Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis
Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitatati, valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati (alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud ,,nõukogudevastased" kavatsused ja ettevõtmised. Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti
ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka õpilastele, kes seda ei väärinud. Nii muutus keskhariduse omandamine hoopis selle saamiseks
valdkondades valitses seisak. Nõukogude liit jäi arengus maha lääneriikidest. Breznevi tervise halvenedes jäi riigielu juhtimine lähikondlastele kes ei pidurdanud ühiskonna allakäiku. 80 aastate alguseks oli tegemist majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja vaimse kriisiga nõukogude impeeriumis. KARL VAINO sündis siberis. 78-88 EKP juht. tema võimule tulekga algas eesti NSV uus venestaisaeg. 80 esimesel poolel muutus eriti aktiivseks vene keele kasutamise propaganda. HARIDUS iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti.paljud õppejõud tembeldati rahvusvaenlasteks ja vallandati.süvendatult õpetati NSV ajalugu.alates 59. aastast kehtis 8 klassiline haridus.70. Aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele.koolidelt nõuti maksimumi lähedast õppeedukust, seega jagati hindeid väga kergekäeliselt.selline kord kahandas keskhariduse väärtust ja oli moraalselt laostav nii õpilasele kui õpetajale. Ülikoolides mindi üle kursuste süsteemile. Üliõpilase ainevalikud
21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Nõukogude Eesti Sotsialistlik Vabariik Aastal 1941, 14. juunil toimus Eestis Juuniküüditamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potensiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest. Kõiki sündmusi arvestades toimus loomulikult ka väljaränne eestist. Inimestel, kel oli selleks võimalus, rändasid Eestist välja selleks, et põgeneda Nõukogude okupatsiooni eest. Need inimesed, kel polnud võimalust Eestist välja rännata, hakkasid tegelema metsavendlusega
Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti NSV omamoodi ,,näidisliiduvabariigiks", suure impeeriumi ,,vaateaknaks". Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel oleva ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikult revideeriti õppeprogramme. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8-klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks; pärast 8
poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam, otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940. aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu. 1920
USA president f) Attlee Suurbritannia peaminister g) Thatcher Suurbritannia peaminister, kes suutis riigi majanduse tõusuteele suunata. Valitses 3 ametiaega h) De Gaulle Autoriteet prantslaste seas, suutis lepitada patrioodid ja demokraadid, hiljem valiti presidendiks, lõpetas sõja Alzeerias i) Tief 1944. aastal iseseisvusmiskatse ajal ametisse määratud valitsusjuht j) Uluots Viimane Eesti iseseisvusaegne peaminister, kes määras 1944. aastal ametisse uue valitsuse, lootuses taastada Eesti iseseisvus k) Vares Okupeeritud Eesti esimene peaminister
Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud nende tegevus ilma kohalike elanike toetuseta mõeldav. Oluliselt nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine. · Sõdida okupatsioonivõimu vastu · Kaitsta perekondi ja ennast 9. Mis muutus hariduse sisus ja koolikorralduses alates Nõukogude okupatsiooni algusest? Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas
juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust. Paljud haritlased pidi oma loomingu ümber hindama kuna nende eelnev looming ei sobinud nõukogude võimule. Kogu senine iseseisvusaegne haridussüsteem, asendati uuega – kasutusele võeti ühtsuskooli süsteem, loodi 8-klassiline haridussüsteem ja kohustuslikuks muudeti keskhariduse omandamine. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Nii väheneski Nõukogude oludes kirikus tähtsus rahva jaoks. 1960. aastate optimis ühiskonna vaimuelus asendus pessimismi ja ükskõiksugusega. Esile kerkis
Saksa poolel sõdinud ja Eestist lahkunud eestlastest formeeriti 1944/45 talvel 20. Eesti diviis, kes võitles Poolas. Neist enamik langes Punaarmee kätte vangi Tsehhis. Eesti iseseisvuse taastamise katse 1944. aastal: Üritati kasutada valemit: sakslased juba läinud, kuid venelased polnud veel tulnud. Seekord ebaõnnestus kahe võimu vahel õige hetke tabamine. Juba 1944. aasta suvel oli moodustatud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, eesotsas Jüri Uluots (viimane Eesti iseseisvusaegne peaminister). 18. septembril (kui sai teatavaks, et sakslased kavatsevad oma väed siit evakueerida) määras Uluots (kes oli sel hetkel ühtlasi presidendi kohusetäitja) ametisse uue valitsuse, mille peaministriks oli Otto Tief (+ veel 10 ministrit). Admiral Johan Pitka ja soomepoisid püüdsid organiseerida Tallinna kaitset. Pika Hermanni torni tõmmati sini-must-valge lipp. Ilmus "Riigi Teataja" number, kus Eesti teatas, on sõjas erapooletu
Saksa poolel sõdinud ja Eestist lahkunud eestlastest formeeriti 1944/45 talvel 20. Eesti diviis, kes võitles Poolas. Neist enamik langes Punaarmee kätte vangi Tsehhis. Eesti iseseisvuse taastamise katse 1944. aastal: Üritati kasutada valemit: sakslased juba läinud, kuid venelased polnud veel tulnud. Seekord ebaõnnestus kahe võimu vahel õige hetke tabamine. Juba 1944. aasta suvel oli moodustatud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, eesotsas Jüri Uluots (viimane Eesti iseseisvusaegne peaminister). 18. septembril (kui sai teatavaks, et sakslased kavatsevad oma väed siit evakueerida) määras Uluots (kes oli sel hetkel ühtlasi presidendi kohusetäitja) ametisse uue valitsuse, mille peaministriks oli Otto Tief (+ veel 10 ministrit). Admiral Johan Pitka ja soomepoisid püüdsid organiseerida Tallinna kaitset. Pika Hermanni torni tõmmati sini-must-valge lipp. Ilmus "Riigi Teataja" number, kus Eesti teatas, on sõjas erapooletu
Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. Hariduolud Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas
Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. metsavendade ridu. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi pöörduma oma igapäevatöö juurde. Peagi Hariduolud selgus, et lubadusele vaatamata osa metsast väljatulnuid vangistati, mistõttu järgnevad Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli amnestiad enam loodetud tulemusi ei andnud. süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo
kohaliku omavalitsuse- vahel ning abil. Jupp jupi haaval kogus Eesti ühiskond seda oskust nendest kogemustest, mis veel iseseisvusajal meeles, aga samuti andis indu demokraatlikus maailmas, eriti Põhjamaades toimuv. Nagu ühiskonnas toimusid muudatused 1988. aastal hakkasid liikuma ka salajastes omavalitsusseltsides uued tuuled. 1989. aasta tõi uue elu. Eesti Kongressi valimiste ettevalmistamise käigus hakkas Eesti iseseisvusaegne kohalik omavalitsus- ja haldusstruktuur praktilist poliitikat mõjutama, rääkimata kaasnevast muudatusest mõtlemisviisis. Mais oldi aga sealmaal, e asuti sisuliselt ette valmistama tolle aja ''Eesti seadust''- kohaliku omavalitsuse eelnõu. Tekkivad omavalitsused aga otsisid jõuliselt oma kohta tegelikus elus. Niisama paratamatu kui demokraatliku ühiskonna loomiseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste ja
Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. Kiriku koht ühiskonnas Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Kirikuõpetajad said väljaõppe Usuteaduse Instituudis, kuna Tartu ülikooli usuteaduskond kaotati. Õppetöö toimus seal valdavalt kaugõppe vormis. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Haridusolud Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959.aastast 8- klassiline kooliharisud. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis hariduse allakäigule, kuna küpsustunnistuse said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Vaimne vastupanu venestamisele
abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Siiski olid nõukogude ajal üsna populaarsed kiriklikud matused. Järjest enam avaldati ateistlike aritkleid ja trükiseid. Vaatamata propagandale, jäi kirik Eesti NSV-s sisuliselt ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses allutada valitsevale reziimi kontrollile. Kirik täitis nõukogude ajal omapärast vaimse opositsiooni rolli. xxxiii. Haridusolud Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo asemel hakati õppima NSV Liidu ajalugu. Iseloomulikuks jäi aga üliõpilaste kasv. 13
abielusõlmimised said pidulikkust juurde. Siiski olid nõukogude ajal üsna populaarsed kiriklikud matused. Järjest enam avaldati ateistlike aritkleid ja trükiseid. Vaatamata propagandale, jäi kirik Eesti NSV-s sisuliselt ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses allutada valitsevale reziimi kontrollile. Kirik täitis nõukogude ajal omapärast vaimse opositsiooni rolli. Haridussüsteem Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo asemel hakati õppima NSV Liidu ajalugu. Iseloomulikuks jäi aga üliõpilaste kasv. Õppeprogrammidest kustutati usuõpetus.
keeleuuendusliikumise. Oskar Loorits eesti rahvaluule teadlane. 1927.a. asutas Eesti Rahvaluule Arhiivi. Richard Kleis eesti ajaloolane ja filoloog. Tegeles olulisel määral teadustööga, oli esimese "Eesti nõukogude entsüklopeedia " (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas "Antiigileksikoni " ning tõlkis Läti Henriku kroonika eesti keelde. Anton Hansen Tammsaare 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Hugo Raudsepp silmapaistvaim iseseisvusaegne näitekirjanik (külakomöödiad ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst") Ado Vabbe eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kunstiühingu Pallas üks asutajatest. Tõi Eesti kunsti esmakordselt futuristlikke elemente. Eduard Viiralt teda peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks Theodor Luts üks filmindusele alusepanija, operaator ja ettevõtja. 13. Eesti kool ja haridusprobleemid nõukogude okupatsiooni ajal Alates 1944 a
Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmete ilmalike tavade juurutamisega. *Kiriku leeriskäimise vältimiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega. *Vaatamata repressioonidele ja propagandale jäi kirik ENSVs ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitsevale reziimile. *Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. *Kasutusele võeti ühtluskooli süsteem, õppetöös hakati lähtuma NSV pedagoogika põhimõtetest, revideeriti õppeprogramme, ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad, süvendama hakati NSVL ajalugu. *Õpetajaskonda tabas nn. kodanlike natsionalistide paljastamine, mis tõi kaasa nende vallandamise. Kõik see tõi kaasa kooliõpetuse languse. *ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus.
1870 ,,Saaremaa onupoja" lavaletoomisega sünnib eesti rahvuslik teater. Asutatakse Eesti Aleksandrikooli Peakomitee. 1905 Ilmub Noor-Eesti esimene album, milles Gustav Suits esitab uue liikumise kreedo: olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks? 1906, 1913 Vanemuise teatrimaja avamine, Estonia teatrimaja avamine. Asutatakse Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond 1919 1922 võetakse vastu riigilipu seadus, sini-must-valge trikoloor seadustatakse. 1923 toimub esimene iseseisvusaegne (muidu VIII) üldlaulupidu. Asutatakse Eesti Haridusliit vabaharidustöö koordineerimiseks. 1927 .Tallinna Toomkirikus I eestikeelne jutlus, mis sümboliseerib kiriku üleminekut saksa koguduselt eestlaste kätte. 1935 Perekonnanimede korralduse seadus, mis paneb aluse nimede eestistamise kampaaniale. 1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1.-2
See kõik viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond kaotati, koondus kirikuõpetajate väljaõpe Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikumalt revideeriti õppeprogramme. Terava ideoloogilise surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamises
Palju on kogutud ja tallel mäluasutustes, eelkõige Kirjandusmuuseumis. Bruno Sauli mälestused on kõrgemate võimukandjate mälestustest ilmunud, ent ajaloolastele see info eriti midagi ei paku (olulisi asju on puudu jms). Arnold Rüütli mälestusteraamat. Kõige suurem lünk on poliitilise võimu toimimise koha peal. Põhiline dokumentatsioon PAI arhiivis, mis oli uurijatele suletud. Ka PAI liikmed said üsna piiratud ulatuses ligi. Suured muudatused. Iseseisvusaegne arhiivisüsteem lammutati juba esimesel aastal. Arhiivid allutati SRKle. Dokumentide omanik riik – moodustati ühtne riiklik arhiivifond. Riigiarhiiv ja riigikeskarhiiv reorganiseeriti. Eestist viidi ära palju arhiivimaterjale, eriti, mis puudutasid kaitseplaane 1939. aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis. Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv
See väljaanne hakkas ilmuma 60. aastatel. Ta ei ilmunud väga regulaarselt. Historiograafia seisukohalt on see väljaanne oluline. Seal üllitasid oma teadustöid ka pikemalt. Tolleaegsed olulisemad uurimused ilmusid selles sariväljaandes. Ülikooli ajaloo osakonna puhul ei saa üle minna ka selle õpetamise funktsioonist - ülikool tootis ajaloolaskonda, oluline see, et ühelt poolt varustas ajaloo osakond ette ajalooõpetajaid. Arhiivid - nõukogude ajal juba esimesel nõukogude aastal iseseisvusaegne arhiivi süsteem lammutati, dokumentaalmaterjal kuulutati riigi omaks ja sellest moodustati ühtne arhiivikond. Seni oli tegutseni Riigiarhiiv ja Riigi Keskarhiiv, see reorganiseeriti, Tallinnas hakkas tegutsema Eesti NSV Riigi Keskarhiiv ja Tartu Arhiiv muudeti selle osakonnaks, ühtlasi viidi Eestist ära ka olulist arhiivimaterjali. Ka tänase päevani pole teavet selle kohta, kus need materjalid asuvad ja kas kõik on üldse alles. Midagi
annaabi.ee 
