· Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung
joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub inimese tegutsemises ja suhtlemises. Inimeste karakterid, võivad olla erinevad. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske, mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas ning vastuoluline. Inimese iseloomu ehk siis karakterit ei ole lihtne tema käitumisest välja lugeda. Pealegi väljenduvad paljud iseloomuomadused vastavalt inimese soole, haridusele ja temperamenditüübile. Näiteks peegeldub pedantsus tihti juba ameti valikus, introvertsuse tunnuseks võib aga kõrgharidusega inimesele kujuneda ideede ja arusaamade agar esitamine teistele. Kes või mis on isiksus? Isiksus on individuaalsete omaduste ja tunnuste püsiv kogum. See tähendab, et isiksus on inimene kõigi oma seesmiste omaduste ja väliste tunnustega- inimene kogu oma hiilguses! Isiksuseteooriaid, mis püüavad kõik leida seletusi inimeste erinevustele on psühholoogias väga palju. Esimeseks isiksuseteooriaks võiks lugeda Hippokrates`e
mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja
Isiksus järjepidavat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Sangviinik aktiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused: 1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus
teda koeraks. Kohanemine-Piaget' teoorias areneva lapse skeemide muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel Akommodatsioon vana meetodi muutmine uue olukorraga kohanemisel Täiskasvanuea sotsioemotsionaalne areng: Intiimsus vs isolatsioon Loovus vs stagnatsioon Terviklikkus vs meeleheide 15.Isiksus suur viisik-ekstravertsus, neurootilisus, sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele pidurdunud temperament-hirm uudsuse ees, seostatakse introvertsuse ja neurootilisusea 16.Psühhopatoloogia üldparees-füüsiliste ja psühholoogiliste funktsioonide halvenemine, kaasnevad kõrvalehäired isiksuses, tekivad luulud somatogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud orgaanilistest e kehalistest põhjustest. Psühhogeenne hüpotees-psüühikahäired on tingitud psüühilistest põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad
Isiksusetasandid Isiksuse madalaima tasandi moodustavad Eysencki arusaamist mööda spetsiifilised teod või mõtted. Teise, kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Alt kolmandal tasandil on isiksuse jooned - suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Kõrgeimal astmel asuvad tea mudelis isiksuse superfaktorid ehk tüübid. Isiksusedimensioonid Eysenck tõi välja kaks põhimõõdet: ekstravertsuse – introvertsuse ja stabiilsuse – neurotismim, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastaspoolusega superego jõud. Eysenck tüütas välja omapärase seletuse selle kohta, miks mõnel inimesel ilmneb patoloogia. Mida kõrgem psühhotismi-skaala näitaja, seda väiksem välisärritaja võib iseli kutsuda patoloogilise reaktsiooni. Eysenck kinnitab, et kõik kolm tüüpi on ¾ ulatuses sünnipärased ja üksnes ¼ osas keskkonna kujundatud. Ekstraversioon – introversioon
Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav
ta oskab asju kokku viia ja ühest lauast teise, suhtles kõigiga, uueks tervikuks ühendada. naerutas kõiki. Kuid tal on luuletusi, mis Ammendamatu energiaga. Loovad kõnelevad suurest üksiolekust. Vene inimesed jõuavad väga palju ära teha, klassikalisest kirjandusest on ekstravertsuse nende töövõime võib olla tõeliselt hämmastav. ja introvertsuse kooskõla kohta See käib ka pedagoogide kohta hea näide Puskin, kel suurilma elu vaheldus mõni õpetaja suudab uskumatult üksindusega. palju. Ja kõik head õpetajad on märganud, Tagasihoidlikult häbematud. Loov millise ammendamatu energia ja inimene on ühelt poolt tagasihoidlik, õhinaga võivad tegutseda lapsed, kui teiselt poolt arrogantne, ülbegi. Urmas
Freudi teooria – motivatsioon tuleneb sugutungist ja libiidost Jungi teooria – motivatsioon tuleneb inimeses peidus oleva kollektiivse alateadvuse arhetüüpse ja müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad?
nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960). May teooria (1953, 1976) seisab selle eest, et autentne kreatiivsus on millessegi olemasolevasse uue toomise protsess. Loomingulised inimesed nagu kunstnikud, poeedid, teadlased ja heliloojad on ühed nendest, kes Platoni järgi väljendavad iseennast. Nemad on ühed, kes avardavad inimese teadvust
H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega Androgeenid - psühhotism Humanistlik psühholoogia A. Maslow ( 1908-1970) · Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on püüdlemine lihtsuse, vabaduse, kompetentsuse, ilu ja armastuse poole.
Teise kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, millel on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Akt kolmandal tasandil on isiksuse jooned suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Iseloomujoonte kujundajaks on esmaste harjumuste kordamine. Kõrgemal astmel asuvad tema muudelis isiksuse superfaaktorid ehk tüübid. Tüübi moodustavad mitu omavahel seotud isiksuseomadust koos. Ta ka tõi välja kaks tüüpi ehk põhimõõdet: ekstravertuse introvertsuse ja stabiilsuse neuritismi, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastapoolusega superego jõud. Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad kirjeldused on olnud eeskujuks paljudele isiksuse käsitlustele.
biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist
tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti.
determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele, kasutavad harva eksperimenti.
st inimloomuse suhtes optimistlik maailmavaade. Meelekindlus (C): kalduvus olla distsiplineeritud, käituda kohusetundlikult ja suunata tähelepanu saavutamisele, mitte välistele ootustele. See on seotud viisiga, kuidas inimesed kontrollivad, reguleerivad ja suunavad oma impulsse. 3. Eysencki isiksusemudel ja tõusva retikulaarse aktivatsioonisüsteemi aktiveeritavus ekstravertsuse- introvertsuse äraseletamisel. PEN MUDEL: Ekstrav-intorv; Neuroot-emots stab; Psühhotism - ekstra/intor seletab ära retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS). Oluline aktiveeritavus, mis introvert kõrgem ja tajuvad ülestiimuleid, on rohkem valvel. Kui stiimul on väga tugev, siis on vastupidi - kõrge neur inimestel suurem limb süst aktiivsus 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS ehk lähenemine VS vältimine)- reag
Ekstravertsus/introvertsus ja neurootilisus kui superseadumused. Dimensionaalne lähenemine- skaalad. Pööras tähelepanu sellele, et meil oleks võimalikult objektiivsed alused isiksuse mõõtmiseks. Kuda keskkonna stressorid mõjutavad inimest. Kolm põhidimensiooni. Õpi need koleerikud ja asjad kuskilt selgeks! Omaduste aluseks on kaasasündinud eageerimistüüp välistele ja sisemistele ärritajatele; oluline aktivatsioonimehhanismi mõju, millest sõltub ekstra- või introvertsuse väljakujunemine (+ psühhopaatilisus). ISIKSUSE OMADUSTE MÕÕTMINE Vaatlus Biograafiline meetod Tegevuse/loomingu produktide analüüs Vestlus/intervjuu- võimaldab konkreetse inimese arvamuste, eelistuste, mõttekäikudega tutvuda. CV Testimine- põhimeetod Testidele esitatavad põhinõuded: 1. valiidsus- test mõõdab just seda omadust, mille jaoks ta on koostatud, 2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse näitaja-
E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb üksildus tunne. Üheks oluliseks käitumise motiiviks ongi püüe ületada üksildustunnet. Analüütlises psühholoogias saab määravaks mitteseksuaalne jõud. (Välja arendajaks C.G.Jung). alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete mõjus kasutuselevõtmine. Humanistlik psühholoogia (E.Erikson,C.Rogers,A.Maslow,R.May) rõhutatakse, et psühholoogia ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Harva kasutatakse eksperimente pigem eelistatakse vaatlust ja vestlust. Humanistliku suuna rüpest on välja kujunenud mitmed teraapiad ja inimest abistavad kontseptsioonid.
erutusläved. Nn pidurdamatutel lastel on vastupidised omadused · Pidurdatus ja pidurdamatus on Kagani arvates kahe geneetiliselt erineva inimtüübi, mitte nende omaduste kontiinumi ilming · Pidurdamatutel on sünnipäraselt madal püsiärevus, pidurdatutel aga kõrge püsiärevus · Samas on need siiski vaid kaasasündinud tendentsid, mida saab õppimise ja tunnetuse kaudu oluliselt mõjutada Eysencki ekstra- ja introvertsuse teooria · Eysenck (1967) väitis, et aktivatsioon on üks põhilisi mõõteid, mille alusel inimesi eristada saab. Aktivatsiooni madala tasemega ekstravertide kõrval elavad mõõdukast kõrgeni ulatuva aktivatsioonitasemega introverdid · Nende kahe inimgrupi põhiline erinevus ilmneb optimaalse stimulatsiooni saavutamises. Ekstraverdid vajavad keskmiselt rohkem stimulatsiooni kui introverdid. Kuna sotsialiseerumine on aktivatsiooni saamise põhiallikaks, peaksid ekstraverdid selles osas
Käitumuslike isiksuseteooriate hinnanguks tuleb märkida, et neis on liiga tugevasti lähtutud uuringuist loomadel, mille tulemusi on üldistatud inimestele. Äärmuslik biheiviorism suhtus inimesse tegelikult dehumaniseerivalt ja käsitles isiksust äärmiselt fragmentaarselt. Isiksuse bioloogilised käsitlused Hans Eysenck (1967, 1982, 1991) leidis oma uurimuste alusel, et isiksuse põhiomadused on kirjeldatavad kahe teineteisest sõltumatu isiksuse põhiomaduste dimensioonidega. Nendeks on introvertsuse - ekstravertsuse dimensioon ja neurotismi - stabiilsuse dimensioon. Kuna dimensioonid on teineteisest sõltumatud, esitatakse neid graafiliselt kahe omavahel ristuva sirglõiguna, millel kummagi dimensiooni põhilised isiksuse omadused võivad olla väljendunud väga erineva intensiivsusega. Eysencki seisukohti on käsitletud ka kui bioloogilist lähenemist isiksusele, eriti seetõttu, et ta oli veendunud isiksuse omaduste pärilikkuses. Enne Esenckit väljendasid bioloogiliselt aluselt
annaabi.ee 
