Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"intressilt" - 27 õppematerjali

intressilt on väga väike ning edasises käsitluses jätame selle välja.
Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents
15
docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

katteks. Nii jäi V võlgnevuse suuruseks 3404.64 + 8010.93 + 40 eurot, kokku 11455,57 eurot. A saatis V-le teate, et pärast makse tegemist on võlgnevus ikka 11455,57 eurot ning teatas, et kui V ei maksa kahe nädala jooksul võlgnevust, loeb A tähtaja möödumisel lepingu lõppenuls. Kui A ei maksnud võlgnevust A poolt määratud tähtajal, esitas A nõude põhivõla tasumiseks koos intressiga, põhivõlalt arvutatud viivise tasumiseks alates 1.01.; põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi tasumiseks. V keeldub nii suure summa tasumisest, põhjendades seda sellega, et A pidi arvesse võtma tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
22 allalaadimist
Majanduse kontrolltöö nr 4 11 klass
1
doc

Majanduse kontrolltöö nr 4 11.klass

-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib hiljem/paindlikkus-saab ära kasutada allahin ja lõpumüüke/ohutus-krediitkaart on turvalisem , selle kaotades ei kaota oma laenu/abi ettenägematutes olukordades-krediit pakub leevendust ootamatute väljamin eest Millised on põhilised kindlustusliigid?-vastutuskindl-kohustuslik autokindlustus/varakindl-

Majandus → Majandus
12 allalaadimist
Näidis - Laenuleping
2
doc

Näidis - Laenuleping

2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2

Varia → Kategoriseerimata
310 allalaadimist
Laenuleping
2
doc

Laenuleping

2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning

Majandus → Majandus
58 allalaadimist
Tarbija majanduses
2
docx

Tarbija majanduses

muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab õiguse saada osa ettevõtte tulevastest tuludest, võlakirjad, investeerimisfond); pensionikindlustus; kogumiskindlustus; kinnisvara; väärismetallid; kunstiteosed. Hoiusetagamise seadus Liitintress ­ põhisummalt võetakse intress Lihtintress ­ põhisummalt kui ka intressilt Likviitsus on sularahalisus Tarbija ja krediit Krediit ­ tarbijale müümine laenuga Järelmaks, krediitkaardid, laen(nt õppelaen), kapitaliliising, kasutamis liising. Krediidi eelised-kohene võimalus asju omandada, planeerimata ostud, paindlikkus, ohutus. Krediidi puudused-ülekulutamine, kõrgem maksumus. Tarbija ja reklaam Reklaamist saadav kasu-informatsioon, tugevneb konkurents, maksab kinni meediakanalid. Konkurents alandab hinda

Majandus → Majandus
25 allalaadimist
Pangandus ja laenud töö
4
doc

Pangandus ja laenud töö

muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26. Selgitada akreditiivi mõistet. Akreditiiv on selle avanud panga (avajapanga) kohustus maksta müüjale (akreditiivisaajale) välja akreditiivisumma (või osa sellest), kui akreditiivisaaja täidab akreditiivis määratud tingimused (akreditiivitingimused).

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
Kordamine kt-ks-ühiskond
3
docx

Kordamine kt-ks (ühiskond)

1. pensionid 20% 2. tervisehoid 13% 3. töötuskindlustusmaks 0,3% Kõik need maksab tööandja. Kokku 33,3%. Inimene ise: töötuskindlustus 0,5%, pensionikindlustus teise sambasse 2% Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas 1. aprilliks. Eesmärk on kontrollida kas inimest on maksustatud õiglaselt ja vältida maksupettust. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes, pensionikindlustuse sissemaksel, ametiühingu liikmemaksult, eluasemelaenu intressilt. Tulumaksuvaba miinimum on sellel aastal 2250 krooni kuus. Tulumaksudeklaratsiooni täitmise võimalused: 1. E-maksuamet, ehk tuludeklaratsiooni täitmine internetis. 2. Varasemal ajal sai seda teha vaid maksuametis käsitsi. Pidi seisma järjekordades, täitma vorme, koguma tõendeid.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
74 allalaadimist
Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel ja viiviste arvestamisel
44
pdf

Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel ja viiviste arvestamisel

VÕS § 113 lõige 1: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamise põhitingimused: · Raha maksmise kohustus · Tasumisega viivitus ehk maksmise tähtaeg möödunud (rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks) · Arvestada saab alates sissenõutavaks muutumisest kuni raha kättesaamiseni NB! Intressilt viivist nõuda ei saa (VÕS § 113 lõige 6). Vastupidine kokkulepe tühine (VÕS § 113 lõige 7). 14 Mis on viivise määr? Lepingujärgne viivis ­ lepingus kokku lepitud viivise määr Seadusjärgne viivis ­ seaduses ettenähtud viivise määr 15 Seadusjärgse viivise määr VÕS § 113 lõige 1, 2. lause:

Majandus → Finantsraamatupidamine
21 allalaadimist
Laenuleping
5
rtf

Laenuleping

seadusega ettenähtud intressimäära pole, mistõttu pooled, kui nad seda soovivad, peavad intressimäära kokku leppima laenulepingus. 1.5. Kui Laenusaaja viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta Laenuandja nõudmisel viivist ______(_____________) % viivituses olevalt summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest.

Õigus → Õigus
88 allalaadimist
Majanduse konspekt
10
rtf

Majanduse konspekt

· Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad. · Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt makstakse tulumaksu. · Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga. Laenud: · Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu

Majandus → Majandus
8 allalaadimist
Kostja vastus
12
docx

Kostja vastus

2 (krediidilepingutele kohalduvad laenulepingu sätted VÕS § 401 lg 3 kohaselt) tuleb intressi tasuda kas seadusjärgses või lepingujärgses määras ehk protsendina krediidisummalt. Antud olukorras on selleks määraks mõlemal juhul 100%, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kostja jaoks äärmiselt ebasoodne arvestades seda, et seadusjärgne intress ei ole ligilähedanegi 100 protsendile. Lisaks sellele sisaldub krediidilepingutes säte, et viivist tohib hageja nõuda ka intressilt, mis on aga seadusevastane tulenevalt VÕS § 113 lg 6. Hageja ja kostja vahel on varasemast ajast ärilised suhted (hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust), mis on nüüdseks muutunud negatiivseteks. Hageja ei ole kostjale tagastanud Roufling OÜ vajalikke dokumente (lisa 2), mistõttu on hageja ja kostja vahel endiselt sõltuvussuhe, mis on tinginud kostja nõustumise talle ilmselgelt ebasoodsate tehingute tegemisega. Sel põhjusel leiab kostja,

Õigus → Õigus
123 allalaadimist
VÕS kosnpekt
32
doc

VÕS kosnpekt

seaduse §82ˡ lg1 sätestatud ajast. - vastutus rikkumise eest ehk vabandatavuse puudumine (VÕS § 105) - viivitust ei põhjustanud võlausaldaja ise (101 lg 3) Samaaegselt viivisega võib nõuda kahju hüvitamist Vastuväited viivisele: Ei ole lubatud: - aja eest, mil võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 113 lg 4) - aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani - keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr Viivise määr §113 lg1

Õigus → Tsiviilõigus
77 allalaadimist
Lepingulised suhted
82
ppt

Lepingulised suhted

• Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Õiguste kaitsmine • Viivis • Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). • Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. • Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest. • Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS  § 162 alusel. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamine • Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. • Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus.

Õigus → Võlaõiguse üldosa
15 allalaadimist
RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused
28
docx

RAHANDUSE ALUSED - Aines käsitletud teemad ja põhiküsimused

 Väärtpaberite väärtuse leidmine  Kapitali eelarvestamine  Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt. Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse. Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil. Reaalne intressimäär – on inflatsiooniga kohandatud intressimäär- Efektiivne intressimäär - kui rahapaigutused toimuvad erineva liitintressi juurdearvestuse sagedusega, kasutatakse nende võrdlemiseks aastast efektiivset intressimäära. 11. Investori nõutava tulunormi mõiste.

Majandus → Rahanduse alused
40 allalaadimist
Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles
18
docx

Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles

6.4) Intress, interest ­ tasu selle eest, et loobutakse oma raha kohesest 6.4.1) ­ kasutamisest ja võimaldadakse seda teha pangal . 6.4.1) Lihtintress, simple interst ­ makstakse ainult hoiuse põhisummalt 6.4.2) ­ , , 6.4.2) Liitintress, compound interst ­ arvutatakse hoiuse põhisummalt ja . eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Liitintress . on efektiivne instrument rikkuse kasvatamisel. 6.5) : , 1 , 6.5) Näide: Oletame, et säästad iga päev 1 ja aasta tulumäär on 8% ning 8% , intress liidetakse iga päev, siis teeniksid 60 aastaga 542005 . 60 542005 . 7) Säästude paigutamine 7) 7

Majandus → Majandus
12 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle. Võlatunnistus jaguneb: Konstitutiivne võlatunnistus ­ uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir) Deklaratiivne võlatunnistus - olemasoleva kohustuse tunnistamine Negatiivne võlatunnistus ­ võlatunnistus, millega tunnistatakse kohustuse puudumist KOHTULAHEND: 3-2-1-124-14 Viivist ei saa nõuda viiviselt ega intressilt. (nt. viivise nõudmine 18 000eur) OÜ A (juhatuse liige Ants) ja OÜ B(juhatuse liige Üllar) sõlmivad müügilepingu, mille alusel OÜ A peab müüma B-le metalltalasid 50tk. Oü B kohustub metalltalade eest maksma 35000 eurot. Pooled sõlmivad kirjaliku lepingu. Üllar helistab Antsule ja teatab, et lepingu objekti valmimine on peatunud, seega anna mulle üle metalltalad, kuid ära krundi, värvi ega tee

Õigus → Võlaõiguse üldosa
142 allalaadimist
Majanduse konspekt
15
docx

Majanduse konspekt

2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvaradesse 4)Eluskarja, seadmetesse. Tuleb otsida parimat säästukohta Ohutus- Tulumäär-Väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. Nt. 100eurone tähtajaline hoius 5%-lise intressimäära puhul aasta jooksul 5 eurot. Lihtintress makstakse ainu hoiuse põhisummalt. Liitintress- Arvutatakse kontol olevalt hoiuselt(põhisummalt) ja eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus ­ Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind ­ odav. Kõige

Majandus → Majandus
74 allalaadimist
Ettevõtte rahandus-V-Arhipovi loeng-TMK
15
doc

Ettevõtte rahandus (V. Arhipovi loeng) TMK

Intresside arvestus võib toimuda kas lihtintressina või liitintressina: - Lihtintress (ingl. simple interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus laenu algsummalt, kui laenuvõtja maksab laenuandjale intressi iga intressiperioodi lõpus. - Liitintress (ingl. compound interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus nii laenu algsummalt kui ka eelnevate intressiperioodide maksmata intressilt. TV ­ tuleviku väärtus PV ­ praegune väärtus TVn = PV * (1 + i)n i - intressimäär n - perioodide arv Tuleviku väärtuse intressitegur: TV IT ­ tuleviku väärtuse intressitegur

Majandus → Ettevõtte rahandus
378 allalaadimist
Majanduse mõisted
38
docx

Majanduse mõisted

tarbija mitmeid ärisid külastades põhjalikult valib ja hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ning moe seisukohalt; eritoodeteks - eriliste omaduste ja bränditunnustega tooted, mille soetamiseks on lojaalne ostja valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid; ning võõrtoodeteks - tooted, mida tarbija ei tunne ega kavatse osta. 63. Tulumaks Tulumaks on otsene maks, mida võetakse üksikisiku või majandusüksuse tulult (nt palgalt, preemialt, intressilt, dividendilt, kasumilt, üürilt, rendilt). Tulumaks on riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve põhilisi tuluallikaid. *Eestis kasutatakse füüsilise isiku tulu maksustamisel proportsionaalselt maksumäära, mis moodustab 20 protsent maksustavatest tuludest. Sellisel juhul maksame sõltumata oma sissetuleku suurusest kogu aeg ühesuguse protsendi tulumaksu. *Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%

Majandus → Majandusõpetus
41 allalaadimist
Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
71
docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

31. oktoobri 2003 kirjas palus hageja kostjat pöörduda lõppkasutaja sertifikaadi saamiseks komisjoni poole. 9. detsembril 2003 esitas hageja kostjale lepingust osalise taganemise avalduse ja nõudis leppetrahvi, mille palus tasuda hiljemalt 23. detsembriks 2003. Hageja pöördus hagiga maakohtusse leppetrahvi ja viivise nõudes. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (vt p 14). Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist.

Õigus → Võlaõigus
74 allalaadimist
RIIGIKOHUS
65
docx

RIIGIKOHUS

Õiguslik probleem: VÕS § 113 lg 6 intressi tasumisega viivitamise korral ei ole lubatud viivist nõuda. RK: „VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 esimene lause keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist.“ RKTKo 3-2-1-175-14, p 16, 17 - viivise arvutamine intressilt – lubatud ja mittelubatud kokkulepped) Asjaolud: Valdo Kulla (hageja) hagi ALG Liisingu AS-i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu, millega kostja laenas hagejale. Õiguslik probleem: RK: “VÕS § 113 lg 6 piirab võlausaldaja õigust nõuda viivist nii intressilt kui ka viiviselt ehk viivitusintressilt. Seadus ei keela aga arvestada sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi

Õigus → Õiguskaitseasutuste süsteem
15 allalaadimist
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

Välisvaluutas tehtud investeeringu oodatavat tulu on võimalik arvutada järgmise valemi abil: i f + ee + i f ee kus if on välismaine intressimäär ja ee on oodatav vahetuskursi muutus: Ee - E ee = E kus E on vahetuskurss ja Ee on oodatav vahetuskurss. Viimane liige oodatava tulu leidmise valemis (ifee), mis iseloomustab vahetuskursi muutmisest tekkivat tulu intressilt on väga väike ning edasises käsitluses jätame selle välja. Seega oleks oodatav tulu välisrahas tehtavalt investeeringult väljendatud järgnevalt: i f + ee Juhul kui kapitali liikumisele rahvusvaheliselt ei ole kehtestatud mingisuguseid piiranguid liigub kapital sinna, kus tema tulukus on kõrgem. Kui turul osalejad ei ole riskikartlikud, toob turuosaliste poolt läbi viidav intressiarbitraaz kaasa tulukuse võrdsustumise kodumaistelt ja välismaistele investeeringutelt. Kui i

Majandus → Majanduse alused
34 allalaadimist
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

mitte rohkem kui 6000 eurot. Piirmäärasid vähendatakse tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra. TULUMAKSU KINNIPIDAMINE: tulumaksu ei peeta kinni: residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt; mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt; äriregistrisse v lepinguriigi registrisse kantud FIEle tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; tulumaksuga maksustatavalt intressilt ning kindlustushüvitiselt, juhul kui saaja on teavitanud, et ta kasutab investeerimiskontot. TULUMAKSU KINNIPIDAMINE PÕHISEOSED: Väljamaksmiseks arvestatud tasu. Tööstuskindlustusmakse, Kohustusliku kogumispensioni makse, tulumaks, väljamakse töötajale. TM = (arvestatud tasu-TKM-KPM-144)*(21/100). MAHAARVAMISED TM KINNIPIDAMISEL: Maksuvaba tulu: Igas kalendrikuus 1/12 aasta maksuvabast tulust residendist maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kui makstakse :

Majandus → Maksud
76 allalaadimist
Maksundus-kokkuvõtvalt
57
doc

Maksundus (kokkuvõtvalt)

Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata. (TMS§17,lg.1)Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutuse ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse. Residendist füüsilise isiku Austria, Belgia või Luksemburgi residendilt saadud intressilt EL Nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta ettenähtud korras kinnipeetud tulumaksu võib maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. (TMS§45,lg.8) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning

Majandus → Majandus
271 allalaadimist
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

meeldetuletused või tasu hagiavalduse kohtusse esitamise eest (2-13-18302/12; 2-13-13026/7). b. Hagi esitamise ajaks kogunenud viivis. Hageja lähtub tavapäraselt järgmistest õigusnormidest: VÕS § 94; § 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1. Hageja arvestab viivist kogu põhivõlalt, mis tähendab, et 90% juhtudest nõuab hageja viivist ka intressilt, esitledes seda lepingutasuna, olenemata asjaolust, et VÕS § 113 lõige 6 seda ei luba. c. Hageja taotleb viivisearvestuse jätkamist kuni põhinõude tasumiseni. Läbiva käitumisena on avaldunud, et hageja esitleb hagis viivisemäära alandamist kui vastutulekut võlgnikule, alandades esialgset 306%-list viivise määra keskmiselt 10-kordselt. Alandatud viivisemäärad varieerusid uuritud juhtumitel 18,6%st 48,6%ni

Majandus → Majandus
26 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31

Õigus → Võlaõiguse üldosa
113 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31

Õigus → Võlaõiguse üldosa
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun