mõnes artiklis kajastuda; toetab mõningati ka piirkondliku identiteedi kujunemist, rahvuskultuuri säilimist ja kestmist ning säilub ajalooallikana. Praegusest hetkest kirjutades ootavad kõik valla kodanikud postkastidesse vallalehte või Vooremaad, et kursis olla sellega, mis ümbruses toimub. Vallalehes kirjutatakse ju üritustest, mis on juba toimunud või alles aset leiavad; muudatustest; meenutatakse ehk kellegi lugu; intervjueeritakse inimesi, kes ühel või teisel viisil kõigile tuttav peaks olema; kiidetakse silmapaistvaid isikuid; kuulutatakse; tuletatakse meelde juubilare, õnnitletakse värskeid vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt annab teada neile, kellele ehk info suuliselt nii kättesaadav pole. Kui kellegi tööd on kohalikus ajalehes tunnustatud, mõjub see kindlasti positiivselt ning
iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. Intervjuuà Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjuueerijat Intervjuu võib olla kas: a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest) Intervjuu viiakse läbi kas: a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe
konarustest moodustab siiski harmoonilise terviku. Igivanale küsimusele, kas olla või mitte olla, annab Szymborska luule minu meelest täiesti ühese vastuse: olla, muidugi olla, ja seejuures nii olemas kui võimalik. Symborska arvas, et pole oluline teada kirjaniku elulugu, mõistmas tema luuletusi. Vaja on analüüsida luulet võttes arvesse filosoofiat ja keelt. Talle ei meeldinud kirjutada autobiograafiaid ja talle ei meeldinud et teda intervjueeritakse. Samuti ei pidanud ta oluliseks ka enda eraelust rääkimist ning just seetõttu on paljud faktid tema kohta senitundmatud. Sibul (1976) Hoopis midagi muud on sibul. Tal pole sisemust. Ta on sibul läbi ja lõhki. Sibulane väljastpoolt, sibulane tuumani, sibul võib endasse kaeda ilma kohkumata. Meis on võõras ja metsik maa vaevu nahaga kaetud, sisemine põrgu, vägivaldne anatoomia, aga sibulas on sibul, mitte keerdus soolikas. Sibul on mitmekordselt alasti,
vastu? Kuid see probleem ei ole mitte ainult sõjas. Näite võib tuua kasvõi meie endi igapäevaelust. Näiteks koolist. Tänapäevalgi ei ole enam üksikisik oluline. Koolis on õpilased mõnede õpetajate jaoks lihtsalt hall mass, kellele tuleb vajalikud asjad ära rääkida ja siis lasta neil tööd mingile positiivsele hindele ära teha. Põhikooli lõpetamiste aegu kuuleme teleuudistest väljalangejate protsentidest, kuid intervjueeritakse mitte neid vaid edasipääsenuid, kedagi ei huvita väljalangejate mõtted ja tunded. Keegi ei hooli eriti sellest, mis saab nendest inimestest edasi. Peale põhikooli. Mingis mõttes on need, kelle eluunistus ei olnud minna kutsekasse ja saada mingil erialal profiks, nagu elust väljalangejad. Ainus erinevus sõjaga, et elust võib välja langeda mitmes mõttes ja seega mitu korda. Kuid ka edasipääsenutele käiks nagu lahing edasi. Kõige rohkem muretsetakse selle üle, et 9.
intervjueeritavate valik on optimaalne Rühmaintervjuu Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte) Soovime saada erinevaid arvamusi (mille eesmärgiks võib ka olla näit. ankeedi koostamine) Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid kollektiivsest arvamusest Rühmaintervjuu alaliigid Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht inimest, näit. abielupaari) Fookusgrupi intervjuu (focus group interview) Telefoniintervjuud Kasutatakse eriti turu-uuringutes Eeliseks ökonoomsus, võidakse korraldada osaliselt automatiseeritult, ka infot saab töödelda kiiresti, kogu protsess on küllaltki hästi kontrolitav Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Korduvküsitluste mõju laste tunnistustele seksuaalse väärkohtlemise juhtumite puhul Referaat Tallinn SISSEJUHATUS Ei ole ebatavaline, et lapsi, keda väidetavalt on seksuaalselt ära kasutatud, intervjueeritakse mitmeid kordi. Ohvreid võidakse kohtuekspertiisi käigus ametlikult intervjueerida rohkem kui kümme korda, rääkimata küsitlemistest vanemate või sõprade poolt. Laboriuuringud on keskendunud korduvküsitluste kognitiivsele mõjule, et mõista kui suurt mõju avaldub selline korduv uurimine lapstunnistajale, näiteks seksuaalkuriteo ohvrile. Antud referaat põhineb Irit Herskowitzi ja Anat Terneri uurimusel, kus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud
Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine. 9. Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat. Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest). Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna. Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe. Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit. 10
reklaamitud kaupu. 2.3. Samade, kuid märgitud kupongidega varustatakse ka teine ostjaterühm, kesa aga reklaami pole näinud. MÔôdetakse kupongitagastust ning seeläbi reklaamide toimet. 2.4. Teatritest - elektroonilise hääletusseadeldise abil antakse külastajaile vôimalus anda oma hääl meeldinud reklaamidele. 2.5. Otseülekande testid - reklaame demonstreeritakse piiratud vaatamisvôimalusega telekanalil (kaabeltelevisioon) ning sellejärgselt intervjueeritakse vaqatajaid, testimaks nende reaktsioone. 21 2.6. Müüginäitajate analüüs - geograafiliselt erinevatele kuid ülejäänud parameetrite osas sarnastele turgudele demonstreeritakse erinevaid reklaame ning vôrreldakse müüginäitajaid. 3. Psühholoogilised testid Füsioloogilised môôtmised - registreeritakse pupilli suuruse muutusi (huvitatavus)
13 sisuga saadete valik kesine. Mõlemal kanalil puuduvad saated, kus kajastataks nii Eesti välis- kui ka sisepoliitikamaastikul toimuvaid muutusi ning poliitikute seisukohti toimuva suhtes. Ainsaks informatsiooni allikaks on mõlemal kanalil uudistesaated, kus mainitakse olulisemaid poliitilisi päevasündmusi ning vajadusel intervjueeritakse ka lühidalt poliitikuid. ETV on seevastu poliitilise poole pealt üsna sisukas ja teemakohaseid saateid jagub. Kanal 2 on esimene erakapitalile põhinev Eesti telekanal, mis loodi 1993 aastal. Alates 2001 aastast kuulub Norra kontsernile 100 % kanal 2-e aktsiatest. Puuduvad saated, mis on suunatud ainult poliitika kajastamisele igapäevaselt. On olemas huumorikalt ja kriitiliselt poliitikat kajastava sisuga saated : Pehmed ja karvased, Ärapanija. Mõlemad saated on kord nädalas eetris
küsimustik, mis uurib uurimisküsimustes ning hüpoteesides kajastatud konstrukte. Näiteks sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit. Antud ettevõtte siseselt kasutame kõikset valimit (tõenäosuslik valim), kuhu kuuluvad kõik üldkogumi liikmed. Mentorlusprogrammi kestvus oli aasta, kus mentoriks olid kogenud spetsialistid, kes aitasid läbi programmi menteedel ehk alles alustavatel töötajatel tööle paremini sisse elada ning kohaneda. Mentorluspaaridest pooled olid kokku viidud programmi juhi otsuse läbi
sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks "Violin phase". Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele. Siis mängib sama, aga tuleb varem sisse. 1980ndatel loobub ülinapist temaatilisest materjalist. Teosed muutuvad pikemaks, koosseisud suuremaks. Näiteks teos "Different Trains". Teos räägib holokausti ohvritest. Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid, koostöös tema naisega. Näiteks "The Cave". Video koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritakse erinevate religioonide inimesi, kes ärägivad usu figuuride tähendusest tänapäeval. Muusikaline koosseis kammerlik. Siis ilmub video-ooperite triloogia, mis käsitleb tehnika võidukäigu teemat. Philip Glass Reichiga võrreldes veidi kommertsim ja lihtsam. Tänapäeva enamestitatav helilooja. Glass käis Juilliardis, õppejõud D. Milhaud. Ta võeti vastu ka kui filmihelilooja. Ka Martin Scorsese filmile "Kundun". Tuntuim minimalistliku ooperi viljelejaid maailmas
pälvinud fotograafi Andres Puttinguga. Töö koosneb kolmest osast: Esimeses osas käsitletakse lähemalt pressifotograafia olemust ning rolli meedias. Samuti tutvustatakse 2011. aastal premeeritud pressifotograafe ning käsitletakse "Aasta Pressifoto 2011" konkurssi. Lisaks sellele arvustatakse näitust "Aasta Pressifoto 2011". Teises osas aga analüüsitakse Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutöid ning intervjueeritakse pressifotograaf Andres Puttingut. Viimases osas analüüsitakse küsitluse tulemusi teadmaks kui informeeritud on noored Eesti pressifotograafidest ja pressifotograafiast ning tehakse sellekohased järeldused. Töö juhendajaks oli õpetaja Epp-Mare Kukemelk. 1. TEOREETILINE TAUST 1.1 Pressifotograafia mõiste, olemus ja roll Pressifotograafia on fotovahenditega tehtav ajakirjandus. Kui kirjutav ajakirjanik kasutab
(valim üldkogumist), mis on pideva vaatluse all pikema perioodi jooksul (4 –5 aastat) ja mille liikmed on nõus esitama perioodiliselt uurija poolt nõutud kindlateemalisi andmeid. Paneel uuringu eesmärgiks on esitada andmeid võrdlevalt eelmiste perioodidega ning jälgida trende. Valimi määramisel paneeluuringuteks esineb kaks lähenemisviisi: paneeluuring iga kord sama valimiga ning uuring erineva, kuid võrreldava valimiga. Esimese puhul intervjueeritakse samu respodente teatud ajaintervalli tagant uuesti. Nii saab võrrelda, mida see konkreetne respodent vastas näiteks 3 kuud tagasi. Teisal lähenemisel ei intervjueerita samu respodente uuesti. Kuid valimi moodustamisel jälgitakse samu põhimõtteid, mis eelmine kord ning valim koostatakse struktuurilt eelmisega võrreldav. Vastavalt uurimisobjektile liigitatakse paneelid: tarbijate (üksikisikute, leibkondade) paneelid; kaupluste paneelid;
Ühes numbris neljast (1/2011) on ilmunud rubriik pealkirjaga ,,Tagasivaade". Kultuuri ja Elu suvenumbris 2/2011, mis ilmus samaaegselt juuniküüditamise aastapäevaga, oli esindatud rubriik ,,Juuniküüditamine". Ajakirja sisekaanel ilmub tihti kriitilise sisuga toimetaja veerg, mida kirjutab peatoimetaja Tea Varrak. ,,Intervjuu" on ajakirja löökrubriik, mis on paigutatud väljaande algusesse. Sellest, et tegemist on ühe tähtsaima artikliga ajakirjas annab aimu ka see, et tavaliselt intervjueeritakse mõnda tuntud kultuurielutegelast, kuigi üldjoontes püüab ajakiri kajastada vähem tuntud kultuurilooliselt oluliste inimeste tegemisi. Numbris 4/2010 ilmus intervjuu filosoofi ja esseisti Mart Raukasega. Kevadnumbris 1/2011 avaldati intervjuu Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tammega. Suvenumbrist 2/2012 sai lugeda intervjuud dirigentidest kaksikõdede Anu ja Kadri Taliga. Numbrist 3/2012 oli võimalik lugeda intervjuud kirjanik Ira Lemberiga
Lühidalt, programmis osalejaid palutakse kirjeldada iseendid ja oma sotsiaalset keskkonda. Lisaks intervjuudele jälgib hindaja programmi järgnevalt: osalejate käitumist, osalejate omavahelisi vestlusi, personali käitumist, personali ja osalejate omavahelisi mõjutusi. Tegevuste kulgedes leiab hindaja aega osalejatega lisaintervjuude tegemiseks, et teada saada nende vaateid programmile, et saada informatsiooni, mida nad programmis tegid ja milliseid kogemusi nad said. Programmi lõppedes intervjueeritakse osalejaid veelkord, et hinnata, kuidas ja kas nad on muutunud programmi käigus, millised on nende vaated elule ja mida nad ootavad tulevikult Intervjueeritakse ka programmi personali. Kogu see materjal analüüsitakse, et saada teada, millise kogemuse tõid osalejad programmi kaasa, milline on kogemus programmis osaledes ja millised on muutused osalejates programmi lõppedes. 3) Segatud vorm: Eksperimentaalne kavandamine, kvalitatiivne andmete kogumine ja sisu analüüsimine.
seoseid • Longituud-uuringud – erinevate ajaperioodide võrdlus • Longituud-uuringute alaliike: – Retrospektiivne uuring – lähimineviku sündmuste uurimine (nt. Eesti osalus Iraagi sõjas 2004). Väga levinud riigiteadustes! – Trendi ehk ajaseeria uuringud – ühe kindla muutuja vaatlemine eri ajaperioodidel (nt. erakondade toetuse muutused kuude kaupa, institutsioonide usalduse muutused 2000 - 2013, jne.) – Paneel-uuring – ühtesid ja samu inimesi küsitletakse või intervjueeritakse erinevatel ajaperioodidel – Kohordi-uuring – “kohort” – grupp, kes on sarnase kogemusega, sarnaste joontega (nt. põlvkond, ühes klubis käijad) Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring • Juhtumiuuring – väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine – Juhtum: organisatsioon, poliitika, reform, sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on
3) Lühikesed küsimused on paremad kui pikad. 4) Vältige mitmetähendulikke küsimusi. 5) Pakkuge ka valikut ,,ei oska öelda". 6) Kasutage pigem rohkem vastusevariante kui ainult kahte (nõustun/ ei nõustu). 7) Kaaluge küsimuste arvu ja järjestust. 8) Kontrollige sõnakasutust. (2004: 189190) Intervjuu on paindlik, kus saab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajatele muuta. Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu läbiviimise lihtsaks. 2) Teemaintervjuu, kus intervjuu alateemad on teada. 3) Avatud intervjuu, kus alateemasid ei ole teada ning teemad võivad vestluse käigus muutuda
Fookusgrupi intervjuud Kogemusintervjuud Dokumendianalüüs Meedia-monitooring Vaatlus: pool-struktureeritud otsevaatlus osalusvaatlus Andmeanalüüsimeetodid Kvalitatiivne kontentanalüüs Diskursuseanalüüs Poliitika-analüüs Põhistatud teooria , jt. Intervjuude liigid Lähtuvalt sellest, kuivõrd on range struktuur ja vastusevariandid ette antud Lähtuvalt sellest, mitu inimest intervjueeritakse Vastavalt intervjuu spetsiifikale Neid eri liike saab ka vahel kombineerida. Nt: Pool-struktureeritud, fookusgrupi kogemusintervjuu Struktureerimata, ekspertintervjuu individuaal- intervjuuna Intervjuude struktureeritus Struktureeritud intervjuu Pool-strtuktureeritud intervjuu Mitte-struktureeritud intervjuu (süvaintervjuu) Kvalitatiivne intervjuu üldine Kvalitatiivne intervjuu sobib:
Sageli kasutatakse Soome norme. Suur osa teste koosnevad mingitest mänguasjadest, oluline on, mida lapselt küsitakse ja mida laps peab tegema. Sageli on sellised testid, kus laps ei vasta, vaid vastavad lapsevanemad, et mida laps oskab teha. Võõras inimene ei saagi sageli lapse temperamenti mõõta. Seega on teste nii lastele kui ka lastevanematele laste kohta. Kasutataks ka eri vaatlusmeetodeid. Vanematel lastakse täita päevikuid; analüüsitakse spontaanset kõne; intervjueeritakse. Testid: ekspressiivne kõne; 8 arusaamisülesanded; imiteerimisülesanded. Intervjueerimise puhul analüüsitakse lapse keelt nagu võõrkeelt. Spontaanne kõne. MacArthuri Suhtlemise Arengu test uuritakse lapse kõne arengut vanemate raportide alusel. Telegrammi stiilis rääkimine kui laps hakkab rääkima kahesõnaliselt. Öeldakse lapsele lause, nt Tädi sõidab autoga poodi, laps ütleb ,,tädi auto". Kõne omandamise teooriad
Osa rekreatsioonialasid puudutavast informatsioonist on tuletatud süvaintervjuude, postiküsitluste või tavaintervjuude käigus metsade või kaitsealade majandajatele ja kohalikele sidusgruppidele esitatud küsimustest. Sellised uuringud on aga tavalisel suhteliselt väikesemahulised ning võivad seetõttu olla üsna subjektiivsed. Piisava arvu vastuste ning arvamuste kohta selgituste saamine nõuab tavaliselt tugevat pingutust. Kohapealsete otseste intervjuude näidismahud: Tavapäraselt intervjueeritakse ühe uuringu käigus sadat kuni mitut tuhandet külastajat. Mõnede juhtudel viiakse intervjuud sama uuringu käigus läbi mitmetel erinevatel aladel, seda praktikat on kasutatud näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias. Uuringu töögrupi liikmed kasutasid 115 kohapealse uuringu andmeid. Ühe uuringu käigus intervjueeriti keskmiselt 560 inimest (aritmeetiline keskmine), samas mediaan oli palju väiksem, 285
annaabi.ee 
