ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009 Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD....................................................................
Pooljuhtmaterjalid Kaasaja elektroonika on valdavalt pooljuht elektroonika. St kasutatakse seadiseid, mille töö põhineb pooljuht materjali omadustel. Pooljuhtmaterjalid on väga suur hulk materjale, mis elektrijuhtivuse seisukohalt paiknevad juhtude ja isolaatorite vahepeal. See juures elektroonikas on leidnud kasutust neist suhteliselt väike arv. Ajalooliselt esimesteks kasutatavateks pooljuht materjalideks olid seleen ja vaskoksiid. Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid
3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3. õhkvahemikus esineb tugev ionisatsioon ja kiirgus 4. ioonid tekitavad mahulaengu 5. kiirgus tekitab vabu elektrone 6. elektriväli muutub ebaühtlaseks 7. lahenduspinge alaneb Ebatihedate kontaktipindade vältimiseks kasutatakse: · isolaatorite tsementeerimist · pehmeid tihendeid · dielektrikute kontaktpindade metalliseerimist Joonis 2.31 Lahenduspinge sõltuvus dielektriku materjalist ja elektroodide Vahekaugusest 25. Pindlahendus domineeriva tangensiaalkomponendiga mitteühtlases väljas Joonis 2.32 Domineeriva tangensiaalkomponendiga elektriväli Niiskuse ja saaste mõjust põhjustatud täiendav mõju välja mitteühtlusele ja seega ka lahenduspingele on suhteliselt väike
Mõisted: Laeng-iseloomustab keha aktiivsust elektri-ja magnetnähtuvustes. Laengud looduses-positiivsed(prootonid)negatiivsed(elektronid) Elementaarlaeng-vähim võimalik laengu väärtus Juhid-kõik metallid,neil on vabu elektrone ja sp.juh.hästi voolu. Pooljuhid-elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole päris isolaatorid. Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga. Punktlaengud-laetud keha,mille mõõtmeid võib mitte arvestada. Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas
Õhu kuumutamisel tekivad laengud. Kuumenemisel või muude eelmainitud tegurite toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub - aatomid lagunevad positiivseteks ioonideks ja elektronideks. Seda lahendust nim. Sõltuvaks gaasilahenduseks (temp. tõuseb, tõuseb ka elektrijuhtivus). Tegurite lõppemisel, lakkab ka elektrivool. Elektrivoolu kandjateks gaasis ongi positiivselt laetud ioonid ja elektronid. Elektrivool pooljuhtides Elektrijuhtivuselt jäävad pooljuhid isolaatorite ja juhtide vahele. Pooljuhi elektrijuhtivus tõuseb temp. tõusuga. Pooljuhtide elektrilised omadused seletuvad pooljuhtkristallide ehituse eripäraga. Pooljuhtseadistes kasutatakse kõige enam räni ja germaaniumikristalle. Pooljuhtidede elektrijuhtivust, mille põhjuseks on vabade elektronide olemasolu neis, nim. Elektronjuhtivuseks ja vastavat voolu elektronvooluks. Seal, kust lahkus elektron, tekib aatomis vakantne koht. Neid vakantseid kohti nim. Aukudeks
vahel, molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks.Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. 2. Pooljuhtmaterjalid on oma juhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal. Nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole sellised isolaatorid nagu klaas või portselan või plastmassid. Kui materjal sisaldab ainult neljavalentseid elemente nagu germaanium ja räni, siis neid materjale nimetatakse omajuhtivusega pooljuhtmaterjalideks. Pooljuhtmaterjalidele avaldab mõju soojus ja valgus. Temperatuuri tõusuga tekib rohkem vabu elektrone ja materjali takistus väheneb. Valguse langemisega juhtivus suureneb võrdeliselt valgusvooga.
1. Nimivoolu; 2. Lühisvoolu; 3. Ülekoormusvoolu; 4. Ei lubata väljaslülimist voolu all olevaid elektrivõrgu lõike. 8. Milline vastus ei ole õige. Kõrgepinge isolaatorid valmistatakse: 1. Klaasist; 2. Portselanist; 3. Plastikust; 4. Ränist. 9. Milline vastus on õige. Pingepiirikuid kasutatakse: 1. Inimeste ja loomade kaitseks pinge alla sattumise eest; 2. Elektriseadmete kaitseks ülepingete eest; 3. Kõrgepinge isolaatorite kaitseks ülepingete eest; 4. Õhuliinide juhtmete kaitseks ülepingete eest. 10.Milline on õige vastus: Eestis elektrivõrkudes kasutatav kõrgeim vahelduvvoolu pinge on: 1. 500 kV; 2. 110 kV; 3. 330 kV; 4. 35 kV: 11.Milline on õige vastus. Reaktoreid kasutatakse: 1. Pinge vähedamiseks. 2. Nimivoolude vähendamiseks; 3. Lühispingete vähendamiseks; 4. Lühisvoolude vähendamiseks. 12.Millised on õiged vastused. Pingepiirikud ühendatakse kaitstatava
maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane heitis ette, miks nende pakkumise vastu huvi ei tunta? Firma Marcon püstitas 1937. aasta juuliks Baltikumi kõrgeima ehitise- Türi raadiomasti, mille kogukõrguseks sai 196,6m. ehituselt oli ta ainulaadne Euroopas, seistes isolaatorite peal kolmel jalal ja ei mingeid tõmmitsaid. Ilusa ilma puhul võis masti tipust 80km kaugusele näha. See kolmetahuline teraspüramiid oli omataoliste seas kõrgeim maailmas. Ehituseks vajaminevad detailid telliti lisaks Inglismaale ka USAst, Rootsist, Sveitsist, Saksamaat ja mujalt. Raadiojaama saatekvaliteet oli erakordselt hea. Saateid võis kuulata üle kogu Euroopa ja kogunisti Kanadas. Selle saatja puhul oli kasutatud paljusid tehnoloogilisi uuendusi, mille tulemusena oli
Какие ответы правильные. Ограничители перенапряжения (ОПН) используют для: 1. Inimeste ja loomade kaitseks pinge alla sattumise eest; Защиты людей и животных от попадания под напряжения; 2. Elektriseadmete kaitseks ülepingete eest; Защиты элекроустановок от перенапряжения; 3. Kõrgepinge isolaatorite kaitseks ülepingete eest; Защиты высоковольтных изоляторов от перенапряжения; 4. Õhuliinide juhtmete kaitseks ülepingete eest. Защиты воздушных линий от перенапряжения; 1 4. Milline on õige vastus: Eestis elektrivõrkudes kasutatav kõrgeim vahelduvvoolu pinge on:
tööstusala ainetega kauplemine nii Eestis kui välismaal. Erinevalt Lorupist, ei olnud uutel rentnikel huvi keskenduda ainult klaasitööstusele. Kavatsesid lihtsalt taaskäivitada kõik juba olemasolevad tööstusseadmed, nii Rõikal kui Meleskis. Klaasivabriku tegevuse käivitamine siiski nii kiiresti ei sujunud. Tootmise alustamist pidurdas oskustööliste puudus, kellest suurem osa oli kolinud koos endise rentnikuga Tallinna. Isolaatorite probleemile järgnes kiiresti uus tüli 1/4liitriste riigimonopoli pudelite tellimuse pärast. Mõlemad vabrikud esitasid oma nii kalkulatsioonid, kui kirjeldasid konkureeriva ettevõtte nõrku külgi. Peale nõukogude korra kehtestamist 1940.aastal Meleski vabrik natsionaliseeriti ja liideti Lorupi ja Tartu klaasivabrikuga. Saksa okupatsiooni ajal jäid vabrikud vormiliselt ühendatuks ja tootmine jätkus. Suurt osa oskustöölistest suunati käsu korras Tallinna
seadmete mehaanilist funktsioneerimist ning elektrilisi isoleervahemikke. Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad: − deformatsioone ja asendimuutusi, mis mõjutavad masti välisilmet või te- ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke; − vibratsioone, mis põhjustavad juhtmete, mastide, seadmete kahjustusi; − vigastusi (kaasa arvatud pragunemised), mis võivad kahjustada mastide, juhtmete, isolaatorite ja liinitarvikute kestvust või funktsioneerimist. • Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise- loomustamaks baasperioodi, mille jaoks arvutus kinnitab, et asjakohased piirseisundid pole ületatud. • Arvutuslik tööiga /design working life/− − eeldatud periood, mille vältel konstruktsioon on kasutatav ettenähtud otstarbel, rakendades ennetavat hooldust, kuid vajamata olulist remonti.
polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides. Vilgu töötlemisel tekkiv puru jahvatakse ja valatakse vaikudes vajaliku kujuga detailideks isolaatoriteks ja saadakse erinevate isolatsoon materjalid. 2. Muskoviit- suur mahueritakistus ja läbilöögitugevus ja kõrgesulamis temp kuni1200C 3. Flogopiit- temp tugevus 800C happekindel.
8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88 Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. 13. Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91
olekud valentstsoonis on täidetud ja puudub kattumine valents- ja juhtivustsooni vahel. Valents ja juhtivustsoon on eraldatud teineteisest nn. keelatud tsooniga. . 10. Miks metallid on väga head elektrijuhid? Üldiselt on elektrivälja poolt antav energia küllaldane, et suurt hulka elektrone metallides ergastada neile vabadele olekutele ja seetõttu on metallid hea elektrijuhtivusega 11. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatorites ja pooljuhtides puuduvad täidetud valentstsoonile väga läheldased lubatud energianivood. Vajalik ergastusenergia on paljudele ainetele suurusjärgus mõned elektronvoldid ja ergastamiseks peab kasutama mitteelektriline moodust: soojust või valgust. 12. Mis on elektronide liikuvus? Kui materjalile on rakendatud elektriväli, siis püüavad kõik vabad elektronid liikuda kiirendusega vastu välja suunda. 13
ilmnevad vaid paardumata elektronide korral. Diboraan B2H6 peaks Lewis'i struktuuri järgi andma vähemalt 7 sidet, kuid tal on vaid 12 valentselektroni. 24. Koostage homonukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 25. Koostage heteronukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 26. Selgitage (lähtudes MO teooriast) metallide, isolaatorite ja pooljuhtide vahelisi erinevusi. Metallis osalevad MO-de moodustamisel kõik aatomid. Tulemuseks on väga suur hulk MO-sid, mis on energeetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustades pideva tsooni, keelutsooni pole. Täielikult täidetud MO-d moodustavad valentstsooni, tühjad ja osaliselt täidetud aga juhtivustsooni. Kui valentstsoon ja juhtivustsoon pole energeetiliselt eraldatud, on tegemist elektrijuhiga
kompaundideks? Komposiit paindub ja kompaun ei paindu vaid puruneb paindel st on rabe POOL- JA ÜLIJUHT MATERJALID 38.Milleks kasutatakse keraamilisi materjale ja klaasi elektrotehnikas? kondensaatoriklaase - kõrgepingefiltrite, impulsigeneraatorite, kõrgsagedus- võnkeringide jms. mahtuvuselementides: neil peab olema väike dielektrikuskadu ja suur dielektriline läbitavus; isolaatoriklaa.se - tugi-, läbiviik-, ripp- jm. isolaatorite valmistamisel; lambiklaase - peamiselt elektron-, hõõg-, gaas-, lahendus- jm. lampide kestade valmistamisel; kuna nende juurde on vaja viia ka elektrilised ühendused, on tähtis, et klaasi paisumistegur oleks lähedane läbiviigu metalli paisumistegurile; vastavalt sellele tuntaksegi näit. molübdeeniklaasi, volframiklaasi, plaatinaklaasi jne. Pooljuhtklaasid sisaldavad pooljuhtoksiide, mis suurendavad nende mahu- või pinnaerijuhtivust. 39
vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on -19 muutumatu q = e = 1,60 *10 C Elektriväli · seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber · põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine · elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon- elektrivälja tugevus E suvalises punktis on
läbitavus aetud elementaarosakeste korral on nendevaheline L gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on muutumatu Elektriväli · seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber · põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine · elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon- elektrivälja tugevus suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise
· Neutraali jäikmaandamine · Liigpingepiirikud 45. Nimeta mõningaid võrgukadude põhjustajaid ning nende vähendamise võimalusi. · Kommertskaod · Ebatäpsed mõõteseadmed · Elektrinäidu hilinenud ülesmärkimine · Vale elektrinäidu teatamine · Elektrivargused · Tehnilised kaod · Normaalsed kaod on määratud elektrivõrgu konstruktsiooniga ning neid on võimalik arvutada · Rikkekaod tingitud liinide kokkupuutest okstega, isolaatorite vigastustest, lühistest jne · Kommertsmeetmed · Arvestussüsteemi korrastamine ja täiustamine · Kaugloetavad elektriarvestid · Võlglastega ja elektrivarastega tegelemine · Tehnilised meetmed · Elektriliinide ja trafode rekonstrueerimine või asendamine · Organisatsioonilised meetmed · Võrgu skeemi ja talitluse optimeerimine · Koormuste sümmetriseerimine · Tarbimise juhtimine · Pingenivoo reguleerimine 46
6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal 6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iv Rein Oidram _____________________________________________________________________ 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8
6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus 6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll 6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime 6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel 6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis 6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll 6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll 7. Lühisvoolu piiramine 7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel 7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine 7.3. Voolupiiravate reaktorite valik 8. Elektriseadmete maandamine 8.1. Maandustakistus 8.2. Puute- ja sammupinge 8.3. Potentsiaali ühtlustamine 8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus 9. Jaotlate konstruktsioon 9.1
Vesinikside on küllalt tugev vees ja jääs. Vesiniksideme teke on orgaanilise elu tekke üheks aluseks. Vesiniksidemel on suur osa polümeersete ainete tugevdamisel. 6.Ekvialentne aatomite arv PTKs? 12 7.Mis on vakantsid? Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis on ideaalses võres hõivatud. 8.Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peaad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia.(?) 9.Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad kegemini ergastatavad. 10.Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja
Äike 73 Ülekoormus 18 Hooldamata kontaktühendus 23 Selgitamata põhjus 30 Tulekahju 7 Pealesõidud 6 Tabel 3.4 alusel koostasin joonise 3.6. Joonis 3.. Saare- ja Hiiumaal toimunud madalpinge rikete põhjuste jaotus Rikke põhjuse Jäide all mõistetakse külmunud lume, lörtsi kleepumist liinide, isolaatorite, traaversite, elektripostide külge. Jäite raskuse all on oluliselt suurem tõenäosus, et liinid katkevad. Samuti langevad jäite raskuse all puud suurema tõenäosusega liinidele (joonis 3.7). Joonis 3.. Näide jäitest keskpinge elektripaigaldistel (foto: Ilmar Saabas [3]) Rikke põhjuse Linnud ja loomad all mõistetakse olukorda, kus elusolendid jäävad oma kehaga kahe faasi või faasi ja neutraali vahele, tekitades lühise. Samuti esineb üle Saare- ja Hiiumaa
N, F või Cl. Vesinikside on küllalt tugev vees ja jääs. Vesiniksideme teke on orgaanilise elu tekke üheks aluseks. Vesiniksidemel on suur osa polumeersete ainete tugevdamisel, 6. Ekvivalentne aatomite arv PTK? 12 7. Mis on vakantsid? Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis on ideaalses võres hõivatud. 8. Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peavad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia. 9. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mõõda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side. Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad on kergemini ergastatavad. 10. Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava
ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja
Peale eelmiste eesmärkide tuleks tagada häirimatu pesitsemine. Kuid ei tohiks unustada ka väiksema osatähtsusega ohutegureid nagu: keskkonnamürgid, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegade rööv pesast, et nende mõjude osatähtsus ei suureneks. Tuleks leida ennetavaid meetmeid Eestis ohutumate tehniliste lahenduste kasutamiseks elektriliinidel nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav väljaspool Natura alasid asuvate püsielupaikades maaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida, mis vähendaks vastuolusid riigi ja maaomanike vahel. Väljaspool Natura 2000 alasid on vajalik toetada rangelt kaitstavate erametsade toetamine, kuna see kaitseb
1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre. Igale ainele on omane mingi kindel ja teistest erinev kristallvõre st
33 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317) 21.1. Takistuslik puuteekraan (Resistive touchscreen) Ekraan koosneb kõvast alusest (nt klaas), mis on kaetud läbipaistva takistusliku materjaliga, tavaliselt indium- tinaoksiidiga (ITO). Välimine kiht on painduv ning samuti kaetud ITO kihiga. Kaks kihti on eraldatud isolaatoritega ning kui vajutada välimist kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti isolaatorite vahel kokku. Nelja juhtmega versioonil on kaks juhet ühendatud välimise ITO kihi servadega ning kaks sisemise kihi servadega. Üks kiht pingestatakse ning teiselt loetakse kontrollerisse puutepunkti pingeväärtus (X-koordinaat), seejärel pingestatakse teine kiht ja loetakse esimeselt Y- Joonis 14Takistuslik puuteekraan koordinaat. Puuduseks – painduval kihil tekivad mõrad ja pinge jaotus pole ühtlane, kalibreerimine aitab.
ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 15. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid, nende omadused ja kasutamine (9.7), antud joon 9-20 9.7.1 Dielektrikute omadused Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid (laengute nihkumise liigid) on järgmised (joon 9-20): A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon.
Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid, nende omadused (polarisatsioon, juhtivus, läbilöök) ja kasutamine. Elektriisolatsioonimaterjalid, (9.7), antud joon 9-19 ja 9-20 9.7.1 Dielektrikute omadused Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid (laengute nihkumise liigid) on järgmised (joon 9-20): A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon.
Elektronide arv, mis ergastatakse termiliselt juhtivustsooni, on määratud keelutsooni laiuse Eg ja temperatuuriga T. Mida laiem on keelutsoon, seda väiksem on antud temperatuuril tõenäosus, et valentselektronid ergastatakse termiliselt mingile energiaolekule juhtivustsoonis. Tulemuseks on väike arv juhtivuselektrone ja madal elektrijuhtivus. Teiste sõnadega, mida laiem on materjali keelutsoon, seda väiksem on tema elektrijuhtivus. Erinevus pooljuhtide ja isolaatorite vahel seisnebki vaid keelutsooni laiuses, pooljuhtidel on see kitsas ja isolaatoritel suhteliselt lai. Lähtudes keemilise sideme teooriast (ptk 2) on pooljuhtide ja isolaatorite elektrilised omadused interpreteeritavad järgnevalt. Isolaatoritele on omane tugev iooniline või kovalentne side. Valentselektronid on tugevalt seotud või jagatud individuaalsete aatomite vahel. Elektronid on seega lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mööda kristalli.
saavutamise temperatuurini on suhteliselt odav. Nende materjalide puuduseks on aga see, et nad on väga rabedad ja seetõttu nende kasutamine juhtidena on keeruline (ei saa tõmmata traati jne). Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma-elektrijaamas jne. 24. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale. Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga: (11.9) kus S plaadi (ja dielektriku) pindala;
ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel. 16. Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid, nende omadused ja kasutamine (9.7), antud joon 9-20 9.7.1 Dielektrikute omadused Dielektrikute (isolaatorite) kõige iseloomulikum omadus on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon see on laengute nihkumine dielektriku sees nii, et tekib sisemine elektriväli, mis on suunatud vastupidi välisele väljale.Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q/ U kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Kui kondensaatori plaatide vahel on dielektrik, avaldub mahtuvus valemiga: C = S/ l kus S plaadi (ja dielektriku) pindala;
Repressor takistab aktiveeriva signaali jõudist aktivaatorile Repressor takistab üldiste transkriptsioonifaktorite kompleksi moodustamist Repressor värbab kormatiini ümberkorraldava kompleksi, et see viiks proootori piirkonna transkriptsioonieelsesse seisundisse Repressor tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde. Histoonide atsetüleerituse vähedamine takistab transkriptsiooni Repressor tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülgrupi Isolaatorite ja tõkisjärjestuste osa DNA transkriptsiooni reguleerimises. Isolaatorid takistavad cis-regulatoorsete järjestuste toimet kõrvalasuvatele geenidele, Tõkisjärjestused (ingl.k. barrier sequence) takistavad heterokromatiinse ala levikut kromatiinil. Transkriptsioonijärgne geeniekspressiooni kontroll Transkriptsiooni sumbumine-geenide ekspressiooni inhibeeritakse transkriptsiooni enneaegse lõppemise tõttu Ribolülitite osa geeniekspressiooni kontrollis- Ribolülitid (ingl.k
paigaldises kus töö on kavandatud. 2.Tööriistade ja vahendite dielektrilised ja mehhanilised omadused peavad vastama nende kohta kehtivatele standarditele ja tööpaiga eripärale. 3.Kõrgepinge paigaldises tehtavate pingealuste tööde jaoks tuleb välja töötada erikord 4.Kui töökoha ulatus ei võimalda töörühma juhtijal teostada järelelevalvet selle koguulatuses peab ta määrama endale abilise. 5.Erioskusi nõudvate tööde jaoks nagu isolaatorite puhastamine hakitud joaga pesemine jäike kõrvaldamine ja muu seesugune tuleb koostada eritöö juhendid. Tööd pingestatud kõrgepinge õhuliinidel Pingestatud õhuliinidel võib töötada kahelviisil: 1. Isoleerkaitsevahenditeta ehk skeemi järgi juhe-inimene-isolatsioon-maa, kui töötaja asub juhtme potensiaali all ja on maast isoleeritud. 2. Isoleerkepiga ohutult kauguselt ehk skeemi järgi juhe-isolatsioon-inimene-maa, kui töötaja on juhtmest isoleeritud. Pingelähedased tööd
See areng jätkub ja on väga raske ette arvata, milliseid üllatusi pakuvad meile järgnevad aastakümned. Ka kõige kaasaegsemate pooljuhtseadiste korral tuleb ikkagi arvestada nende kahe puudusega: omaduste sõltuvusega temperatuurist ja kiiret riknemis-võimalust ülekoormusel. Nende omaduste olemasolu ei tohi kunagi unustada. 4.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektri juhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10-4... 10-6*cm. isolaatoritel 1010 ... 1018 ·cm ja pooljuhtidele jääb küllaltki suur vahemik 10 ... 10 l 0 * c m. Kõigi pooljuhtide ühiseks oluliseks omaduseks on takistuse vähenemine temperatuuri tõusmisel. Tuntumad pooljuhtmaterjalid on germaanium, räni, seleen, galliumarseniid jt. Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Räni (Si) on mittemetall, mida leidub looduses kvartsis ja ka paljudes ühendites. Maakoores
juba mitu arenguetappi. On olnud germaaniumi ajastu, kus enamik pooljuhtseadiseid valmistati germaaniumist , järgnes räniajastu , mis jätkub senini ja mille raames algas massiline integraallülituste tootmine ja kasutamine. Praeguseks on alanud nanotehnoloogia ajastu , kus elementide mõõtmed pooljuhtkristallis lähenevad nanomeetrile 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektrijuhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10 ...10 cm , -4 6 isolaatoritel 10 ...10 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 10 18 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni.
arenguetappi. On olnud germaaniumi ajastu, kus enamik pooljuhtseadiseid valmistati germaaniumist , järgnes räniajastu , mis jätkub senini ja mille raames algas massiline integraallülituste tootmine ja kasutamine. Praeguseks on alanud nanotehnoloogia ajastu , kus elementide mõõtmed pooljuhtkristallis lähenevad nanomeetrile 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektrijuhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10 -4 ...10 6 cm , isolaatoritel 10 10...10 18 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni , mis on pooljuhtidele tüüpiline.
annaabi.ee 
