Aivar Siska 12.02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka
JAAGUAR (Panthera onca) Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad.
taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Jaaguar (Panthera onca) on läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane. Kaslastest on jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger. Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune.
Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjatest jaaguarid ja puumad, lindudest tuukanid ja koolibrid, maod nagu anakondad, boad ja võrkpüütonid. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. 4 4 IMETAJAD 4.1 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune.
Taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas Vihmametsas kasvavad: balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed jne Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud Populatsiooni seisund stabiilne Toitumine: maismaa imetajad, kariloomad, kalad, konnad, kilpkonnad ja alligaatori pojad Populatsiooni tihedus: 11.7 jaaguari/100 km2 (2004) Inimesed on suurimaks ohuks + JAAGUAR Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Jaguar_- _Cameron_Park_Zoo_-_Waco,_Texas
mägilõviks. Puuma ronib osavalt puudel, vajaduse korral ujub hästi. Seljapoolel on ta ühetooniliselt kollakaspruun, alapoolel hele, peaaegu valge. Kaal võib ulatuda pisut üle saja kilo. JAAGUAR Jaaguar elutseb Ameerika mandril, Lõuna- ja Kesk- Ameerikas. Tema lemmikpaigaks on troopilised põlismetsad. Jaaguarid on hulkuva eluviisiga, rännakutel ujuvad meelsasti. Kogult on jaaguar pisut suurem puumast. Nagu kõigil pantrite perekonda kuuluvatel loomadel on jaaguari karvastik lapiline. TIIGER Tiiger on kõige võimsam kasslane. Ta võib kaaluda ligemale 300 kilo. Tiiger on säilinud Kagu- Aasia maades, samuti Venemaal Kaug- Ida taigas. Tiigrile on iseloomulik ristvöödiline karvastik.
lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid 2. Rajatised Oma onnidest koosnevate "linnade" ümber püstitasid olmeegid hiiglaslikke kivipeasid, mida tuli käsitsi kohale vedada kaugete vulkaanide juurest. Vankrit olmeegid ei tundnud. Peadel olid ees jaaguarimaskid. Arvatakse, et olmeegid pidasid jaaguari oma esiisaks. Kummalisel kombel on need kivist pead pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk- Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. 4. Kiri Kõige tähtsamaks olmeegi leiutiseks on kiri, mis on vanim teadaolev indiaanlaste kiri. Kuna olmeegi raidkirju on leitud väga vähe, siis pole seda suudetud desifreerida
Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid ning nikerdasid imeilusaid kujukesi
Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja. Looduslikes tingimustes saavad emas-ja isasloom kokku ainult innaajal. Isane lahkub kohe pärast emase viljastamist. Emane kasvatab pojad üles üksinda. Emane toob ilmale kuni neli poega, kes on sündides pimedad ja kaaluvad 700-900 grammi. Täiskasvanud jaaguarid elavad eraldi. Koos elavad nad vaid innaajal. Pojad ei lahku esimestel aastatel ema juurest. Kohas, kus on rikkalikult toitu, võib jaaguari vajadusteks sobiv territoorium olla ligikaudu 5 ruutkilomeetri suurune. Jaaguarit peetakse ööloomaks, kuid ta on aktiivne ka päeval. Tema lemmikaeg on hämarik.
Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Maiad uskusid, et jaaguar on allmaailma jumal, kes hoolitseb selle eest, et Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt.
kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid toimusid templites
mõju põlisrahvaste seas. Aastatel 1526-1600 ehitati üle 400 kloostri, mis kajastasid nii Kolumbuse-eelseid kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seinamaalingud sõdivatest inimestest ja müütiliste kentaure meenutavate olendite elusuuruses kujutistest. Pildid on kujutatud küll euroopalikus stiilis, kuid peategelased kannavad ainult Kolumbuse-eelset rõivastust, eriti jaaguari ja koiotirüüsid, mis meenutavad asteekide sõdalaskogukondi. Maalingutel on näha maha võetud paid, sinikaid ja vereojasid mis uuesti 400 aaastat hiljem 1960.a. rohkelt erinevaid seletusi on pälvinud. Hispaanlased hävitasid kristluse-eelseid pühamuid ja templeid ning püstitasid kohalike elanike abiga suured ristid mille suurus ja skulptuurne stiil tõendasid, et muistsed uskumused ja tavad on säilinud ja arenevad edasi. Ristidele, mis
kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Kisklusest tooksime näiteks alligaatori, kes söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Teiseks jaaguari, kes sööb nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad, kes on ühtlasi ka maailma suurimad maod, söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Servalid, kes on tuntud kui kõrbeloomadena, esinevad ka vihmametsades. Servalid, nimelt, söövad sisalikke, hiiri ja linde. Viimaseks troopiliste vihmametsade kiskluse näiteks tooksime välja tiigri, kes toitub kaladest, lindudest, osadest ahvidest ning paljudest teistest. [17] Konkurents
puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Amazonas Maailma suurim troopiline vihmamets (6 miljonit km2) Asub ühtekokku üheksas riigis Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi. Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 4070 cm pikk Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi Head ujujad ja ronijad Võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab Pildid Amazonas: Jaaguar: http://www.braziltravel.com/amazon-river.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaguar_sitting.jpg Kasutatud allikad
TIKAL 5.saj · Maiade kultuuri kõrgaeg 5.saj · 3000 hoonet · Linnaväljak 85*67m, kipskrohviga müür · 2 tempelpüramiidi: 9astmelised väga järskude treppidega, kaetud rejeefidega, pühamu kohal paikneb harikroon, mis on kaetud reljeefsete maalingutega. · Kogu linna templeid ja paleesid ühendavad tammteed. · 4. Püramiid välja kaevamata SUURE JAAGUARI TEMPEL 47,5m kõrge 9 astet tähistavad kindlat allaailmatasandit Pühamu koosneb 3 omavahel ühendatud kambrist, kus ohverdati inimsüdameid Ukseava puidust. Sillusele on nikerdatud jaaguari kujutis. CHICHEN-ITZA (Mehhiko) 6.saj (11.-13.saj) Maaja tolteegi kultuur Säilinud algne struktuur: templid, paleed, palliväljakud jne. Kõik ohtra skulpturaalse kaunistusega. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad ehk tollanid Tulas. (õp.lk 29) Skulptuur
Teiseks ,,Jaaguar", mis vestab unenäost, kus mina-tegelane on saaki otsiv jaaguar, kelle jahiplaanid ajab sassi udulooris kumav õrn neitsikuju. ,,Ja ta kergel astel metsavainult/ puude vahele siis kadus ruttu." Samas nõidusliku plika tõttu jääb jaaguar saagist ilma. Uduloori all toimunud sündmust võib tõlgendada ühtpidi kui petmist, mille tõttu kiskja saagita jäi, ja teisiti kui erakordset, ilmelist, müstilist sündmust lähtuvalt, et imekauni neitsi silueti tõttu udus muutus jaaguari põhiline- küti- iseloom. Üks juhus, üks ulm muudab kaslast põhjalikult ning seepärast valisingi selle luuletuse: ,,...kas näed?" küsimusele vastaks too ,,Jah!" Jaaguar nägi oma unelmaid inimese näol, udu varjus. Kohe kippusid seosed tekkima ka Gumiljovi ,,Alistumust" lugedes. ,,näha vaid armunu võib kevadhaljuses maad" Ilmselt lootuste hellitamine ongi kõige iseloomulikum noortele ja armunutele, kes on tihti nii paratamatult naiivsed ning peavad tihti seepärast hiljem
Kaal: Anakonda on kahtlemata kõige raksekaalulisem madu, seetõttu liigub ta vees palju paremini kui maa peal. Saagi passimine: Anakonda ootab kerratõmbunult jõgede ja järvede kaldaäärses madalas vees, kohtades, kus loomad joomas käivad. Tema saagiks langevad harilikult suured närilised, vahel õnnestub aga tal koguni jaaguar kinni püüda. Rohketest lugudest hoolimata ei ründa anakonda inimest isegi mitte vees. Huvitavat anakondadest Anakonda on suuteline kinni püüdma isegi jaaguari. Üle kaheksa meetri pikkuste anakondade kohta räägitakse, et need on võimelised tapma kuni kahe meetri pikkuse kaimankrokodilli. · Kui anakondal puudub kokkupuude veega, kattub ta keha parasiitidega. · Anakonda on raskeim madu. 6 meetri pikkune anakonda kaalub rohkem kui kümne meetri pikkune püüton. · Anakonda silmad ja ninasõõrmed asuvad pealae lähedal, seetõttu näeb ja hingab ta ka osaliselt vee all olles.
seinamaalingutega paleed, püramiidid, templid ja observatooriumid. Linna keskel asub taevasse kõrguv Kukulcani püramiid, mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on erilise astroniimilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas.
paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Ratast maiad ei tundnud. Linna süda on taevatrepina kõrguv Kukulcani püramiid (25 m), mis on nime saanud maiade peajumala järgi. Püramiid on nagu kalender, sellel on eriline astronoomiline ülesehitus, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist. Püramiidi sisse pärast ühe ameeriklanna surnukskukkumist enam ei lasta. Teisteks ehitisteks linnas on Tuhande samba saal, Jaaguari tempel, Ohvriallikas, Sõdalaste tempel, palliplatsid jne. Kristuse kuju Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus asub väljasirutatud kätega Jeesus Kristuse kuju, mis on üks tuntumaid ja enim külastatud monumente/skulptuure maailmas. Raudbetoonist ja voolukivist valmistatud kuju on koos alusega 39,6 m pikk (ilma aluseta 30,1 m) ja 30 meetrit lai. Tema kaaluks on 635 tonni, Corcovado mäe kõrguseks 700 meetrit.
Olmeekide keraamikas on populaarsed igasugused kolme jalaga ja kahe kaelaga anumad, kivitöötlus väga kõrgel tasemel. Kauss 1200-900 eKr (perfektselt ümar) Theothiuacam 200eKr-750pKr Päikese tempel 1-25 pKr Theothiuacam kuupüramiidi otsast 200 eKr-750 pKr Templi detailid vihmajumal ja sulismadu Maajad ja nascad 1000eKr-900 pKr Tikal linnulennult 500 eKr-1000 pKr (linnas üle 500 templi, lossi ees hauad) Gigantse Jaaguari tempel 20 pKr Looduslähedane kujutamine näo juures, ülejäänud stiliseeritud, proportsioonile ei pandud rõhku, alistatutel ülitäpsed emotsioonid Uxmali linn 600 eKr-900 pKr (tempel ümardatud nurkadega, loss ja tempel ühel kõrgusel) Uxmali linn lossi sissepääs (nool) Keraamika väga stiliseeritud, dekoratiivne ja atraktiivne Chichen-Itza (suur tempel) 900 pKr (sees omaette püramiid kuhu on maetud kuningas
kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linna süda on taevatrepina kõrguv hiiglaslik Kukulcani püramiid (nimetatud maiade peajumala järgi) ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Linnas on veel palju maiade ehituskunsti suurvorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Seda kõike peab ise nägema, avastama ja tunnetama, kui palju meil ajaloost õppida on! Agras asuv valgest marmorist Taj Mahal on arvatavasti üks maailma kauneim ehitis ning kuulsaim monument armastusele. Selle mausoleumi laskis ehitada moslemi vürst Shah Jahani (1628- 1658) oma armastatud naisele Mumtaz-i-Mahalile ehk "lossi pärlile", kes pärast 14. lapse sünnitamist suri.
Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama Olmeteekideks. Nad ehitasid kultukeskuseid , mis kujutasid endast hoolikalt kavandatud templi kogukondi. Olmeteekide religioonis oli kesksel kohal ilmselt Jaaguari kultus.On avastatud mitmeid ühesuguseid jaaguari koonu kujutavaid esemeid ( mosaiik põrand,kivi kirst jne. ). Maajad Maajad olid olmeekide järglased, kes elasid troopilistes vihmametsades , neile olid omased paljude templitega kultuskeskused ja linnad. Maajad uskusid , et andami eest tasuvad jumalad 5 abi ja toiduga .Tähtsal kohal olid ohverdamised. Jumalad olid enamasti poolinimesed- poolloomad Teotihuacan-
on läbi testitud kasutades Google Chrome'i. Teistes interneti brauserites ei pruugi kõik järgnevad nipid ja trikid kahjuks toimida. 4 1.1 Search operators Et otsida täpset tsitaati või sõnade kooslust, siis tasub see lisada jutumärkidesse. Näiteks ,,See viis haaras mind". Lisades sidekriipsu sõna ette, ei otsi Google seda sõna sisaldavaid artikleid ja lehekülgi. Näiteks otsides looma Jaaguari kiirust inglise keeles, tasub Google'sse kirjutada: Jaguar speed car, sest on olemas ka automark Jaguar. Soovides otsida ainult teatud leheküljelt asju, tasub kirjutada otsitava teksti taha site: ja lehekülg, kust otsida tahetakse. Näiteks: Jaguar site:wikipedia.com Saab ka otsida teistele lehtedele sarnaseid lehti, kirjutades related: antud lehekülje ette. Näiteks soovides otsida eestikeelseid uudiste lehekülgi tasub Googlesse kirjutada related:postimees
publiku ees selleks spetsaalselt rajatud väljakul. Kindlasti oli see seotud surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Tõenäoliselt kaasnesid võislustega ka inimohvrid kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Pallimängustaadion Chichen-Itzas Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg vihmajumal, kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Arhitektuur Maiade arhitektid kasutasid kohalike ehitusmaterjalide kõiki võimalusi,
ehitanud, hakkasid rannikul kokku varisema. Chavin'i kultuur suutis ühendada ranniku, mägismaa ning ida-madalmaa ühiskonnad oma võimsa religioosse ideoloogiaga. Nad ehitasid kaunistatud kivitempli Chavin de Huantar'isse Peruu Põhja-mägismaal, täites selle kaunilt lõigatud kiviskulptuuride ning suursuguste ikonograafiaga. Raimondi Kivi ja Lanzon'i monoliidi ikonograafia kirjeldab, kuidas nad kummardasid ülevat kassilikku jumalust, mida kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest
Linna südames asub Hiiglaslik Kukulcani püramiid, mis on oma nime saanud maiade peajumala järgi ehk nn kivist kalender. Püramiid on erilise astronoomilise ülesehitusega, kus iga nurk, aste ja kivi on osake kalendrist ning tekitavad kevadisel ja sügisesel pööripäeval vapustava valguse ja varjude mängu. Peale selle vulkaani on linnas veel palju maiade ehituskunstivorme nagu Tuhande samba saal, Ohvriallikas, Jaaguari tempel, Sõdalaste tempel jpm, mida peaksid kõik oma silmadega nägema. 25 Petra kaljulinn Jordaanias Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on
seda kummimaaks (olmeca) ja sealt ka nimi. Piirkonnas kujunesid 2 aastatuhndel paljud poliitilised keskused, mida võib nimetada linnriikideks. Üksteise järel tõusevad seal esile San Lorenzo (13.-9. sajand eKr) ja La Venta (9.-4. sajand eKr). La Venta langus tähendab ka olmeekide tsivilisatsiooni lõppu. Linnadele on iseloomulikud püramiidid ja nende keskel rituaalväljakud. Tuntud leiud on inimese suurused kivipead (kujutavad ilmselt valitsejaid või jumalaid). On leitud ka palju jaaguari kujutisi, jaaguar oli valitseja võimukuse sümbol (piirkonna kõige suurem kiskja). On leitud ka kummipalle. La Venta oli suurem kui San Lorenzo, ka on asula üldplaan hierarhilisem. 5. sajandist eKr pärinevad kas esimesed glüüfid sellest piirkonnast. Ka Mehhiko mägismaal on näha kirja algeid. Tsivilisatsioon levis olmeekide juurest laiali kolmes suunas Zapotecide piirkonda, Mehhiko kiltmaale ja Yucatani poolsaarele. Mehhiko mägialade areng on väga üheaegne olmeekide arenguga,
survet ning teravatipuliste kihvadega saaklooma tappa, kuid mitte purustada; seetõttu olid need loomad sunnitud oma toidu tervelt alla neelama. Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale jooksukiirusele ja liikuvusele, hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Vara-Permiks olid pelikosaurused muutunud tippkiskjateks. Nad elasid soodes ja neile oli omane ka veega seotud eluviis. Dimetrodon oli üks taoline jaaguari kasvu ning keerukama lõualuustruktuuriga kiskja, kes kuulus imetajalaadsete roomajate klassi. Nende loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka ehitusega ning omas eristunud suuruste ja funktsioonidega hambaid, mis meenutavad kõige rohkem koera omi; suuremad kihvad saagi läbi torkamiseks ja
sai palli läbi ühest kõrgel müüril asunud kivirõngastest. Jutustatakse ka, et teda oli autasustatud pealtvaatajatele kuulunud rõivastega. Chichen Itza Sõdalaste templi juurde saab sammaskäiku mööda ja lugemata hulk selliseid tolteegi sõjameeste kujulisi sambaid toetas kunagi katust. Samas stiilis sammaskäike kohtame ka Tula. Tempel on kaunistatud reljeefide ja freskodega ning tolteegi kunstist tuttavate jaaguari ja kotka motiividega. Chichen Itzas on samuti Jaaguaride tempel, mis on oma nime saanud sissepääsu juures valvavalt kivvi raiutud jaaguarilt. 20 Ala, mida nimetatakse Vana-Chicheniks, on mõnevõrra rohtu kasvanud ja hooletusse jäetud, kuid seal on huvitavaid ehitisi, millel on näha tolteegi mõjusid. Siit leiame kahe astmlisel platvormil seisva torniga observatooriumi ja püramiidi, millest on leitud mitmeid hauakambreid
ennast veristati; astelrai astel samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena. Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine (basaldist). Nende püha loom oli jaaguar. Hästi palju tehti kujusid, mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautsukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga. Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad. Ei tekkinud üks riik, vaid terve rida erinevaid linnriike
paljudest teistest: Mulle meeldis jutuke sellest, kuidas vaal sai endale kurgu. Et ta ujus ja kõht oli tühi ning kaval kala, kes ta kõrva taga ujus andis talle nõu, et ta võiks ära süüa ühe meremehe.Meremees aga oli lõpmata tark ja taibukas mees ja paigaldas vaala kurku parvest ja traksidest võre, niiet sellest ajast peale ei saanud enam vaal süüa midagi muud peale väikeste kalade. Veel meeldis mulle jutt sellest, kuidas siil (Terav-Torkiv) ja kilpkonn(Lapik- Loivav) jaaguari poega ninapidi vedasid ja ta ei saanudki aru, kumb on kumb ja lõpuks muutusid siili okkad lapikuks ja kilpkonna kilp soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude
annaabi.ee 
