15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv. Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära! 10.Istutusmaterjali ettevalmistamine. Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära. 11.Mätastaimede istutamine. Istutatakse metsikud taimed kraavi kallastelt või sihtidelt koos mullapalliga. Tähtis on et taimed oleksid valguse käes kasvanud ja neil oleks eristatav ladvavõrse. Kasutatakse vähese loodusliku uuenemise või hukkunud kultuuride täiendamisega. 12. Kkiilistutus. Kiilistutusega istutataksepaljasjuurseid seemikuid. Vigadeks on tavaliselt kiilu augu
3. Millised on Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kategooriad ja kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4. Milliseid kahjureid ei tohi esineda paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavas mullas? 5. Millise kultuuri järel 4 aasta jooksul ei tohi kasvatada maasika sertifitseeritavat paljundusmaterjali? Maasika sertifitseeritava paljundusmaterjali tootmiseks kasutada kavatsetaval põllul
lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibulakoore leotist (300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad.
o Sõstra- ja karusmarja helelaiksus levib niiskete ja soojade ilmadega. Talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje. o Sõstra-lehevarisemistõbi talvitub viljakehadena varisenud lehtedel. Haiguskindlad sordid, varisenud lehtede põletamine, keemiline tõrje.' o Vaarika-varrepõletik pungade ümbruses laigud! Seen talvitub nakatunud vartes, lehtedel. Suve kestel levib lülieostega. Tõrje: terve istutusmaterjal, vanad varred põletada, vältida tihedat taimestikku. Keemiline tõrje! o Vaarika kõrblaiksus talvitub seeneniidistikuna kahjustatud võrsetel ja varisenud lehtedel. Niiskel suvel kahjustus 80-90%. Tõrje: terve istutusmaterjal, vastupidavamad sordid, vältida tihedat taimestikku, keemiline tõrje. o Vaarika-helelaiksus o Hahkhallitus maasikal talvitub mullas paar aastat. Levikut soodustavad kaste ja vihmapiisad, tihe taimestik, hilisemad sordid
oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara. • Tunnused: kestev(osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund) • Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital
Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste harvendus- ja noorenduslõikus, kasulikele röövputukatele elupaikade loomine) Reavahed võib korras hoida herbitsiidiga. Kui kahjustajaid on palju, siis on vajalik otsene tõrje. Karusmarja jahukasre vastu saab külvata talvel või varakevadel põõsastele puutuhka, pritsida põõsaid kevadel kaltsineeritud sooda või lahjendatud virtsaga. Sõstra-klaastiiva ja sõstra-nõvakoi kahjustuse korral tuleb kahjustatud oksad
eraldi määruses, Eesti metsa uuendamisel lubatakse kasutada nt, musta kuuske, serbia kuusek, keerdmändi jne. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärgiks on luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Mida paremini on maapind ette valmistatud ning mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada Peamisteks hooldamis viisideks on rohttaimede ja võsa kõrvaldamine, seda nimetatakse ka koosseisu reguleerimiseks. Ning hooldatakse ka täiendamise kaudu, väetatakse, kasutatakse keemilist töötlemist, võetakse kasutusele kaitseabinõud loomade vastu ning ka tulekaitseabinõud. Põllumaade metsastamine Põllumajandulike maade metsastamine on õigustatud ainult siis kui muld on väheviljakas, ala on
vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida niisutamisvõimalus, teisalt on see üsna suur kulutus. (www.maasikad.ee) 3. Terve seeme ja istutusmaterjal need on hea saagi saamise aluseks. Põllumees peab teadma kust ta oma seemne või taime ostab ning kas see on ka kvaliteetne. 4. Haiguskindlate sortide kasvatamine 5. Igal aastal tuleks mulda väetada kompostiga või muude orgaaniliste väetistega. Parajal hulgal orgaanilisi väetisi kasutades saab tagada taimedele mullas õige toitainete hulga. Toitainete (eriti lämmastiku) vaegus või liigne kogus mullas nõrgestab taimi. Ohtra
Metsandus: Puurmani vallas on 2008. a seisuga Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata ca 15000 ha metsi. Pikknurme Metskonna raiemaht on aastas ca 50000 tm, sh. Hooldusraiet tehakse umbes 12 000 tm ja lageraite 38 000 tm aastas. Metsa keskmine juurdekasv Puurmani valla piires on 13 600 tm aastas. Puistute ühe hektari keskmine tagavara on 176 tm. Metsade keskmine boniteet on I-II. Metsauuendustöödel saadakse istutusmaterjal põhiliselt oma puukoolist. Transport: Puurmani vallas on riigi-, munitsipaal- ja erateid kokku 316 km. Riigiteede kogupikkus vallas on 90, vallateede kogupikkus on 39 km. Kõik vallateed on kruusateed. Erateede kogupikkus on 122 km. Metskonnale kuulub metsateid 72 km. Suurima liikluskoormusega on TallinnTartuLuhamaa maantee. Teede talihooldust teevad lepingulised partnerid ja vald oma seadmetega. Suvisel perioodil teostatakse greiderdamistöid
Hilineda istutamisega ei ole soovitav, kuna hiljem istutatud taimed satuvad palava ja kuiva ilma mõju alla, juurduvad halvasti ja arenevad edaspidi nõrgalt. Teist istutusperioodi peetakse paremaks kevadisest. Sel ajal on temperatuuri, mulla ja õhu niiskuse suhe juurdumiseks kõige parem. Õigeaegselt istutatud taimed jõuavad enne sügisesi külmasid hästi juurduda ja ka hästi areneda, mis soodustab head talvitumist. · Istutamiseks tuleks valida puhtasordiline istutusmaterjal, millel on vähemalt kolm hästi arenenud lehte hästi arenenud ülemise pungaga("südamekesega") ja juurepuhma pikkus on 6-7 cm. Kui taimedel on liiga pikad juured, siis tuleb nad lühemaks lõigata (pikem peajuur), sest istutamisel nad käänduvad üles, mis mõjub negatiivselt taimede kasvule ja arengule. Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada
sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. Kasvatajad Eestis- kontrollida, kas tegutsevad, vajadusel lisada uusi kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud, puitunud ning tervetest okstest võib pistoksi lõigata hilissügisest varakevadeni. Sügisel lõigatud pistoksad säilitatakse keldris niiskes turbas või liivas kilekotti või niiskesse riidesse pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti
pikemat aega hoitud külmhoidlas -2 °C juures. Neid kasutatakse maasikasaagi ajastamiseks. Pärast istutamist saadakse kahe kuu pärast saak. Produktiivsemad on jämedama risoomiga taimed, 18 mm risoomi läbimõõduga taimel moodustub 4...7 õisikut. Palju frigotaimi toodetakse Hollandis. Meristeemtaimi toodetakse laboris kunstlikel söötmetel, need on tervendatud taimed. Need taimed on üsna kallid, seepärast on otstarbekas kasutada neid eelkõige emaistandike ISTUTUSMATERJAL tuleks varuda tunnustatud puukoolist. Ostes juhuslikku materjali võib-olla küll tunduvalt odavamalt kui puukoolis, ei ole kindel taimede sordiehtsus ning taimed ei pruugi olla terved. Noorel tütartaimel ei ilmne veel ohtlike juurehaiguste (närbumistõbi, risoomimädanik) ja kahjurite (maasikalest, nematoodid) kahjustuse tunnused. Eelnimetatud kahjustajate esinemisel pole rajatavast istandikust loota õiget saaki. Korralikul maasikaistikul peaks olema
putukkahjuritele ja seenhaigustele. Puhtkultuuride eeliseks nii lihtsus nende rajamisel kui ka hilisemal hooldamisel ja majandamisel. Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6
▪ siberi lehis, ▪ jaapani lehis, ▪ harilik ebatsuuga. Metsakultuuride hooldamine Hooldamise eesmärk luua soodsad kasvutingimused puittaimedele ja reguleerida metsakultuuri koosseisu. Hooldamise viisid valitakse vastavalt metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ▪ sõltub olukorrast kasvukohas. ▪ Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ▪ Mida parem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa eemaldamine. 2. Täiendamine. 3. Väetamine (tuhaga). 4. Keemiline töötlemine. 5. Kaitseabinõud loomade vastu. 2.6 Põllumaade metsastamine. Esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamine oli Eestis peale II Maailmasõda. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. muld on väheviljakas. 2
27.04.2016 Marje Kask 43 Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivne paljundamine ehk kloonimine toimub vegetatiivorganite abil. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse ilupuude ja põõsaste paljundamisel: a) kui soovitakse paljundada sorte, teisendeid ja vorme säilitades nende omapära; b) kui soovitakse paljundada liike, mis meie oludes ei vilju või mille seeme ei valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju). seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti (kadakas, lodjapuu, kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27
jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised. ENNETAV 2. Terve ja antud tingimustesse sobiva istutusmaterjali valik Tuleb teada, mis tingimusi antud koht pakub (mulla omadusi, elurikkust, varju-valguse osakaalu, niiskustingimusi) Kasvatavad kultuurid vali nii, et need tingimused sobiksid Terve istutusmaterjal tagab taime piisava võitlusvõime (sekundaarsed AV saadused) ja ellujäämise mõningase kahjustuse esinemise korral Sertifitseeritud paljundusmaterjal Vali sorte, mis antud kohas olemasoleva kahjuri suhtes kindlamad oleksid. ( Aretustöö on teinud kultuurtaimed nõrgaks, sest inimene tahab ikka rohkem ja rohkem saada ühest ja samast asjast. Meile meeldib õhukese koorega puuvili, kahjustajale KA!!
Hooldamise sagedus 1 · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. 1 · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. 2 · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise kihi kobestamises ja umbrohtude hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda sagedamini, mida raskem ja viljakam on muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne).
liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ● sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna võsa ja rohttaimestik hakkavad intensiivsemalt arenema alles 2.-3. aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. ● Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ● Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed (võsa, kiirekasvulised lehtpuud, põõsad) konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. Kui loodusliku uuenduse käigus tekib mittesoovitavaid puuliike, mis takistavad rajatud kultuuri kasvu, tuleb need välja raiuda, nim. ka koosseisu reguleerimine. 2
lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. paremini on tehtud lapid, lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja Senise metsamajanduse praktika jooksul on künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. hukkunud metsaosades. istutatud peamiselt kuuske ja lehtpuid, ·Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi mändi külvatud ja istutatud. vähem on vaja hooldada. puistute raiestikud ja hukkunud Istutatakse: Peamised hooldamise viisid on järgmised: metsaosad tuleb uuendada männi külvi või *Männikultuurid rajatakse kas 2-aastaste avamaal 1. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise istutamise teel
liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine - seisneb rohttaimede ja kiirekasvuliste lehtpuude niitmises, raiumises. Mõnikord kaasneb sellega ka mulla pealmise kihi kobestamine. Hooldada tuleb seda sagedamini, mida viljakam on muld. Kasutatakse tänapäeval selleks valdavalt võsasaage, trimmereid aga ka vikateid, võsakiine. Meie oludes tuleks kultuuri hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. 2
Tootmisprotsessis töö objektid tarvitatakse ära täielikult ja nende koguväärtus kandub üle valmistoodangule. Rõhuv osa käibevaradest asub tootmises tootmisvarudena ja lõpetamata toodanguna, kusjuures kokku nad moodustavad tootmiskäibefondi. Tootmisväliselt esinevad käibevarad moodustavad ringlusfondi (rahalised vahendid, realiseerimisele kuuluva valmistoodangu maksumus ja vahendid arveldustes). Käibevara struktuur: 1. Tootmisvarud söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal, varuosad ja remondimaterjal, naftasaadused ja kütus, mineraalväetised, pestitsiidid, ehitusmaterjal jooksvaks remondiks, väikevahendid. 2. Lõpetamata toodang- noor ja nuumloomad, lõpetamata taimekasvatus- loomakasvatus ja muu toodang. 3. Valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes. Käibevarad koosnevad oma- ja laenatud vahenditest. Omavahendid kindlustavad tootmise igapäevavajaduste rahuldamise
annaabi.ee 
