................................
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?
külmutusagensist. Vesi põhjustab külmutusagensis muda ja hapete (soolhape HCl, fluorhape HF) tekkimist, mis omakorda on korrosiooni tekkepõhjustajateks. Filter-kuivati tuleb vahetada, kui filtril tekib rõhulang, sellel juhul on see tuntav temperatuuri muutusega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 54 Ressiiver Vältimaks olukorda, kus suure soojuskoormuse tekkides ei tule kondensaatorist vajalikul hulgal külmutusagensi, paigaldatakse peale kondensaatorit ja enne paisventiili mahuti ressiiver. Tema ülesandeks on ka varustada paisventiili vajaliku hulga külmutusagensiga. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 55
kogu) * üks vastus oli et ei muutu--aa see oli tõenäoliselt vale, kuigi pole kindel 5) Juurdekasvutempo on 3 aasta 100 (3 aastat oli) Vastuse varaindid: · ei saa arvutada, kuna kõiki aastaid pole antud · 9% · 41% Indeksid kindlasti sees! 2. Kui palju muutus kaupade maksumu skopguste muutumise tulemusena 1996a maksumus 1997a maksumus koguse muutus Porgand 8000 11000 -3% Peet 5500 9000 +3% 1. Suurenes 1% 2. Suureneeeeeees 4% 3. Jäi samaks 4. Vähenes 3,8% 5. Ei ole ükski eelnevaest variantidest Vastus: ..... Struktuuriindeksid KT!!, eksamis ei ole! Kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Regressioonisõltuvus ei ole pööratav.
6171 6062 3740 18199 7232 1515 1534 7491 7155 4682 22602 11837 1677 2279 9972 9517 9349 32304 21664 2589 6497 17239 10070 13061 33274 30617 3217 12873 1,5 1 0,5 0 Column D -360 -300 -240 -180 -120 -60 0 60 120 180 240 300 360 -0,5 -1 -1,5 2004 2005 2006 majandusteaduskond Koosta üks tabel 75000 laenu kvartali tagasimaksete arvutamiseks kui laen võetakse 5, 10 või 20 aastaks ja laen laenu suurus 75 000,00 kr Intress Intress
kas diskreetne või pidev. ri võimalik tasuvus pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n võimalike tulemuste arv Kõigi võimalike tulemuste tõenäosuste summa peab andma kokku 1,0. n r = (ri x pi ) i=1 Võim.tulemus (x) Tõenäosus P(x) 5000 0,10 7000 0,25 8000 0,30 9000 0,25 11000 0,10 r = (5000x0,10)+(7000x0,25)+(8000x0,30)+(9000x0,25)+(11000x0,10) =8000 19. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm. See kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis
l arv (8-bittine kood) Kood Märk 251 252 253 254 255 Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab ajaväärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab ajaväärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab ajaväärtusest kuu numbri NOW () Tagastab antud hetke kuupäeva ja kellaaja SECOND (ajaav) Eraldab ajaväärtusest minutid TIME (tunnid;minutid;sekundid) Moodustab argumentide väärtuste alusel kellaaja TODAY () Tagastab antud hetke kuupäeva
Torude paralleelse lülitamise korral tuleb hoolitseda selle eest, et soojuskandja kulu võimalikult ühtlaselt torude vahel ära jaguneks. Vastasel juhul võib esineda väga väikese soojuskandja kuluga torude ülekuumenemine. Ebaühtlase kulu kujunemise mehhanism paralleelsetes torudes ja selle tagajärjed on eriti otsevooluseadmete juures erisugused. Soojaveekateldes võib ülalt alla liikumisega torupaneelides väikese keskmise kiiruse ja kollektorite suure takistuse ja ebaühtlase soojuskoormuse korral paneeli laiuses vesi mõnes totus seiskuda või liikumine vastupidiseks muutuda. Kuigi keskmine vee temperatuur hoitakse keemistemperatuurist 30- 40 ºC madalamal, võib vesi niisuguses torus siiski keema minna ning sellega kaasneb soolade väljasadenemine veest, torude kohalik ülekuumenemine ja hüdraulilised löögid. Vee stabiilse liikumise tagamiseks paralleelsetes torudes on vaja tagada minimaalsed keskmised kiirused torudes., mis
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites nimed Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites päisete tekstid Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimine Lisad Valideerimine tabelites
2 000 2001 2002 2003 0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni aliikme kohta, k palgatööst Siirded kr võtlusest Muud tulud ulu Mitterahalised tulud 1800000 1600000 1400000 1200000 1000000 Column B 800000 Column C Column D 600000 400000 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 1800000 1600000 1400000 1200000 1000000 Column B 800000 Column C
9.18 Kumera püstkõveriku raadius Kumera püstkõveriku vähimad raadiused, m Projekteerimise lähtetase Projektkiirus, km/h Hea Rahuldav Erandlik Ristmikevahelisel lõigul 140 70 000 40 00070 000 33 00040 000 120 30 000 22 00030 000 18 00022 000 100 17 000 12 00017 000 800012 000 90 12 000 570012 000 45005700 80 8000 37008000 26003700 70 4500 23004000 17002300 60 3000 13003000 10001300 50 1700 7001700 460700 40 750 350750 260350 Ühetasandilise ristmiku piirkonnas 120 70 000 40 00070 000 33 00040 000 100 30 000 22 00030 000 18 00022 000 90 17 000 12 00017 000 800012 000
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450. M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus. Katla marginaalkulu karakteristik on katla kulukarakteristiku tuletis katla soojuskoormuse järgi. Katla elektrilise omatarbe karakteristikud on tavaliselt astmed, mis on tingitud omatarbeseadmete talitluse muutustest. Kõik katla karakteristikud võivad olla esitatud ka bruto või netokarakteristikuna. 3.Auruturbiinide tüübid ja nende kasutusalad - Kondensatsioonturbiin (tüüp K) -Ühe või kahe termofikatsioon vaheltvõtuga turbiin (tüübid T1 ja T2) -Ühe tööstusliku vaheltvõtuga ja ühe või kahe termofikatsioonvaheltvõtuga turbiin (tüüp TVT1 ja TVT2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
