X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*), retoorilised, esitatakse mitu küsimust korraga Näiteid suunavatest/juhtivatest küsimustest Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii? Vastused Dillon (1997):
romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne käitumine
VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen. varieerumine (VA): kahe või rohkema lookustega alleelide toime fenotüübile. Reeglina F1 põlvkond on korduvates ristamiste vahepealne vanemgenotüüpidega võrreldes 2. Dominantne varieerumine (VD): alleelide toime ei ole aditiivne otseselt; tuleb jälgida kuidas kujuneb tunnus heterosügootidel, sest F1 sarnaneb ühe vanemfenotüübiga 3. Interaktsioonides põhjustatud varieerumine (VI): arvestab kahe või enama lookuse epistataatilise toimega VG = VA + VD + VI VP = (VA + VD + VI) + VE + 2COVG,E + VG x E Laia ja kitsa toimega pärilikkuse faktorid (Broad and Narrow Sense Heritability): 1. Laia toimega = hB2 = VG/VP 2. Kitsa toimega = hN2 = VA/VP Laia toimega pärilikkuse faktor mõõdab populatsiooni indiviidide fenotüübilist varieerumist, mis on tingitud pärilikkuse erinevustest
● Läbiräääkimine (SUHE ja EESMÄRK mõlemad olulised) Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis: ● Saadetus sõnumid KIRJELDAVAD ISIKUT (sh kes soovitakse olla) ● Teemad, sõnad, rõhuasetus, eneseväljendus jne. ● Skeemid-sisaldavad organiseeritud teadmist ● Motiiv-kommunikatsiooon on suunatud eesmärgile Küsimuste esitamine- vestluse juhtimise tehnika ● info kogumine ● kontroll interaktsioonides ● huvi loomine teema vastu ● huvi väljendamine ● vastaja teadmiste kaardistamine ● tähelepanu hoidmine Suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse*-kas see pole ilus? onju lahe?), retoorilised, esitatakse mitu korraga Vastused ● Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse ● Vaikus ● Keeldumine ● Teema vahetamine ● Huumor ● Valetamine
ensüümid) kui inhibiitorid, siis aspiriin vähendab prostaglandiinide sisaldust rakkudes. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT Rakumembraani funktsioonid:reguleerib molekulide ja ioonide liikumist läbi membraani,on raku välispiiriks, osaleb raku paljunemises, osaleb signaaliülekandes väliskeskkonnast rakku (elekrokeemiliste potensiaalide loomine ja säilitamine), osaleb rakk-rakk interaktsioonides. Membraan koosneb peamiselt fosfolipiididest, mis moodustavad kaksikkihi (pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud)ja valkudest, mis on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga (perifeerne valk) või ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda (integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja ka süsivesikuid. Membraan ei ole staatiline (Vedela mosaiigi mudel).Selle mudeli järgi liigivad lipiidid ja valgud piki membraani monokihti ning lipiidi ahelatel on võimalik painduda ja
igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu. - Hüved-tulud, alternatiivise suhte olemasolu, ootused, tehtud investeeringud - Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid
ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted - võimalus analüüsida suhete loomist, püsimist ja suhtega rahulolu suhtega kaasnevate hüvede ja tulude kaudu. - Hüved-tulud, alternatiivise suhte olemasolu, ootused, tehtud investeeringud - Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid
Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine: · Teadmine (skeemid sisaldavad organiseeritud teadmist) o iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine · Motiivid kommunikatsioon on suunatud eesmärgile · Hoiakud · Emotsioonid · Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, "pudikeel") Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaardistamine - tähelepanu hoidmine Tüübid: suletud/avatud, juhtivad (sõnastus määrab vastuse) Kas see pole ilus? Ega sind see film ju ei huvita? Sa ju ei teeks niimoodi? Iga aus inimene, käituks just sel viisil. Kas sa ei teeks nii? Vastused · Valitakse, millisele küsimuse osale vastatakse · Vaikus · Keeldumine · Teema vahetamine · Aus vastus · Huumor · Valetamine
see mõjutab tõenäolsust,et teine inimene hakkab meeldima) ● Sarnasus – hoiakud, väärtused, huvid, sotsiaalne klass (algul võib väga erinev inimene meeldida, sest see on midagi uut, kuid see võib viia paljude konfliktideni; sarnasuste puhul aga on tõenäolsus, et vähem konflikte ja suhe on püsivam) ● Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - stereotüüp „ilus on hea“ – oleneb ka keskkonnast, asi mis on läänekultuuris ilus, ei ole aasia või aafrika omas (erinevad ilustandardid). Kui füüsiliselt atraktiivne (ja heade sotsiaalsete oskustega) inimene tahab teisele läheneda siis tihtipeale võetakse seda paremini teise poolt vastu kui siis kui füüsiliselt ebaatraktiivne inimene tahab teisele läheneda. Sõprus. Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: ● Vabatahtlik
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng. Kaks last võisid omavahel edukalt mängida ja mitmesuguseid sündmisi ette kujutada, kuid kui
uute nisside hõivamine pärast o suuremat väljasuremist o uue piirkonna asustamist Taksonite väljasuremine Väljasuremine · globaalne takson lakkab olemast · lokaalne - toimub taksoni areaali kahanemine · haruldus kui väljasuremise eelfaas · kohastumus muutuvatele tingimustele ( on väljasuremine) keskkonnas biootilistes interaktsioonides refuugiumid · pelgupaigad, kus liik on säilinud areaali kahanemisel keskkonna karmistumise tagajärjel · jääaja refuugiumid nunatakid jääkilbist väljaulatuvad mäed ookeani ääres soojaveeallikad · väljasuremised mida inimene näinud ja põhjustanud panama kanal : 40 linnuliiki kadunud (1900-1970), Rändtuvi Põhja Am, · päästetud : merisaarmas, Ameerika laululuik levimine · levik = areaal = tagajärg
2. Sidemed biomolekulides. H, O, C ja N aatomite vahel moodustuvad sidemed on tugevaimad kõikide tuntud kovalentsete sidemete seas, kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega. Kovalentneside (sidemeenergia kJ/mol): H-H (436); C-H (414); C-C (343); C-O (351) Mittekovalentsed sidemed e nõrgad sidemed: Van der Waalsi jõud (0,4-4,0 kJ/mol) 0,1-0,2 nm tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonides kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel. Vesiniksidemed (10-30 kJ/mol) 0,3 nm tekib elektronegatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (vesiniku aktseptori) vahe samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. Suur tähtsus bioloogiliste makromolekulide ruumiliste struktuuride moodustumisel.
tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt. konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (nt. lähedussuhete puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalset võrgustikku on defineeritud kui indiviidide hulka, kes ise ei pruugi küll
- Ussimürgid – toksilised polüpeptiidid; kõrge spetsiifilisus teatud retseptorite suhtes. - Puhastamine – enne TMR, IR spektroskoopiat ning MS-i oli üliülitülikas. Fragmenteerimine ja lähteühendi struktuuri pakkumine. Ainus kontroll oli vastusüntees ja omaduste võrdlemine. - N: kolesterool. Molekulvalem määrati 1888. Röntgenkristallograafiaga määrati aga 1932.a - Struktuur-aktiivsus – struktuurielemendid, mis on olulised interaktsioonides sihtmärk-molekuliga. Sünteesitakse sarnaseid ühendeid ning testitakse nende aktiivsusi. See ongi struktuur-aktiivsus uuring. - Lähtef-n - Sideme tüüp - Moditud vorm sihtmärgiga - OH-rühmad - Vesiniksidemed - R-O-R, R-O-O-R - Aminogupid - H- ja ioonsed - Amiidid sidemed
talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ei moodusta polümeere! Lipiidid on võimelised moodustama suuri struktuure, kuid seal on monomeerid ühendatud omavahel nõrkade jõududega. Süsivesikud ehk karbohüdraadid on lineaarsed või hargnevad biopolümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Nendest tekivad polüsahhariidid, mis on seotud glükosiidsidemetega. Olulised energiaallikad, kuid osalevad ka äratundmisprotsessides rakk-rakk interaktsioonides. 2. Sidemed biomolekulides kovalentse sideme parameetrid, sidemeenergia. Nõrgad sidemed ja interaktsioonid iseloomustus, roll biomolekulides. Biomolekulide vahel on kas kovalentsed sidemed või nõrgad vastasmõjud. Kuna kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, on H, O, C ja N aatomite vahel moodustuvad sidemed tugevaimad kõikide tuntud kovalentsete sidemete seas. Nõrgad vastasmõjud jagunevad:
protsesse üksteisest ning reguleerides molekulide ja ioonide liikumist nende vahel. Toimivad toksiliste molekulide vastaste barjääridena. Aitavad rakul omandada väliskeskkonnast lähteaineid biosünteesiks ja energeetilisteks vajadusteks ning väljastada jääkaineid. Osalevad rakkude paljuenmises. Osalevad signaaliülekandes väliskeskkonnast rakku. Osalevad rakk-rakk interaktsioonides. Peamised koostisosad: valgud (30-75%), fosfolipiidid (7-40%), steroolid (0-25%), süsivesikud. Membraanide lateraalne asümeetria: asümeetria monokihi piires. Valkude lateraalne asümmeetria: valgud võivad moodustada klastreid (kogumeid) membraani pinnal, nad ei ole ühtlaselt jaotatud. Lipiidide lateraalne asümeetria: lipiidid võivad moodustada klastreid membraani pinna, nad ei ole ühtlaselt jaotatud; lipiidklastrite teket saab indutseerida (faaslahutamine).
Kriitilisus ja teadlikuks olemine sellest, et sama nähtust võivad erinevad inimesed kogeda erinevalt Vaatluse eesmärk Inimeste tegevuse tundmaõppimine loomulikus elu-, töö- või vabaajaveetmise keskkonnas Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine – kuidas inimesed omavahel suhtlevad 16 Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine – kuidas inimesed olemasolevaid tähendusi kasutavad, tõlgendavad, taasloovad igapäevastes interaktsioonides Sügavate ja komplekssete teadmiste genereerimine vaatlusobjektist Tihe kirjeldus, mis sisaldab vaatleja seletust ja tõlgendust Uurija aktiivsus andmete genereerimisel ja refleksiivsus Vaatlus on reeglina üks mitmetest andmeloomise meetoditest, mida kasutatakse integreeritult teistega nt intervjuu või dokumentide kogumisega Eetilised aspektid – eetilisem on uurija isiklik osalemine Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid
kehti ja uusi veel pole) Sotsiaalne struktuur vs tegutseja II -> Interaktsionalism (E.Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv
· piiritlevad rakuorganelle ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist nende vahel · toimivad toksiliste molekulide vastase barjäärina · aitavad omandada väliskeskkonnast lähteaineid biosünteesiks ja energeetilisteks vajadusteks ning väljastada jääkaineid · osalevad rakkude paljunemises · osalevad signaalülekandes väliskeskkonnast rakku · osalevad rakk-rakk interaktsioonides Koosnevad valkudest, fosfolipiididest, steroolidest ja süsivesikutest. Lipiidid moodustavad kaksikkihi ning lipiidide vahele on mahutatud teised komponendid. Valgud võivad moodustada klastreid ja lipiidid võivad moodustada klastreid. Membraanivalgud · Perifeersed ehk välimised valgu - on harilikult globullaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotseerida.
RAKKUDES TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID: · Funktsionaalsete rühmade ülekanne · Oksüdeerumine / redutseerumine · C-C sideme teke/katkemine · Funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi pmber · Molekulide kondenseerumine H-O-C-N vahelised sidemed on kovalentsetest tugevaimad. (H-H; C-H; C-O; C-C tugevuse järjekorras). MITTEKOVALENTSED SIDEMED: · Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonides kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud elektronpilvede vahel · Vesiniksidemed tekib el.negatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise el.negatiivse aatomi vahel samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud sarnaste apolaarsete aatomirühmade
On kasutatud spetsiaalsed mängusessioonide läbiviimist noorema partneriga, et näha, kas võib-olla see annab neile enesekindlust sotsiaalses interaktsioonis, mis näis aitavat. Teised teadlased, kes on uurinud keskkoolilapsi, on kasutanud otsesemaid sotsiaalsete oskuste julgustamise vahendeid, näiteks modelleerimistehnikaid, kus laps vaatab filmi, milles näidatakse endassetõmbunud last, kes osaleb järjest keerulisemates interaktsioonides eakaaslastega. On leitud, et selliste filmide vaatamine suurendab hilisemat sotsiaalset interaktsiooni. Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega. Nende laste sotsiomeetriline staatus paranes rohkem kui laste oma, kes osalesid spetsiaalsetes mängusessioonides õpetamiseta.
Aga ometi ju ilmselge erinevus. Küsimustele vastamine on ju vahendatud tegevus paratamatult, tagasivaateline, mitte nii objektiivne, samuti tehakse valikuid, räägitakse sellest, mis on oluline nende enda arvates. Muidugi ka vaatlejana ruumis istudes teeme oma valikuid, aga võõra, välise pilguga kogutav info on erinev. Kusjuures vaatlus ja intervjuu/küsitlus ei pea üksteist välistama, pigem täiendavad teineteist. Interaktsioonides inimesed täiendavad tähendusi.. konstrueerivad seda tegelikkust, kui elavad. Seeläbi seotud ka teoreetilise raamistutega - avab viise, miks just sellisel viisil andmeid kogume. Oluline on tähenduse loomine meie jaoks. (eriti semiootikutele :) Tõlgendamine on põhiline sotsiaalne tegevus. Lapsed õpivad tundma keelt, samaaegselt aga ka tõlgendamist. Teadmine, mis justkui teeb neist inimese. Ka omakorda nn laste maailm ja täiskasvanu maailm, eeldustele vastamine
Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th- rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga APC pinnal. Initsieeritakse biokeemiliste sündmuste kaskaad, mis indutseerib resting Th rakku to enter the cell cycle (Go--Gi); Th prolif. ja differentseeruvad mälu ja efektor-rakkudeks. Th rakus aktiveeritakse mitmed geenid, millede produktid on olulised interaktsioonides AG-ga ja äratundmisel. 1) vahetud (ekspresseeritakse 30' peale AG äratundmist); kodeerivad transkriptsioonifaktoreid c-Fos, c-Myc, c-Jun, NF-AT, NF-kB. 2) varajased (1-2h jooksul); kodeerivad erinevaid tsütokiine: IL-2; IL-3; IL-6; IFN jt). 3) hilised geenid ekspresseeritakse enam kui 2p hiljem st.peale AG tundmist; kodeerivad adhesioonimolekule. Aktiveeritakse erinevad signaalirajad. BCR ja TCR
CD4- CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th-rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga (MHC-peptiid) APC pinnal (+ aksessor molekulid osalevad ka). Initsieeritakse biokeemiliste sündmuste kaskaad, mis indutseerib resting Th rakku to enter the cell cycle (Go--Gi); Th prolif. ja differentseeruvad mälu ja efektor-rakkudeks. Th rakus aktiveeritakse mitmed geenid, millede produktid on olulised interaktsioonides AG-ga ja äratundmisel. 1) vahetud (ekspresseeritakse 30' peale AG äratundmist); kodeerivad transkriptsioonifaktoreid c-Fos, c-Myc, c-Jun, NF-AT, NF-kB. 2) varajased (1-2h jooksul); kodeerivad erinevaid tsütokiine: IL-2; IL-3; IL-6; IFN jt). 3) hilised geenid ekspresseeritakse enam kui 2p hiljem st.peale AG tundmist; kodeerivad adhesioonimolekule. Aktiveeritakse erinevad signaalirajad. 20. T lümfotsüütide küpsemine harknäärmes e. tüünuses
orienteeritud süsteemid. Neid lähenemisi eristab erinev vanemate käsitlemise ning spetsialistide reageerimise viis laste väärkohtlemise järgselt: lastekaitsele orienteeritud süsteemides käsitletakse lapse väärkohtlemist kui tegevust, mille toimumise korral tuleb lapsi vanemate eest kaitsta, pereteenuste kesksetes süsteemides nähakse väärkohtlemise põhjuseid kompleksemalt, keerukates interaktsioonides inimeste ja keskkonna vahel (Gilbert jt 2011). 27. jaanuaril 2005. aastal Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud lastekaitse kontseptsioonis on välja toodud, et lastekaitsetöös eristatakse peamiselt kahte lähenemist – lapse päästmise mudel ning peresid toetav mudel. Esimese puhul pööratakse tähelepanu lapse eraldamisele ohtlikust keskkonnast, teise puhul on rõhk perede toetamisel, et aidata neil pakkuda oma lastele head kasvukeskkonda
annaabi.ee 
