Globaalne hoiak ülesituatiivsed käitumisreaktsioonid ( näit kalduvus käituda agressiivselt) Spetsiifiline hoiak konkreetne käitumine konkreetses situatsioonis Fishbein-Ajzen mudel (1991) Planeeritud käitumise mudel (theory of planned behavior) Tajutud normid (teiste arvamus, grupp) Kujutlus käitumise kontrolli üle (näit. self-efficacy ehk tajutud võimekus) Hoiak käitumise suhtes (näit. hea/halb) Intentsioon ehk motivatsioon Kognitiivne plaan käitumisest Käitumine III. Hoiakute muutmine 3.1 Kognitiivne dissonants (KD) Kognitiivse dissonantsi teooria (cognitive dissonance theory), 1957 Leon Festinger (1919 1989) · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonides · Eksisteerivad vastuolud kognitsioonide ja käitumise vahel · Vastuolud loovad ebameeldivusseisundi
Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud: Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia kaudu nendeni jõudnut teistega arutada Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob: Mõlema aluseks on intentsioon (kavatsus+sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav Erinevus: Individuaalne suhtlus on düaadiline, meediasuhtlus enamasti mitte. MÕISTE: Meediakommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile! Meediumi mõise PUUDU
ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende
Abort on üldjuhul tasuline. Enne aborti tuleb külastada naistearsti, kes teeb uuringud võimalike põletike suhtes. Aborteeritud loodete surnukehadega toimitakse vastavalt jäätmeseadusele. 2. Kas abort on mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Tavaliselt räägitakse mõrvast tähenduses, millel on kolm komponenti: · ojektiivne komponent: süütu inimese tapmine; · subjektiivne komponent: intentsioon (kavatsus) tappa süütu inimene; · juriidiline komponent: õigusvastasus. Kuivõrd iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esilekutsutud abort sedavõrd, kuivõrd see sisaldab alanud elu lõpetamist alati süütu inimese tapmine. Kuid mitte alati ei kätke esilekutsutud abort intentsiooni tappa süütu inimene. Esiteks ei ole paljud inimesed aborti tehes teadlikud, et sellega põhjustatakse süütu inimese surm. See kehtib ennekõike
sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730). 4 Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning
Akuutse täieliku unedeprivatsiooni mõju tunnetusele (sh tähelepanu ja töömälu, pikaajaline mälu, motivatsioon, oma kognitiivse soorituse hindamine). Kroonilise unepuuduse mõju. Taastumine unedeprivatsioonist. Treatment of Insomnia: An Update. An American Academy of Sleep Medicine Report. Sleep 29(11): 1415-1419. Tõenduspõhised soovitused unetuse raviks (sekkumised; stiimulikontroll; lõõgastumine; unerestriktsioon; KKT; multikomponentne teraapia; paradoksaalne intentsioon; biotagasiside; unehügieen; kujutlusteraapia; kognitiivteraapia). -Rodin S et al. (2008). Clinical Guideline for the Evaluation and Management of Chronic Insomnia in Adults. J Clin Sleep Med 15: 487504. Unetuse hindamine ja diagnoosimine. Sekkumise eesmärgid ja soovitavad tulemused. Psühholoogilised ja käitumisteraapiad. Farmakoteraapiad. Kombineeritud teraapiad. (Lugeda tuleks kogu artiklit, kuid põhjalikumalt peaks teadma lk 487-489 st ,,summary recommendations").
objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus – sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab
objekte, nähtusi suhteid jm terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. ! Üldine kirjeldus mingist objektist, mis eksisteerib reaalses või kujuteldavas maailmas. ! D3.2. Termin on mõiste nimetus sõna või fraas, mis tähistab öeldavat mõistet ja ka selle osutust. ! Mõiste keeleline nimetus. ! ! ! Termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termini sisu ja maht. Termini maht (ekstensioon) ja sisu (intentsioon). ! Maht on termini osutuste hulk. ! Sisu on termini kriteerium mingi osutuse kuulumiseks selle termini !ekstensiooni. Iga termini mahu kasvades tema sisu väheneb ja vastupidi. Termini mahul on selged piirid, kui iga elemendi kohta võib öelda, kas ta luulub antud hulka või mitte. Terminid, mis ei oma selget sisu, on mitmetähenduslikud või ebamäärased ning nende maht on laialivalguv, st sellel on hägused piirid. Termin on adekvaatne kui ta esindab
(arbitraarne) Märgimudelite liigid 1) diaadiline/kahepoolne/bilateraalne märgimudel lähtub Saussure’ist, kelle jaoks keelemärk oli psüühiline ühtne entiteet, mis koosneb mõistest ja häälikkujust (tähistatavast ja tähistajast); 2) triaadiline/kolmepoolne märgimudel on kasutusel tänapäeva semiootikas. Märki nähakse kui kompleksset semiootilist üksust, kus on esindatud märgi kandja (ese, pilt, sõna, nt. maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e. märgikandjat, millel on omadus olla ka tähenduse kandja. Kolm märkide liiki Semiootika klassik Charles Peirce (1839–1914) jaotas märgid kolme liiki: 1) piltmärgid e. ikoonid, 2) indeksmärgid e
Märke justkui pillutakse seemnetena lugejate ette. Seda võib võtta ka kui märgi kriisi. Tavaliselt vaatleb autor iseenda poolt veerema lükatud kuuli (kahvel - Neptunuse atribuut, kahvel - söögiriist, kahvel - algkristluse sümbol), vahel aga ka teiste kuulide liikumist, mis esimeselt kuulilt saadud tõuke tulemusel veerema hakkavad (jaam - jama, jama - vene keeles auk, auk - hämarus, hämarus - jaam, jaam - "Jaam kahele" jne.) Autor annab küll algtõuke, tema intentsioon on kahtlemata mängus, aga hiljem tekib mulje, et ta ei valitse enam märkide liikumist, kuulid veerevad oma suva järgi. Teised kuulid piljardilaual pole enam tema seatud, tähistatavad (sisud) olid enne tema sekkumist olemas, tähistajad olid juba eelmistes mängudes tähistatavatega kohtunud ning tähendusi loonud. Kirjanik vaatleb vaid nende järjekordseid kohtumisi, märgi mälu. Unt ei paista selle pärast muret tundvat, et mäng enam temast ei sõltu.
Arvesse võetakse ka konnotatsioonid (kõrvaltähendused) ja stilistilised karakteristikud . Tähenduskomponente võib iseloomustada järgnevalt: Mõistelis-denotatiivne tähendus näitab, missuguse ,,objektiga" on sõna seotud (ekstensionaalne tähendus). See referentsiakt on võimalik ,,objekti" mõttelise kujutuse, mõiste sisu (intentsionaalse tähenduse) kaudu. Nt See kask.Ekstensioon: PUU Intentsioon (kriteerium objekti kuulumiseks teatud mõiste ekstensiooni): tüvi, võra, oksad, lehed, koor ... Hinnangulis-emotsionaalne tähendus tuleneb sellest, et keelekasutaja võib suhtluspartnerile sõnade abil väljendada ka oma emotsioone. Peale selle leidub sõnavaras hinnangusõnu, eriti palju on neid negatiivse hinnangu edastamiseks. Mihkel Raud: Savisaare võllanaljad lähevad üha süngemaks Edgar Savisaar on pullimees....
uurib teksti tervikuna uurib teksti kultuurilis-ajaloolises kontekstis tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija/lugeja ajaloolisest vaistust, kogemusest ja valmidusest autoriga tema teksti kaudu dialoogi astuda Hermeneutiline ring järkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile osa mõtestamine terviku kaudu terviku mõtestamine osade kaudu teksti mõistmine süveneb tänu terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele scopus: kr. ,,intentsioon", alus, eesmärk, põhiline idee. Piibli scopus = Kristus Hermeneutiline ring 1. samm: Eelmõistmine e. oletused, mida võiks tekst sisaldada. Teksti interpreteerimise lähtekohaks on umbkaudne ettekujutus tema tähendusest. 2. samm: Teksti või selle osa tõlgendamine; eelmõistmise käigus tekkinud oletusi muudetakse või arendatakse edasi; tõlgendaja peab olema valmis oma ennetavat tähendusekirjeldust revideerima. Hermeneutiline ring Herman Sergo: Randröövel
teaduslikule uurimusele omane probleemiseade ja lahenduste otsimine alles algab. Kasvatusteaduslik probleemiseade kujuneb tunnetatud vastuolust tegelikkuses oleva ja soovitud võimalikkuse vahel ja väljendub kui küsimine soovitud võimaliku järele selleks, et inimene ja tema areng ja selleks arenguks kujunenud kasvatustegelikkus saaks paremaks. Selline küsimine võimaliku parema järele on igasuguse kasvatusteadusliku uurimuse intentsioon. Kasvatusteaduliku uurimuse oluline eripära seisneb ka selles, et ta pakub võimaliku parema saavutamiseks pedagoogilised ja andragoogilised lahendused. Seega saab kasvatusteadustes eristada ühelt poolt need teadused, mis on käsitatavad kui teadused kasvatusest ja teisalt teadused, mis on kasvatuse jaoks. Esimestes nendest, nagu (üld)kasvatusteadus (Educational Sciense, die Erziehungswissen- schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie),
Kõneaktid Lokutiivne kõneakt, väljenduslik. Grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on ,,KOMMARID AHJU
Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1
1) Abstraktne süsteemi tähendus 2) Konkreetne a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: - Komponentanalüüs 1960, aga ka tänapäeval kasutatakse - Prototüüpanalüüs 70ndad - Kontseptuaalne semantika 80ndad - Kognitiivne semantika 90ndad: metafoorid, kognitiivne grammatika, perspektiiv, valdkondlik organiseeritus, KLASSIKALISED SEMANTIKA PÕHIMÕTTED Denotatsioon e intentsioon keele tähendussüsteemi kuuluv protentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma Propositsiin lause sündmussisu Presupositsioon eeldus peab olema tõene, et oleks üldse mingi loogiline sisu Sünunüümia samatähenduslik Antonüümia vastandtähendlikkus Homonüümia eritähenduslikkus (Laps sai kuuseks). Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu. Monoseemia ühetähenduslikkus
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.
ise, tema elu, ei ole oluline. Lugeda tuleb nö 'suuri tekste' ehk kanoonilise tekste need on selliste mõtlejate tekstid, kes on kõige paremini suutnud esitada universaalseid lahendusi, mis on igas ajastus rakendatavad. Neid tuleb lugeda nii nagu nad üritaksid vastata meie endi probleemidele. Kontekstuaalne ehk ajalooline meetod(Cambridge'i koolkond, 1960ndad, quentin skinner) Nemad leidsid, et Lovejoy jätab välja kaks väga olulist aspekti. Esiteks autori intentsioon ehk kavatsus - peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab, mis on tema eesmärgid. Teiseks, et autori eesmärke mõista, peame tundma ajaloolist konteksti (peab teadma kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt)
eelnevad paljud objektid neist abstraheeritud mõistetele ja viimaseid tähistavatele sõnadele. Looduslikud, st mitte inimese leiutatud asjad on ülalmainitud objektiivse eksistentsi eelduse kohaselt olemas lausa enne nende esmakordset tajumist või kujutlemist inimese poolt. Mõiste poolt vaadates moodustavad objektid neile vastava mõiste ekstensiooni ehk mahu. Võrdluseks: mõiste intensioon ehk sisu (NB mitte intentsioon ehk kavatsus) on tunnuste loetelu, mida objekt peab rahuldama, et vaadeldava mõiste ekstensiooni kuuluda. Näiteks kuuse mõiste intensioon on kuulumine okaspuude hulka ja vastamine teatud liigitunnustele; kuuse mõiste ekstensioon on kõigi kuuskede hulk. Lisaks objektile või mõiste ekstensioonile võib sedasama asja nimetada ka termini osutuseks või denotaadiks. Need on väga levinud ja vajalikud nimetused mõistekesksest oskussuhtluse mudelist
annaabi.ee 
