Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jahutuseks" - 26 õppematerjali

Elektrienergia tarbimine ja tootmine
3
docx

Elektrienergia tarbimine ja tootmine

maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki. Tuulepark Texases Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks, 30% tehnikas ja 31 % vee soojendamiseks. Väga palju elektrit kasutatakse mõttetult. Nii tehastes kui kodudes. Lambid jäetakse tööle tubades, kus ise ei olda ja töötavad masinad, mida ei vajata. Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta. Elektrit kasutatakse tööstuses, kodudes, tänavatel, ehitustel ­ igalpool.

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
Veekriis ja veekogude reostumine
2
doc

Veekriis ja veekogude reostumine

põhiülesandeks. Kaasaegsed tehnoloogiad peavad tagama keskkonna minimaalse reostuse. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Majandusuudised ja majandus uudistes
9
docx

Majandusuudised ja majandus uudistes

lisaks varem teatatud 350 miljonile eurole. Soome peaministri Jyrki Kataise sõnul on see üks suurimaid välisinvesteeringuid riiki. Google ostis andmekeskuse jaoks 2009. aastal Stora Enso endise paberitehase. Andmekeskuse ehitustööd peaks tööd andma 800 insenerile ja ehitajale, kellest suurem osa on soomlased. Keskuses töötab praegu ligi 125 inimest. Soome kaguosas asuva Hamina andmekeskuse seadmed kasutavad jahutuseks vett Soome lahest ja enamjaolt kasutatakse tuuleenergiat. Asutuse juhi Dieter Kerni sõnul sündis otsus keskust laiendada ka tänu riigi jahedale kliimale ja heale taristule. 4.Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda 2 senti liitrilt. Bensiinihinna langus on tingitud ettevõtte teatel toote sisseostuhinna langusest. Diislikütuse hinnatõusu

Majandus → Analüüsimeetodid...
6 allalaadimist
Generaatori ehitus ja kasutamine
5
pdf

Generaatori ehitus ja kasutamine

viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi. Alaldi paiknemine : 1 ­ rootor, 2 ­ alaldi, 3 ­ harjahoidik, 4- pingerelee Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu. Generaatori plussklemmi läbiva lubatud voolutugevuse (generaatoril kirjas)

Füüsika → Elektriõpetus
41 allalaadimist
Globaalsed probleemid
2
doc

Globaalsed probleemid

Puhas joogivesi on probleemiks paarikümnes Eesti asulas, kuhu tuleb see tsisternidega kohale vedada. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti. Näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Praktilisel heitvee puhastamisel kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsioone sõltuvalt sellest,

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused
3
doc

Globaalprobleemid ja tehnikasaavutused

praktiliselt igaveseks saasteks,sest sellistes tingimustes nafta ei lendu ega lagune. Lahendus: Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Kindlasti aitaks ka vee korduskasutamine vett säästa.Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Postiivsest küljest juba praegu,suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. 3) Rahvastikuprobleemid

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Passiivmaja
6
rtf

Passiivmaja

katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta on projekteerida avatavad aknad selliselt, et öisel ajal oleks jahedamal õhul võimalik liikuda läbi maja. Passiivmaja planeeritakse selliselt, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur +25ºC. Kas konditsioneeri kasutamine on õigustatud? Kuna jahutuseks paigaldatud konditsioneeride poolt kulutatud energia liidetakse küttkulu hulka, muutuks passiivmaja rajamine üsna ebaotstarbekaks. Pole ju mõtet ehitada passiivmaja, mille puhul tuleb kõik talvel säästetud soojakroonid suveperioodil ruumide jahutamisse paigutada. Jahutusseadmete kasutamisele tuleb leida nutikas alternatiiv. Suure soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on passiivmaja üks tähtsamaid komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem

Ehitus → Ehitus alused
26 allalaadimist
Elektrienergia tootmine-tarbimine ja jaotamine Eesti näitel
6
odt

Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel

vajalik energiakogus ise. Soojusenergiat tootvad päikesepaneelid aitavad alandada kulutusi sooja tarbevee tootmisel ja küttesüsteemi toetamisel minimaalselt 30% ulatuses. Juba veebruarist saab sellise paneeli omanik nautida tasuta päikeseenergiat. ELEKTRIENERGIA TARBIMINE Elektrit kasutatakse igapäevaelus palju. Statistika järgi kasutatakse 26% elektrist transpordile, 24% kodudes, 30% tööstuses ja 20% äris. Kodudes kasutatakse 33% küttes, 5% jahutuseks, 30% tehnikas ja 31 % vee soojendamiseks. Väga palju elektrit kasutatakse mõttetult. Nii tehastes kui kodudes. Lambid jäetakse tööle tubades, kus ise ei olda ja töötavad masinad, mida ei vajata. Esimesed juured elektri uurimisest ulatuvad 600 aastat tagasi enne Kristust. Selle ajaga on elektri kasutusalad väga palju levinud ja kasutusalad on laiad. Mõeldamatu oleks praegu elada ilma selleta. Elektrit kasutatakse tööstuses, kodudes, tänavatel, ehitustel ­ igalpool.

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Keemia ja elukeskkond
5
doc

Keemia ja elukeskkond

lahustumist vees. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavad elavate organismide eest hapniku. Sademetega jõuavad õhku saastavad ained mulda ja vette. Ka mulda saastavad ained satuvad varem või hiljem veekogudesse. Vetikad hakkavad vohama just tänu väetiste toimel. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Mida rohkem suudetakse kirjeldatud meetmeid rakendada, seda vähem saastatakse looduslikke veekogusid. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi puhastusmeetodeid: - mehhaaniline, - füüsiko-keemiline, - keemiline, - bioloogiline, - termiline

Keemia → Keemia
41 allalaadimist
Magustoidud
8
doc

Magustoidud

· Mis meil vaja on? o Värskelt pestud ja puhastatud marjad panna emailnõusse ja kallata peale suhkur, arvestades 4kg marjade kohta 1kg. o 8-10 tunni pärast katab marju mahl. Nüüd paneme marjad purkidesse ja valame mahla peale. Steriliseerime 10 minutit. 5 Jäätised Jäätis on maiuspala, mis kõigile maitseb. Jäätist ei sööda mitte üksnes suvel palavaga karastuseks ja jahutuseks. Seda sobib pakkuda läbi aasta iseseisva magusroana või selle koostisosana lõunalauas, desserdina pidulaudadel, vastuvõttudel või kohvilauas, aga ka sünnipäevadel. Viise, kuidas seda teha, on ääretult palju. Määrav on ettevõtmise iseloom ja kostitaja maitse ning fantaasia. Puuvilja- ja marjajäätise jaoks keedetakse suhkrust vähesest veest siirup, lisatakse mahl, mehu või püree, vajaduse korral ka sidrunhape. Üleliigse suhkru

Toit → Toidutehnoloogia
18 allalaadimist
Kordamine 10 klassi ülemineku eksamiks
7
doc

Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks

ehitatakse Ehitatakse vastavalt kaevandamise tarbija paiknemisele, piirkonda, gaasi ja peab olema veekogu masuudi kasutamisel olemasolu ­ reaktorite ehitatakse jahutuseks. elektrienergia tarbimiskoha lähedusse. Osatähtsus Peaaegu kogu Toodetakse alla 1/5 Toodetakse 32 maailmas elektrienergia maailma riigis,ligi veerand toodetakse SEJ-s elektrienergiast. On tuumereaktoritest suurte söe ja riike, kus HEJ annab paikneb USAs. Ei

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
Referaat-Reaktiivliikumine
6
docx

Referaat: Reaktiivliikumine

(Vesinik muutub vedelaks temperatuuril -253°C). Enne vesiniku põlemiskambrisse pihustamist lastakse ta kõigepealt ringlema läbi väikeste torude, millega on varustatud ava seinad. Torudes voolates neelab vesinik üleliigse kuumuse koonuse seintelt ning hoiab ära avause seinte sulamise. Tänu kuumusele, mille vesinik üles korjab, muutub ta veel võimsamaks. Sellist jahutussüsteemi nimetatakse regeneratiivseks jahutuseks. · Mootori survekontroll Mootori survekontroll on väga oluline selleks, et saata orbiidile kasulikku lasti. Liiga nõrga või liiga tugeva surve mõjul võib satelliit sattuda valele orbiidile või lennata liiga sügavale kosmosesse. Sarnased tagajärjed võivad olla ka gaasi suunamisel vales suunas ja valel ajal. Arvuti raketi juhtimissüsteemis teeb kindlaks, millal on vajalik mootori käivitamine ja millal ei ole

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Magevee kasutamine Euroopa Liidus
11
docx

Magevee kasutamine Euroopa Liidus

Hispaanias ja Türgis, seda seostatakse kliimamuutuse ja turismi hoogustumisega. Veekasutuse vähenemine on täheldatav Ida- ja Lääne-Euroopas: Poolas, Bulgaarias, Rumeenias, Suurbritannias ja Saksamaal. (Use of freshwater resources ..., 2010). Euroopas kasutatakse veest keskmiselt 42% põllumajanduses, 23% tööstuses, 18% linnas kasutamiseks ja 18% energia tootmiseks. Põllumajanduses kasutatav vesi moodustab 50-70% edela Euroopa riikides. Kesk-Euroopa riikides kasutatakse laialdaselt vett jahutuseks elektri tootmisel. Veekulu jaotus erinevate majandussektorite varieerub ühest piirkonnast teise, sõltudes looduslikest tingimustest ning majandus-ja demograafilistes struktuuridest. Prantsusmaal (64%), Saksamaal (64%) ja Madalmaades (55%) kasutatakse näiteks enamik veest elektri tootmisel jahutamiseks. Kreekas (88%), Hispaanias (72%) ja Portugalis (59%) kasutatakse vett enamasti niisutamiseks. Põhja-Euroopa riikides nagu Soome ja Rootsi kasutatakse vett põllumajanduses

Loodus → Looduskaitse alused ja...
24 allalaadimist
Rahvastiku--jäätme- ja globaalpobleemid
9
doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

Selline veetemperatuuri muutmine viib veekogu floora ja fauna liigiliste muutusteni. Puhta vee kulu saab vähendada mitmeti, näiteks vähendada tööstuses kasutatavat otse puhtast loodusest ammutatavat vett, aga ka tõsta elanikkonna teadlikust, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Suur osa veekogudesse juhitavast heitveest puhastatakse eelnevalt inimese poolt rajatud puhastusjaamades. Puhastusmeetodite valikul tuleb arvestada, milliseid aineid heitveed sisaldavad ning vastavalt sellele valida puhastusmeetod. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud.

Geograafia → Geograafia
247 allalaadimist
Referaat Laserist
10
doc

Referaat Laserist

juuresoleval joonisel näha, koosneb optiline resonaator kahest peeglist ja kahest paralleelsest RF (radio frequency) elektroodist. Kahe elektroodi vahele juhitakse gaasisegu ning elektroodilt saadud ergutusvoolu abil tekitatakse laserkiir. Protsessi käigus eraldub samuti väga palju soojust ja seetõttu on elektroodid varustatud vesijahutusega, mille abil juhitakse tekkiv soojus resonaatorist välja. Sellist jahutusprotsessi nimetatakse difusioonjahutuseks, millest tuleneb ka seadme nimi. Jahutuseks kasutatakse suletud tsirkulatsiooniga deioniseeritud vett ja resonaatorist tulev vesi jahutatakse omaette jahutis. Difusioonjahutuse eeliseks on see, et gaas ei kuumene ning selle omadused saab maksimaalselt ära kasutada. Resonaatoris olev gaas vajab väljavahetamist iga 72 tunni tagant. Vana gaasi väljapumpamiseks kasutatakse samuti vaakumpumpa, aga erinevalt traditsioonilisest laserist töötab pump vaid 3­4 minutit iga kolme päeva tagant.

Füüsika → Füüsika
41 allalaadimist
Eksam
17
doc

Eksam

39. Personaalarvuti struktuur ja standardplokid. Monitorid ­ väljundseade, muudab arvuti signaalid inimsilmale arusaadavaks _ Klaviatuur ­ sisendseade _ Hiir ­ osutusseade _ Korpus ­ metallist või mõnest muust materjalist konstruktsioon, mis teisi komponente kaitseb väliste mõjude eest _ Emaplaat ­ plaat, millele ühendatakse teised seadmed Protsessor ­ arvutisüda, mõtlemiskeskus _ Cooler ­ protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Radikas ­ protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Mälud ­ kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles operatsioone. Aitab arvutil käivituda _ Toiteplokk ­ muudab pinged ja voolutugevuse sobivaks arvutikomponentidele _ Videokaart ­ muudab arvutist tulevad signaalid arusaadavaks monitorile _ Andmekandjad ­ võimalik, salvestada andmeid 40. Protsessorite erinevad liigid. Socket tüüpi - Socket protsessor on kahest protsessori tüübist enam levinumad. Juhtkiip

Informaatika → Informaatika
34 allalaadimist
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

passiivsed ehk ei toetu elektrienergia kasutamisele. Tuumareaktori jahutamine toimub gravitatsiooni ja naturaalse tsirkulatsiooni jõul ehk siis põhinedes füüsikaseadustele. Jahe vesi vajub reaktorisse, surudes sealt välja auru, mis omakorda kondenseeritakse basseinides. Selline protsess võib iseseisvalt ilma välise jõu sekkumiseta toimida teatud aja jooksul ja selle määrab ära tuumajaama veereservuaari suurus. Mahtudest annab ettekujutuse kasvõi see, et näiteks Leningradi TJ vajab jahutuseks ööpäevas 240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev soojus jahutatakse maha väljastpoolt veega , mis aurustudes läheb väliskeskkonda, siis reservuaar saab lihtsalt tühjaks. Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele

Elektroonika → Energeetika
37 allalaadimist
Tšiili
21
doc

Tšiili

Buenos Aires) 2240km²) Llanquihue järv 780 km² Lake O'Higgins (San Martini 492 km²(Tsiili osa, terve järv on järv) 1013 km²) 8 Tabel 2: Suuremad järved VEE KASUTUS, PUHTUS Pinnaveekogude vett kasutatakse tõenäoliselt põldude niisutamiseks ja koduses majapidamises. Arvatavasti kasutavad seda ka tehased ja tööstusettevõtted jahutuseks jm. Kärestikuliste mägijõgede vett kasutatakse ka hüdroelektrienergia tootmisel. Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tsiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest. 9 ÜLDANDMED Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008) Pealinn: Santiago

Geograafia → Geograafia
75 allalaadimist
SPM JAHUTUSSÜSTEEM
56
doc

SPM JAHUTUSSÜSTEEM

6- ühendus vlants; 7- jahutus; 8- rasva ehk topendnöörtihend; 9- tihendi pingutus vlants. Konstruktsioonilt võivad deidvudi torud olla: ● Avatut tüüpi – ahtripoolne ots on mereveele avatud, jahutus toimub siin mereveega. Eeliseks on süsteemi lihtsus, puuduseks on tagurpidi käigul võib sattuda mehhaanilist prahti ja sodi deidvudi torusse ja tekitada seal kulumist. ● Suletud tüüpi – deidvudi mõlemad otsad on suletud, laagri õlitus ja jahutuseks kasutatakse spetsiaalset õli, võllilaagriliudades kasutatakse babetiiti. Deidvuditoru pressitakse ahtritäävi silma sisse seest poolt ja kinnitatakse suura mutriga, esimene ots kinnitatakse veekindla vaheseina külge ääriku abil või keevitusega. Samas võidakse deidvudi toru kohale pressida ka ahtripoolt sissepoole. Materjalina kasutatakse teras 15л; 25л. Deidvuudi laagrid Tavaliselt varustatakse deidvud kahe laagriga ja nimetatakse neid ahtri poolseks ja vööri poolseks laagriks.

Merendus → Laevandus
36 allalaadimist
Riistvara
38
doc

Riistvara

täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile toiteadapterit. Arvuti põhikomponendid on ümbritsetud arvutikorpusega. Arvutikorpuse ülesanne on kaitsta arvutikomponente vigastuste eest, muuta arvuti ohutuks, käepäraseks ja meeldivaks arvutikasutajale, ära hoida elektromagnetiliste häirete levimine keskkonda ja tagada arvuti immuunsus keskkonnast tulevate häirete suhtes, võimaldada piisav õhuvool arvutikomponentide jahutuseks ning isoleerida arvuti komponentide jahutussüsteemi poolt põhjustatud müra arvutikasutajast. Arvuti põhikomponendid töötavad kõrgetel sagedustel ja on allikaks elektromagnetilistele häiretele (EMI - Electromagnetic Interference), mis võivad häirida teiste elektroonikaseadmete toimimist. Samas on arvuti põhikomponendid tundlikud ka välistele häiretele. Seetõttu peavad arvuti põhikomponendid olema paigutatud arvutikorpusesse, mis piirab

Informaatika → Arvutite riistvara alused
37 allalaadimist
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

võiduajamistele pulmasõidul); Lammas ütelnud: "Sigigu silmapesijad, kadugu tutiniitjad!"; Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Kuna folkloorne traditsioon on omamoodi reguleerimatu vabaturg, siis ei panegi see väga imestma, kui sinna satub üsnagi mitmekesist kaupa, sh. diametraalselt erinevate vaatekohtade kajastusi vanasõnadena. Nii näiteks on eesti vanasõnades pea pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb kasvatada ja õpetada ainult suusõnaga või

Kultuur-Kunst → Kultuur
14 allalaadimist
Materjaliõpetus
52
odt

Materjaliõpetus

3) Jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstruktuuri tekke. Kuumutustemperatuur valitakse (joon.3) alaeutektoidterastele (kuni 0,8% oC ), 30-50 C o üle faasipiiri A c 3 (täiskarastus), üleeutekstoidterastele 30-50 C o üle A c 1 (poolkarastus). Jahutuskiiruse määramisel tuleb arvestada, et martensiitstruktuuri saamiseks peab jahutuskiirus olema suurem karastuse kriitilisest kiirusest (joon. 1). Jahutuseks kasutatava keskkonna valikul peab arvestama selle keskkonna mõju kahes temperatuurivahemikus: o 1) 550-650 C on vajalik kiirem jahutus austeniidi lagunemise vältimiseks; o 2) 200-300 C – aeglasem jahutus karastuspingete vähendamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Enamkasutatavaiks karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, mitmesugused vesilahused

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
41 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

Normaalse läbilõike saab kuni 10 m sügavuseni. Probleem, et pinnas võidakse kokku suruda. Ei saa kasutada kaljupinnaste puhul. Halb, et võtab palju bensiini. 2)​ ​Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks: ● lausega puurimine​- materjal väljub puuraugust purustatuna, pöördpuurimistest kiireim, aga info kõige vaesem. Tavaliselt tehakse pehme pinnaseosa sellega ja edasi südamikpuuriga. ● südamikpuurimine​- sellega saadakse puursüdamikud, aeglane, jahutuseks kasutatakse savivett. Mida sügavamale kaevutakse, seda peenema toruga puurauk manteldatakse. ● tigupuurimine​- samamoodi, nagu veinipudelilt korgi tõmbamine. Puuritakse spiraaliga (ühe tööorgani pikkus 2 meetrit). Pööratakse maasse ja tõmmatakse välja, spiraali peale jääb materjal ja seda kirjeldataksegi spiraali peal. Teisel kohal peale vibropuuri. Kiire, aga kaob andmete täpsus

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

, täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946) koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt. luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt. luulest, samuti kaks kogu J. W. Witscheli ratsionalistliku usulüürikat ("Rahunurme Lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks" III, Tartu 1871, 1875) ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli veitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885). MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis

Kirjandus → Kirjandus
130 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

tase (Sanders 1996). See tähendab, et valitud koormuse normatiivsest suurusest on 90% väiksema koormusega ja 10 % suurema koormusega. Vastavalt varasematele uurimistele võib elamute niiskuskoormuse hindamisel kasutada Joonis 5.1-l toodud niiskuslisa ja välisõhutemperatuuri vahelist sõltuvust. Kuna suvel on intensiivsem ventilatsioon (rohkem avatud aknaid, mehaaniline ventilatsioon suuremal kiirusel (ruumide jahutuseks)) ja väiksem niiskustootlus (rohkem väliseid tegevusi, pesukuivatus õues jne) on suvel niiskuslisa väiksem. Siseõhu suhteline niiskus ei ole sobiv niiskuskoormuse hindamiseks, kuna see sõltub lisaks siseõhu niiskuskoormuste komponentidele ka sisetemperatuurist ja välisõhu suhtelisest niiskusest. 61

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Aforismid
117
doc

Aforismid

sukelduda maasse nende juhtmärkide abil orienteerudes. 2938. Ketikoer käitub võõraste suhtes vihaselt, sest teab, et tema taganemistee piirdub keti pikkusega. See sama loom on aga ketist vabana malbe, sest terve maailm on tema jaoks taganemisteid täis. 2939. Kui palavustaluvuse piir on lähedal, kuid vesi kaugel, võib elevant võtta oma kuni kahemeetrise londiga enda maomahla ning pritsida seda jahutuseks oma kõrvadele ja seljale. 2940. Nälkjat kattev lima on niivõrd sitke, et nälkjas võib vigastamatult üle noatera ronida. 2941. Kaelkirjak, kaamel ja kass on ainsad loomad, kes tõstavad kõndides mõlemat paremat ja mõlemat vasakut jalga korraga. Selline kõnnak tagab vaiksuse ja kiiruse. 2942. Elevandid on ainsad loomad, kes ei saa hüpata. 2943. Kui hai suu liiga kaua lahti on, võib ta lämbuda. 2944. Kuldkala mälu on 3 sekundit. 2945

Kirjandus → Kirjandus
121 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun