koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon
teha õiget tööd. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: 1. eleegia ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon = I rida heksameeter, II rida pentameeter jamb rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast (u-u-) kirjutati ka trohheilisi värsse ( -u-u) [Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis] Meelika : 2. monoodiline lüürika e soololüürika, soolo esitus lüüra saatel [ Sappho, Alkaios, Anakreon] 3. koorilüürika e koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine, lähtus paljuski folkloorist [ Alkman, Stesichoros, Simonides, Bakchylides, Pindaros! ]
Ibykos- ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. 5 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Jamb- Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Jambides pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Selliste luuletuste levinumaks värsimõõduks oli jambiline trimeeter, millest hiljem sai ka dialoogide levinuim kõnevärss draamateostes. Jambiline trimeeter koosnes kolmest meetrumist, igaühes kaks jambilist värsijalga. jambiline trimeeter Jamb oli arvatavasti esimene zanr, milles loobuti laulust. Arhailisel ajal ei seostunud jamb ühegi kindla värsimõõduga, jambide asemel kasutati ka trohheusi ja teisi värsimõõte.
luuletaja oma [10]. 2. Varasem looming ,,Palavik" Heiti Talviku esimene luulekogu nimega ,,Palavik" anti välja ,,Kammisseppade" sõpruskondliku kirjastuse poolt 1934. aastal. Oma luules võttis ta eeskuju oma lemmik autoritelt, kelleks olid: Ch. Baudelaire, H. Heine, R.M. Rilke ja tema vaieldamatu lemmik F. Dostojevski. Tema luule on klassikaline ja kindlajooneline. Seda iseloomustavad range ja puhas vorm, silbilis-rõhuline värsisüsteem, neljarealine stroof, jambiline meetrum ning poeetiliste piltide täpsed ja selged kontuurid. Talvik vältis ebaloomulikku sõnastust ja kulunud riimsõnu. Tema luules olid puhtad riimid.Või kui riimid olidki ,,kulunud", siis Talvik oskas neisse uue elu sisse puhuda. Ta kasutas ka julgeid võrdluseid. Talviku esikkogus on kaks meeleolulist põhikihistust. Väiksem osa luuletusi esindab kujutuspiltidelt ja vaimult vanamoelist romantikat ja noorukinukrust. Sellised
kõlbelisi õpetusi, eleegia kujul esitati filosoofilisi mõtisklusi. Eleegia kui zanr oli mitmeti lähedane Homerose eepostele: ka eleegikud kasutasid joonia murret, samu valemilisi väljendeid ja kujundeid. Üheaegselt eleegiaga tekkis teine lüürika liik jamb. Sama nimetust kannab ka kahest, nimelt lühikesest ja pikast silbist koosneb värsijalg. Kõige enam oli tarvitusel kuuejalaline jambiline värss. Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest dipoodist koosnevat värsirida nimetatakse jambiliseks trimeetriks. Paarituil kohtadel võib jamb asenduda spondeusega ja pikk silp kahe lühikesega. Tsensuur asub kolmanda või neljanda jambi keskel (vt skeem lk 49).
puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike)
Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49
(armastuse ja nooruse ülistamine), Sappho, (pulmalaulud, naiste tunded), 3) Kuulsamad koorilüürika loojad olid Simonides (hümnid ja peolaulud), Bachylides (religioosete pidustuste hümnid), Pindaros (luule Olümpia mängude võitjate auks). 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Eleegia on ükskõik, mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (I rida heksameeter; II rida pentameeter) Jamb on rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast kirjutati ka trohheilisi värsse. 26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ...............................
liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming) • Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine 35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja –muusika mõisted Eestis aja jooksul muutunud.
,,Õpetatud ajastu" Järgnev XVII saj., mis kannab Taanis ,,õpetatud ajastu" nime, oli õieti ebateaduse ja ortodoksse teoloogia valitsusajaks, mis tõmbas kõikjal piirid vaba teaduse arengule. Ometi ulatus just sellel ajal pisut hilisrenessanslikku vaimu ka Taanisse. Trondhjemi piiskop Anders Arrebo (1587-1637) nn. ,,taani luule isa" tegeles taani värsiehituse korraldamisega, võttes tarvitusele aleksandriinvärsi ja jälgides luuletamises kindlaid reegleid. Arrebo peatöö on jambiline luuleteos ,,Hexaémeron" kuuest maailmaloomise päevast (trükitud 1661). Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn. ,,Kingo lauluraamatu" (1699) viisideks kasutada ka kergemaid ja elavamaid rahvaviise ja ilmalikke meloodiaid. Need olid aga siiski ainsad rõõmustavad erandid üldises halluses. Valgustusaeg, klassitsism ja esiromantika 18. saj
Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2.kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3.nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4.viisik ehk viisikvärss (kvint); 5.kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6.seitsmikvärss (nt. Rhyme royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood), Troilus and Criseyde 7.Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Epiteet- kirjeldav või kaunistav lisandsõna, ehk poeetiline täiend. Nt mustav on ta põhi, salalik ta süle. Võrdlus- kõrvutamine ühistunnuse alusel
Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse
lühikest lüürilist luuletust. Epitaaf - hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. kirjanduses kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 12. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. "Kuningas Oidipusest" ja värsivormiks jambiline trimeeter? Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Rohkem kui kolme näitlejat antiiktragöödiad ei kasutanud. Sophokles hakkas kasutama kolme näitlejat
Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Alighieri, Cavalcanti ja Petrarca. (3.2) inglise ehk Shakespeare'i sonett pärineb 16. sajandist, koosneb kolmest katräänist ning distihhonist (4+4+4+2) Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta. Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka. Levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb. Inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare, ja Milton. 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail. (3.3) prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev. Sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid. Levinud värsimõõt on aleksandriin. Prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka
-14. sajandi poeedid Alighieri, Cavalcanti ja Petrarca (3.2) Inglise ehk Shakespeare'i sonett pärineb 16. sajandist, koosneb kolmest katräänist ning distihhonist (4+4+4+2), kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta, Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka, levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb, inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare ja Milton, 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail (3.3) Prantsuse ehk Ronsardi sonett jaotub itaalia sonetiga sarnaselt katräänideks ja tertsettideks (4+4+3+3), kuid selle riimiskeem on erinev, sonetis vahelduvad nais- ja meesriimid, levinud värsimõõt on aleksandriin, prantsuse soneti kuulsaimate autorite sekka
· Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus prestiizikatele zanritele. Pandi kirja tavaväärtusi mõnitavat, ka eluraskusi kurtvat luulet. Värsimõõduks oli jambiline trimeeter. · Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes. Monoodiline lüürika oli isiksusekeskne, kuid tundelisema teemakäsitlusega ning teistsuguse
ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (`ballares', samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna (ballare, tantsima, samast tüvest ka ball ja ballett),
3) Rooma ülikute abielulaadsed püsisuhted nende hetääridega. 4) Suure hulga noormeeste sunnitud tagasitõmbumine poliitilisest elust keisririigi tõttu, protest ühiskonnas toimuva vastu 120. Q. Horatius Flaccuse luule lühiiseloomustus: mida ta tõi Rooma luulesse, millistel teemadel kirjutas; millised olid tema luulet iseloomustavad märksõnad? Esimesed jambid Catullusel (nt 8. luuletus); peaesindaja Horatius (658 eKr, epoodid) Peamine vormitunnus: jambiline värsijalg, mida oli värsireas 26 Ründav ja pilkav iseloom, (nii poliitiliste kui isiklike) vaenlaste vastu Lüürilistes värsimõõtudes luule Kõrgaeg 3010 eKr Peaesindaja Quintus Horatius Flaccus (658 eKr) Translatio imperii lüürika valdkonnas Laenati kreeka arhailise perioodi poeetide viljeldud värsivormid, s.t stroofiline, paljudes eri värsimõõtudes kirjutatud luule Horatiuse luule märksõnad (vrd neoteerikud)
Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G. Chaucer Canterbury Tales (mõned lood) 7. Ottava rima (8 värsirida, abababcc), Giovanni Boccaccio luule Kinnisvormid. Ballaad. vanaprantsuse tantsulaul (‘ballares’, samast tüvest ka sõna ballett), ka rahvaluule lüroeepiline lugulaul või legend, laada pingilaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik või tundeline kunstballaad.
ning hiljem Lope de Vega 3-vaatuselisi näidendeid. Tuli leida midagi testsugust (vormi). Inglismaal võeti kasutusele blankvärss (esmakordselt Surrey tõlkis Vergiliust, ning kasutas osaliselt blankvärssi, 1561). Järgnevalt Shakespeare ja tema kaasaegsed kasutavad peamiselt blankvärsis. Suur osa Shakespeare'i teoseid on võetud Itaaliast, seega on ka blankvärss tulnud Itaaliast. Inglise luule on Eesti keelele lähedasem, jambiline rütm, peamiselt meesriimis 10silbilised värsid. Hispaanias tekkis rahvuslik draama, juhtiv kuju oli Lope de Vega. (Milliegiärast ei võetud eeskuju Inglise blankvärsist, nagu nt Tosso seda tegi, ei mindud kaasa) Draama õttis kasutusele palju erinevaid riimvärsilisi vorme. Ühes näidendis on umbes 8-10 erinevat stroofivormi, erinevate riimiskeemidega. Romanss. Kasutati väga kindlat luuletusevormi, riimiskeemi: _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____ _____
kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema". ,,Ilmapuu", ,,Tahaksin olla", ,,Mutionude vaidlus" ja ,,Suvi", mille stroofid on kaheksarealised. Vilepi luuletustel on üldiselt selge ja reibas rütm, mis on saavutatud traditsioonilist silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade arvu korrastatud vaheldumine, kus nelikstroofis vahelduvad nelik- ja kolmiktrohheused. Selline rütmis avalduv seaduspära kutsub esile ootuse oma
annaabi.ee 
