.................................................................. 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja jalakapässik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi. Väliselt sarnaneb see seen meil rahva seas kasekäsna nime all tuntud musta pässikuga (Inonotus obliquus), aga kasvab vaid jalakal. Niisiis nimetatigi ta jalakapässikuks (I. ulmicola) . Lõuna-Soomes (näiteks Helsingi ja Turu) ja ka Eesti parkides on seen kõige olulisem vanade jalakate pehastaja. Võrreldava suurusega majanduslikku kahju tekitab pargipuude mädandajana veel vaid vahtratarjak (Rigidoporus ehk Oxyporus populinus). 3 1. Välimus. Jalakapässik on üheaastane, kasvupinnale liibuv seen
Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal on ümmargune. 5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist :
80 c. Ariidsetel aladel võivad aga puude juured ulatuda rohkem kui 10 m sügavusele. Sageli arvatakse, et puittaimede juurestik on umbes sama suure ulatusega nagu puu võra, kuid tegelikult võib juurestiku ulatus ületada võra läbimõõtu mitu korda. Juurestiku suuruse määrab mulla viljakus ja niiskusrežiim ning juurestiku levimise ulatus on ka liigiomane tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel, pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest
Lehed munajad. Alus tavaliselt südajas võib olla ka sirge. Paljad. Terve servaga. 70) Syringa josikaea ungari sirel Lehed elliptilised, äraspidi lai, kiiljad. Serv terve. 71) Ulmus laevis künnapuu Lehed ovaalsed, ebasümmeetrilised. Üks lehe aluse pool teisest lühem. Serv kahelisaagjas. Alt pehmekarvane. Rood ei hargne kunagi kaheks. 72) Ulmus glabra harilik jalakas Lehed ovaalsed, veidi ebasümmeetrilised. Tipp terav. Jalakal on jalad all. Külgrood hargnevad sageli enne lehe serva jõudmist. 73) Populus tremula harilik haab Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel
temperatuur kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed küljed soojenevad, öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september).
(elliptilisem) * Syringa vulgaris - harilik sirel - lehed munajad, terve servaga - paljad (südajas, teistmoodi tuhmid, ühtlaselt teravneva tipuga, alt sirge) * Syringa josikaea - ungari sirel - alt valkjas/ sinakas roheline - alt karvane - ripsmeline - kiilja alusega * Ulmus glabra - harilik jalakas - leht äraspidine, tipust kolmehõlmaline - leht nõrgalt ebasümmeetriline - pealt ja alt jäikade karedate karvadega! - enamik külgroodudest hargneb kaheks enne serva jõudmist! - jalakal jalad all! (tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas
2. külmakindlad -35° C (sarapuu, pihlakas) 3. mõõdukalt külmakindlad -25° C (jugapuu, pöök) 4. külmahellad e külmakartlikud kuni -15° C (ranniksekvoia, mammutipuu) 5. troopikaliigid Temp poolt põhjustatavad kahjustused: • külmumine talvel – peam võõrpuuliigid. Alla 40°C võivad kannatada saar, tamm. Oluline on eelneva suve ilmastik. • Külmalõhed- tingitud temp kõikumisest varakevadel. Tekivad peam lehtpuudel: tammel, saarel, jalakal, vahhtral, haaval • hiliskülmakahjustused- Eesti metsakasvatuses kõige olulisemad, levinumad. Kannatavad kuusk, tamm, saar, harvem sanglepp • varakülmad e sügiskülmad- praktilises metsakasvatuses väheoluline, mõjutab võõrpuuliike • külmakergitus e külmakohrutus- väga väikeste (noorte) taimede puhul niiskel kasvukohal • koore kuumapõletik- varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) raiestike, tormikahjustatud alade servades
kübar ekstsentrilise vart meenutava jalaga, lehtpuude puidu juure ja tüükaosa keskelt nõgusad. Kübara ülakülg kreemikas, mädanikku ka kasvavatel puudel. Kõigepelat kaetud suurte vöönditena asetsevate tekitab valkad laigud, puit värvub pruunide soomustega. Kübara serv terav, kahvatukollakaks ja muutub pehmeks. Piiril seeneliha pehme, hiljem sitke, valge. Poorid mustjas joon. Eestis sage, eriti haaval ja näha. Esineb vahtral, saarel ja jalakal kasel. Kõbjased vöötkõbjas kübarad tekitab. südame mädanikku. Nakatub asetsevad rühmadena, vahel kooretüügaste kaudu. Eestis sage. kokkukasvanult, poolringjad, suhtelislet Vahtratarjak kübarad mitmeaastased, korrapärase kujuga. Ülakülje kinnitumise korkjad või peaaegu puitunud, ühisel alusel, kohas kõrge kühm. Viljakeha ülakülg on
siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enemasti ei harune. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates palju valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.
kuuske, saart ja kohati musta leppa. Noortele seemikutele (eriti tamm, saar) on ohtlik madal temperatuur lumikatte puudumisel. Kuiva mulla tõttu võivad külmuda nii juured kui ka võrsed. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Sellised külmalõhed on sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september)
Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel
elavaid puid peamiselt kuivanud oksatüügaste kaudu. Tekitab tüves valge südamemädaniku. Kui seenekübarad ilmuvad lisaks tüvele ka jämedatele osktele, siis on puu seest ohtlikult pehkinud ning tema tüveharud ja suuremad oksad võivad murduma hakata. · Soomustorik Polyporus squamosus Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Levinud kõikjal. Meil kasvab parkides ja puiesteedel vanematel lehtpuudel, sagedamini saarel, vahtral ja jalakal, samuti nende kändudel ja lamapuidul. 1/3 on leitud leide elusatel puudel, 2/3 leidudest surnud puudel või kändudel. Lame, sageli lai, lühikese jalaga ja korkjas. Ülapind hele, kollakas, tihedalt madalate pruunide soomustega kaetud. Serv terav, veidi alla pöördunud. Poorid nurgelised, madalad ja väga laiad, valkjaskreemikas. Jalg kõva. Seeneliha kollakasvalge. Tavaliselt kasvavad mitmekesi
Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel
kauguseni puitossa, kuid ei ulatu säsini (arenevad peale esmaseid säsikiiri). Säsikiired on olemas kõikidel puuliikidel. On olulised liikide eristamisel. Jagunevad: väga kitsad- nähtavad ainult radiaal lõikes, nähtavad luubiga (iseloomulik okaspuudele, lehtpuudest aga nt kask, haab); kitsad- nähtavad rist- ja radiaallõikel, luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile. Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju
laiuva võraga. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, nn. plusspuudeks. peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikkus oleneb haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki II klass- valitsevad, tugeva kasvuga puud, mille peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. puu moodustab haavakoe tüvi ja võra on hästi arenenud. Enamasti teguritest. Valgusetingimusi metsas iseloomustab (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad
Eesti külmarekord: 1940. aasta jaanuaris 43,5C. Peamiselt kahjustab puid siiski vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis). Päeval soojendab päike õhku ja puid, kuid öösel temperatuur langeb oluliselt. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osakokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel – tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivadollaüsna sügavad ning kuigi puu moodustab haavakoe, võivad need järgmisel aastal ikkagi uuesti tekkida. Suuremat kahju võib tekitada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Adektiivsed öökülmad on mujalt
vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega, jalakaid ohustab seenhaigus jalaka surm. 42. SELTS PÖÖGILAADSED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised. * Liike umbes * Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad. Õied ühesugulised. * Vili pähklike või pähkel on üheseemneline. * Kaseliste sgk: · perek lepp (sanglepp ehk must-lepp niiskuslembene metsapuu, kasvab veekogude ääres,
Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam, kui tüve sisemised kihid. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Sellised külmalõhed on sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja
eritamine ja säilitamine. Säsi. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüva ja tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune võik hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne vahtral ja jalakal on ümmargune. Kambium. Kambium ehk mähk neristeemi riba ehk juurdekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juures. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist:
öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. Madalama temperatuuri tõttu tõmbub puit tüve välimistes kihtides kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad pinged, mis põhjustavad tüvedel pikilõhede nn. külmalõhede tekkimist. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab haavakoe (kalluse) nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse
Päeval tõuseb temperatuur kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed küljed soojenevad, öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu välimised kihid enam kui tüve sisemuse puit. Madala temperatuuriga puit tõmbub kokku, sisemine osa kokku ei tõmbu ja tüve pealispinnal tekivad tangentsiaalpinged, mis põhjustavad tüvedes pikilõhede nn. külmalõhede tekkimise. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel - tammel, saarel, jalakal, haaval. Lõhed võivad olla üsna sügavad ja ehkki puu moodustab kalluse nende kinnikasvatamiseks, võivad nad järgmisel aastal uuesti tekkida. Lõhed osutuvad sageli ka seenhaiguste nakkuskoldeks. Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks
annaabi.ee 
