TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool Anastassia Toming, 072710 MIS PROBLEEME VÕIB TEKKIDA ETTEVÕTETE ÜHINEMISEL, JAGUNEMISEL VÕI ÜMBERKUJUNDAMISEL? Essee õppeaines Äriõigus Õppejõud: dotsent Enno Oidermaa Tallinn 2008 2 Mina tahaksin käsitleda probleeme, mis võivad tekkida ettevõtete ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Arvan, et need probleemid on tõesti aktuaalsed. Proovin ka välja pakkuda, kuidas võib nendest probleemidest hoiduda.
Ida-Rooma keisririik - Bütsants Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaal...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava:
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond
.............. Kromosoomistik on liigispetsiifiline st igal liigil on ........................ Keharakkudes on kahekordne kromosoomistik – kromosoomid on paari kaupa. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu geene. Inimese kõikides keharakkudes on .................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine I raku jagunemisel (selgita kuidas on võimalik, et raku jagunemisel on tütarrakkudes lõpuks sama palju kromosoome kui lähterakus) II paljunemisel (selgita, kuidas annavad vanemad järglasele edasi oma pärilikkuse informatsiooni) Mingi geen võib esineda erinevate (näit. kahe) vormidena ehk alleelidena. Dominantne alleel on .................................................................. – A Retsessiivne alleel on ................................................................. – a
youtube.com/watch?v=D1_-mQS_FZ0 Mitoosi animatsioon - https://www.youtube.com/watch?v=ofjyw7ARP1c Mitoos Sarnasused Meioos Toimub Mõned faasid Toimub keharakkude kattuvad sugurakkude ja tootmisel eoste moodustamisel Rakud on sama Rakud on geneetilise erineva materjaliga genetilise materjaliga Jagunemisel Jagunemisel tekkib kaks uut tekkib neli uut rakku rakku Ei toimu Toimub kromosoomide kromosoomide ristsiiret ristsiire Tähtsused Meioos Mitoos Moodustub Suurendab rakkude arvu sugurakud ja eosed Tekivad 4 Surnud ja hukkunud rakkude geneetiliselt asendamiseks erinevat tütarrakku
Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16
kromosoomistikega sugurakud annavad liigile omase diploidistiku Ristsiire tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab muutlikkust (suurenevad ellujäämis- ja kohanemisvõimalused) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega SUGURAKK EI JAGUNE, eelasrakul on diploidne kromosoomistik. 5. Meioosi ja mitoosi erinevused Mitoos Meioos Toimub keharakkude jagunemisel Eoste ja sugurakkude moodustumisel Tekkiv rakk on diploidse kromosoomistikuga Tekkiv rakk on haploidse kromosoomistikuga Rakud on identse geneetilise materjaliga Rakud on geneetiliselt erinevad Ei toimu kromosoomide ristsiiret Toimub kromosoomide ristsiire Jagunemisel tekib 2 uut rakku Jagunemisel tekib 4 uut rakku Toimub 1 mitootiline jagunemine (neli faasi: Toimub 2 järjestikust mitootilist jagunemist
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest.
Tüvirakkude kasutamine haiguste raviks Tüvirakk Click to edit Master text styles TÜVIRAKU JAGUNEMISEL TEKKIVATEST Second level TÜTARRAKKUDEST JÄÄB OSA EDASI Third level TÜVIRAKKUDEKS, OSA AGA ALUSTAB Fourth level DIFERENTSEERUMIST MINGITEKS Fifth level SPETSIALISEERITUD RAKKUDEKS. Kuidas kasutatakse tüvirakke? 1960
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju
3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi.
tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga). · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool.
jagunemine. Tulemus: kaks identset diploidset rakku Vajalik- kasvamine, kudede uuendamine, haavade paranemine, vegetatiivne paljunemine. 3. Meioos. Tähtsus. Üldine käik. Meioosi faasid. (Lk 44-47; v.õ. 108-110) Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarraku Tähtsus: Hoiab kromosoomistiku stabiilsena Üldine käik: Toimub interfaasis, seejärel tekivad homoloogilised kromosoomid. Toimub 1.jagunemine, ja seejärel 2. jagunemine. Jagunemisel tekivad tütarkromosoomid 4. Võrrelge mitoosi ja meioosi. (vihik) Mitoos Meioos Keharakkude jagunemine Sugurakkude küpsemine, eoste moodustamine Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb poole võrra Üks jagunemine, neli faasi Kaks jagunemist, 4+4 faasi Interfaasi lõpus toimub DNA replikatsioon Enne 1.jagunemist toimub DNA replikatsioon
6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene. Inimesel keharakus kahekordne kromosoomistik (46) Inimesel sugurakus ühekordne kromosoomistik (23) 8. Kromosoomid- pärilikkusest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Histoonide ümber keerdub DNA. 9. Rakumembraani ülesanded 1) See ümbristseb kõiki rakke 2) Eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid. Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1. 6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool,
neil on haploidne kromosoomistik. 1 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks. Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega. Meioosi tähtsus: · Tagab sugulise paljunemise · Tagab muutlikuse looduses MITOOS MEIOOS Keharakkude jagunemisel Sugurakkude küpsemisel ja eoste moodustumisel 1 jagunemine 2 jagunemist Ei toimu ristsiiret Ristsiire I jagunemise profaasis Tekib 2 diploidset rakku geneetiliselt identsed 4 haploidset rakku geneetiliselt erinevad I jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid. Lahknevad kromatiidid
Downi sündroom Nimi 9.klass Downi sündroom Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena Haiguse esinemine Haigus esineb poiste ja tüdrukute vahel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusest Tekkepõhjused Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustamisel Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui muidu Downi haige iseloomulik välimus Väike ümmargune pea Kukal ja näo profiil on lamedad Silmade lõige viltune Esineb kolmas silmalaug, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti Downi Südroomi haige ja iseloomulikud kromosoomid Ravivõimalused Haigust ei ole võimalik ravida Püütakse vältida võimalikke tüsistusi
Nende arv sõltub raku füsioloogilistest vajadustest. Tsütoskelett. Rakkude kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist, millest omakorda on 27 mikrotuubulit, mis on kolmestes gruppides. Raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid, mis jaotavad kromosoome või kromatiide tütarrakkude vahel. Viburid koosnevad ka mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju, annab pinotsütoosi-ja fagotsütoosivõime.
4. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? V: Tsütoloogia ning muu teadus arenes väga kiiresti edasi. Sai uurida rakke veelgi lähemalt ning koguni rakuorganelle. 5. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. V: Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles Rudolf Virchow, et rakud saavad vaid tekkida rakkudest, rakud tekivad vaid jagunemise teel ning organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Teooria: Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. 6. Nim. Organisme kes kuuluvad üherakuliste hulka. V: Üherakulised väiksed on amööb, kingloom, suured munarakk, pärmseened 7. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised V: Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu
..G kohati molekuli siseselt kaheahelaline,kus lämmastika-te vahel vastavalt komplementaarsusele (sobivusele)H-sidemed 5.tertsiaarstruktuur histoonide(valkude)abil kokkupakitud sama,ribosoomis 6.funktsioonid on kromosoomide koostisosa;päriliku info säilitamine ja ülekandmine tütar- rakkudesse raku jagunemisel võtab osa geneetilise info realiseerimisest,:mRNA-info RNA,päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse dRNA-transpordi RNA aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse rRNA-ribosoomi RNA,valkude süntees ribosoomides
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Põhiteadmiste hulka kuuluvad väited et kõik organismid koosnevad rakkudest, uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Kõigis eeltuumsetes rakkudes on rakutuum eristunud. Rakutuum on nähtav vaid valgusmikroskoobiga. Rakutuuma ümbritseb tuumamembraan. Selles asuvad kromosoomid, mis on nähtavad raku jagunemise ajal. Kromosoomides sisalduva pärilikkuseaine tõttu on järglased vanemate sarnased. Kromosoomide arv ja kuju ei muutu organismi elu jooksul. tsütoplasma-sisaldab vett ja selles lahustunud aineid, paiknevad organellid
erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus . Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest , mille tulemusena tekib neli tütarrakku . Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire , mille tulemuseks on geenivahetus . See võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides .
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/images/stories/47XXY.jpg http://img.webmd
Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8. Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet? Kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel, võimaldab saada lühikese ajaga arvuka geneetliselt sarnase järglaskonna. 9. Milleks on vajalik organismi rakkude jagunemine? See tagab organismi kasvamise ja arengu, vajalik hukkunud rakkude asendamiseks. 10. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Tütarrakud 11. Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? Karüokinees ja tsütokinees. 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist. 13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? PROFAASis kromosoomid keerduvad, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, rakk
5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes (jääkained, varuained, pigmendid, toitained) Rakuteooria • Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. • Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on
· Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos · Interfaas · Tsütokinees 15.Millest sõltub rakutsükli pikkus? Raku ning organismi tüübist. 16.Mis toimub karüokineesis (mitoosis)? · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 17. Mis toimub tsütokineesis? · Loomarakkudel: membraan nöördub keskelt kokku (tänu tsütoskeleti valkudele)
Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini. 8. Kuidas inimene kasutab ära eri organismide mittesugulise paljunemise võimet? Kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel, võimaldab saada lühikese ajaga arvuka geneetliselt sarnase järglaskonna. 9. Milleks on vajalik organismi rakkude jagunemine? See tagab organismi kasvamise ja arengu, vajalik hukkunud rakkude asendamiseks. 10. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Tütarrakud 11. Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? Karüokinees ja tsütokinees. 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Interfaasist ja mitoosist. 13. Millest sõltub rakutsükli pikkus? Rakutüübist ja vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest, ka keskkonnast. 14. Mis toimub karüokineesis? Kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel, tsütoplasma
Hapnik rakkudes ühineb orgaanilise ainega ja selle käigus vabaneb energia. 3) AINE- JA ENERGIAVAHETUS (e. metabolism) *toitumine: -autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud 7) PALJUNEMINE Looduses esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist: *mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom. Esineb ka taime- (vegetatiivselt) ja seeneriigis (eostega). *suguline paljunemine hulkraksed organismid 8) STABIILNE SISEKESKKOND
Ül. Vanade rakustruktuuride ja mittevajalike ainete lagundamine. 5. Mitokonder ül. Energia tootmine. Ta toodab iseendale valke. 6. Tsütoskelett ül. Raku tugi ja liikumissüsteem, tagab organellide paigutuse, annab rakule kuju. Koosneb valgulistest niitidest e fibrillidest. Puudub prokarüootides aka bakterites. 7. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Ül. Temast lähtuvad kääviniidid raku jagunemisel. Kääviniidid on olemuselt magnetilised jõujooned. NB! See puudub bakterites ja kõrgemates taimede. Taimerakk 1. Rakukest 2. Vakuool 3. Plastiidid kloroplastid Kromoplastid Leukoplastid Plastiidide üleminek kloroplastid -> kromoplastiks lehtede langemine Kromoplast -> kloroplastiks porgandi säilitusjuur
kuju muutuse, mille tagajärel muutub ka rakukuju. Kokkuvõte Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudes ja on raku tugi- ja lliikumissüsteemiks. Valguniidikeste läbimõõtude järgi eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis on ühinenud kolme kaupa ja moodustuvad üheks grupi ning see on olulise ülesande kandmisel raku jagunemisel. Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju.
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning
See koosneb niitjatest valkudest, moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutumisi. Tsentriosoomil on oluline osa raku jagunemisel ning ta koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast tsentrioolist (koosnevad mikrotuubulitest). Paikneb tuuma läheduses. Raku jagunemisel lähtuvad neist valgulised fibrillid kääviniidid, mis osalevad kromosoomide või kromatiitide jaotamises tütarrakkude vahel. Ka algloomade viburid koosnevad mikrotuubulitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakul muuta oma kuju. Mõnedele rakkudele annab tsütoskelett pinotsütoosi- ja fagotsütoosivõime.
Mitokonder on raku energiat tootev organell. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid(ATP). Tsütoskelett on võrkjas struktuur, mis koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahelrakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikke rakuorganelle. Müofibrill on valgulised kiud lihasrakkudes. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist ning sel on oluline osa raku jagunemisel. Tsentriool on loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Mikrotuubul on valguline toruke, mis kuulub mõningate organellide koostisesse. Kääviniidid on raku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid., mis osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel.
organismi tervikuna, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: · päevitamine · haigused · toitainetevaegus · kehavõõraste ainete kuhjumine · rakkude jagunemisvõime langus Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. Mitoos Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunemisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale. Kromosoomid
Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal. DNA kahekordistumine replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas. DNA polümeraas sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni. Samaaegselt kustutab biheeliksi vahelisi sidemeid ning moodustab kummalegi küljele vastavuses olevad DNA molekuli osad. Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos. RIBONUKLEIINHAPE
tsütoplasmasse või kinnituvad ___________________.Ainete transporti läbi rakumembraani liigitatakse _________ ja __________transpordiks . Osa loomarakke on võimelised aga ______________. Jääkained väljutatakse rakust Golgi kompleksis moodustunud__________ abil,mis sisaldavad lagundavaid __________ .Olulisteks organellideks rakus on veel _________.mille ülesandeks on varustada rakku energiaga . Raku tugi- ja liikumissüsteemi nimetatakse _____________.Raku jagunemisel on oluline osa ___________,mis koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast ____________,millest kumbki omakorda 27-st ____________.Lisaks võib loomarakk sisaldada väikesemõõdulisi _________,kuid erinevalt taimeraku omadest need vananedes ei liitu.
"Riikide mõju teineteise kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB!
MITOOS Uued rakud tekivad rakkude jagunemisel ja neid kutsutakse tütarrakkudeks Tsütokinees - rakutuuma jagunemine Mitoos päristuumsete rakkude jagunemine viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, koosneb karüokineesist ja tsütokineesist Mitoosi alguses keerduvad kromosoomid kokku, kromatiidid on ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks ja neid nimetatakse kromosoomi õlgadeks ning need ei pruugi olla ühepikkused Interfaasis suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, millega rakk valmistub järgmiseks jagunemiseks, raku mõõtmed suurenevad, enne jagunemist toimub DNA kahekordistumine Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja ...
organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide mitmekesistumine. 3. Sarnastumine- Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Liigitekke tegurid: mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geo. isolatsioon. Geograafiline liigiteke: Ühe liigi jagunemine mitmeks geograafilise isolatsiooni tõttu. Sümpatriline liigiteke: ühe, algse liigi jagunemisel mitmeks ühise levila piires. Bioloogiline isolatsioon: erinev paljunemisperiood, käitumine paaritusperioodil. Geo. isolatsioon: liikide levialad on üksteisest eraldatud/liiga kaugel.
konspektis, autor Rein Sikut keerdumisel biheeliksisse (vt. joonised 2a ja 2b). DNA on kromosoomide olulisim (http://tamm.ebc.ee/~rsikut/rakubio.html). ehitusvahend. DNA täpsus seisneb päriliku informatsiooni säilitamises ja selle täpses ülekandes raku jagunemisel. Joonis 1. Looma raku ehitus ("Eesti Loodus" 2000. a. nr. 4 http://www.loodus.ee/el/0004/rakud.html). Joonis 2a. DNA paiknemine ja struktuur. http://www.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/geenitehn_stat_mudelid/ 1 Tanel Kaart 2
glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel Tsütoplasmavõrgustik- kanalite ja tsisternide süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine, ainete transport
massi (m
Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide ristsiire Sarnasused Mõlemas tekib rakke juurde Mõlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad päristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kääviniidid Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees ovogeneesi võrdlus Spermatogoonid Ovogoonide hakkavad mitoosi teel paljunemine lõpeb paljunema looteeas ja murdeeas suguküpsuse saabudes jätkub nende küpsemine
rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Rakuteoorial on väga tähtis osa kogu bioloogia arengus. 19 sajandi keskpaigas pani ta aluse tsütoloogia arengule. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitus ja rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Tänu uurimisele lisati veel ühe rakuteooria põhiseisukoht: Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga.
Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Spermatogenees seemnerakkude areng
Pärilikkuse alused lk. 128-132 Pärilikkus on organismide omdus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Pärilikkuse kandjateks on rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis on mikroskoobis nähtavad vaid raku jagunemisel. Kromosoomid koosnevad DNA-st ja valgust. DNA- dekoksüribonukbiinhape. DNA on kaksikahel. Spiraale ühendavad nuklotiid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa
annaabi.ee 
