Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister - Põllumajandusministeerium Jürgen Ligi Rahandusminister - Rahandusministeerium Siim Valmar Kiisler Regionaalminister - Siseministeerium Ken-Marti Vaher Siseminister - Siseministeerium Taavi Rõivas Sotsiaalminister - Sotsiaalministeerium Urmas Paet Välisminister - Välisministeerium 6. Avalik haldus Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. 7.Avalik teenistus Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. 8. Skeem õpikust lk 122 9. Kohtusüsteeme Anglosaksi (USA) õigussüsteem Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse 10. Eesti kohtusüsteem 1
otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6. Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald. POLIITIKA KITSAMAS JA LAIEMAS TÄHENDUSES Poliitika kui valitsemine: Valitsemine viitab ennekõike poliitika institutsionaalsele korraldusele: Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab Valitsemine viitab ka poliitika (laias mõttes) tulemitele: Võimuvõitluse tulemusel otsustatakse, kes valitseb Poliitika kui konfliktide ja koostöö tulemusel jõutakse otsusteni, mille rakendamist võibki vaadelda valitsemisena Valitsemise käsitlemisel samuti küsimus, kui kitsalt või laialt seda vaadelda.
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine
sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Isikuandmete kaitse seadus kaitseb füüsilise isiku põhiõiguseid ja põhivabadusi isikuandmete töötlemisel kooskõlas avalike huvidega. Isiku privaatsuse tagamiseks rakendatakse andmekaitsereegleid juhul, kui isikuandmeid pole veel õiguspärasel viisil avalikustatud. Isikuandmete avaldamise õigupärasus hõlmab endas lisaks institutsionaalsele andmete avaldamisele ka isiku enda poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõime on piiratud, kuna ta ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale. Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär.
LaVey oli esimene, kes satanismi kui mittekristliku ja mittereligiosse kontsepteeris. Idee oli integreerida Saatan kui heterogeensuse arhetüüp, st “teine/vööras”. Saatana interpretatsioon kui arhetüüp toob endaga olulised muudatused: Saatan pole enam miski väljaspool inimest, vaid symbooliseerib inimese loomulikke omadusi ja seetöttu on üks inimese enda aspekt. LaVey satanism on ultimatiivne, teadlik alternatiiv karjainimesele ja institutsionaalsele mõtlemisele. Non-konformism. Satanism on inspireeriv, arendab inimeses välja tema tugevad iseloomujooned ja on produktiivne. LaVey satanism on elu jaatav, humoorikas ja seisab väljaspool head-halba. Tema satanism on ülemineku aja, postmodernne satanism, mis ei täitnud tekkinud vaakumi, kuna sakraalsusest jäi puudu. Ristiusk juba ammu ei täida oma rolli ja pole see ainus öige tee, aga tema loodud moraalsed normid, konventsioonid mõjuvad ikka veel
Põhiõigused materiaalses tähenduses on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida põhiseadus seetõttu säärastena tunnustab. Vabadused on isikute vabadused teostada toiminguid, mis ei ole keelatud seadustega. 40. Haldusõigus. avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. 41. Avalik haldus. täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. 42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa ja eriosa 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. 44. Avaliku halduse kandjad. riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina) KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena)
42. Teisene e.sekundaarturg, secondary market kauplemine varem emiteeritud 49. väärtpaberitega 50. 43. Esmane eraemissioon, initial private placementsellisel juhulemissioon müüakse a. b. reeglina ühele-kahele institutsionaalsele investorile c. % 44. Esmane avalik emissioon, initial public offering,IPO aktsiate müük suurele d. hulgale investoritele spetsialiseerunud vahendajate firmade poolt 51. 45
üksi. TIP edukuse tagaks samaaegne kitsendav monetaar- ja fiskaalpoliitika. Kui nende eesmärgid on õigesti püstitatud, võib TIP aidata inflatsiooni nulli lähedale alandada. See lubaks töötusemäära vähendada. 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Alternatiivid Probleem, kas TIP võiks olla edukas ja vastu panna vajalikuks osutuvale institutsionaalsele muutusele? Parem lahendus oleks Saksamaal ja Jaapanis kasutatud lähenemine lähenemine, kuna nende tulemused inflatsiooni-töötuse regulatsiooni alal on paremad kui mujal. Esiteks toimuvad mõlemas riigis läbirääkimised tööliskonnaga üldrahvalikul tasemel. Jaapanis lõpevad kõik palgalepingud üheaegselt kevadel ja toimub üldrah alik disk üldrahvalik diskussioon
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid.
Istitutsionaalne teooria Uurib seoseid kultuurisüsteemi ja töökohtade vahel Kaasaegsetes ühiskondades määrab indiviidi positsiooni tööturul hariduse tüüp ja kestvus Koolidel on õigus defineerida inimesi lõpetajatena ja seetõttu omistatakse neile ühiskonnas teatud õigused ja oskused Koolid loovad sotsiaalseid kategooriaid Hariduse seisul on väiksem roll kui koolil diplomi lifitimeerijana Kriitika institutsionaalsele teooriale: Tegeldakse üldiste kategooriatega, indiviidi käitumine ja otsused jäävad vaatluse alt välja Kredentsialism ehk tunnistuse teooria (credentialist theory) Vajadus usaldada võõrast (sama roll mis juhiloal või krediitkaardil) Formaalharidus ei vii sotsiaalmajanduslikule edule mitte sp, et kõrgemalt haritutel on paremad oskused ja teadmised, vaid sp et kõrgemalt haritud suudavad kontrollida pääsu eliidi positsioonile
kaitse-institutsioonidele“ kaitse-institutsioonidele“ Riskiühiskonna kontekstis toimub moderniseerumis-riskide: Riskiühiskonna kontekstis toimub moderniseerumis-riskide: süstemaatiline sotsiaalne tootmine sellisel määral, mis ei vasta institutsionaalsele süstemaatiline sotsiaalne tootmine sellisel määral, mis ei vasta institutsionaalsele struktuurile, ressurssidele jne; struktuurile, ressurssidele jne;
kunstiteoste vaatlemise teel. Nii võib Maurice Mandelbaumi meelest olla selleks ühisosaks ka mõ- ni varjatud tunnus, nagu näiteks kavatsus, millega kõik kunstiteosed on loodud (1965: 222-223). KUNST KUI INSTITUTSIOON Mandelbaumi mõtet arendas edasi George Dickie, kes leidis, et kõiki kunstiteoseid iseloomustavaks tunnuseks on see asend, mis neil on institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Rõhutades kunsti institutsionaalset loomust, pani Dickie aluse institutsionaalsele esteetikale. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid "perekonnasarnasuse" meetodi alusel. Tema vastuväide oli, et vähemalt ühel juhul ei saanud see meetod töötada: nimelt siis, kui identifitseeriti esimene kunstiteos, sest siis pidi olema teada, mis on kunst. Erinevalt "perekonnasarnasuste" meetodi pooldajatest on Dickie veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie teeb vahet liigitavatel (classificatory) ja
ümbritsevate maakohtade üle (Jary & Jary, 1999). Linnad kui majanduse arengu mootorid teadmiste keskused; olulised uue majanduse ja sotsiaalse kapitali kobarad; innovatsioonide arenemise ja levimise kohad. Osadest linnadest on kujunenud samaaegselt nii regionaalse kui ka globaalse majanduse ja kultuuri linnaregioonid. Linnade vahel toimub tugev konkureerimine baseerudes nii linnaregiooni suurusele, institutsionaalsele linnapoliitikale ja mitteinstitutsionaalsetele suhetele kui linnaregiooni sees toimuvale konkurentsile ettevõtete vahel. Linnad kui loovuse keskused Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis.
Lihtsam on arvestada üldiselt teadaolevate avaliku huvidega nagu nt meditsiini kättesaadavus, julgeolek, haridussüsteem ja toetused.) Teema 2. Avalik haldus ja avaliku halduse organisatsioon 4. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ja peamised ülesanded. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon avaliku halduse organisatsioonis. ( Loengu materjal) AH- AH on riik oma igapäeva toimingutes. AH on täidesaatva riigivõimu tegevus. AH keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. AH tunnused: 1) Ühiskondlik, inimestevaheline tegevus 2) Suunitletus avalikele huvidele 3) Aktiivne, sageli tulevikku suunatud 4) Sisuks kindlate abinõude rakendamine üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevus- kavade teostamine 5) Ulatusliku järelevalve olemasolu 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel 7) Üldtegevusvahendid ennustamine- kavandamine, täitmine ja järelevalve AH ülesanded: 1) Avaliku korra ja julgeoleku kaitse
aastat valitsesid Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide avalikes teenistustes? Milline juhtimiskorraldus tagaks sellistest standarditest ja põhimõtetest kinnipidamise Eesti avalikus teenistuses? Sigma analüüsist järeldub, et Eesti avalik teenistus ei vasta Euroopa Liidu standarditele ega täida liikmesriigile esitatud nõudeid mitmel põhjusel, mis kokkuvõttes taanduvad avaliku teenistuse institutsionaalsele nõrkusele. Avalikul teenistusel on ühiskonna silmis ka mõningaid legitiimsusega seonduvaid, peamiselt kompetentsusel põhineva avaliku teenistuse süsteemi (merit system)2 ebamäärasest rakendamisest tulenevaid probleeme. Avaliku teenistuse õiguslikus raamistikus on palju n-ö möödahiilimisvõimalusi, mis ei ole kooskõlas Euroopa standarditega. Eelkõige ilmnevad ebakõlad teenistusse võtmise ja edutamise küsimustes: kompetentsusel
- Hitlerlik Saksamaa - Ruanda hutude režiim Omandatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Stalinistlik Nõukogude Liit (aga vähem äärmuslikud enamus kaasaaegseid kapitalistlikke ühiskondi) Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994. Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut. Apartheid on inimsusevastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel alustel toime pandud kodanike eraldamisele või sihilikult teatud inimgrupi elamistingimuste halvendamisele. Sooline ebavõrdsus Bioloogiline sugu - bioloogilised sootunnused, sõltumatud ühiskonnast. Sotsiaalne sugu - ühiskonniti erinevad ootused ja nõudmised, võimalused ja staatus, mis sugudel on.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga.
Siis tähendab on olemas filosoofiline erinevus – et näha miskit kunstina, on vaja midagi sellist, mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost.See, mis eristab tavalisi asju kunstiteostest on kunstiteooria.See on teooria, mis võtab teose kunstimaailma ja hoiab seda tagasi langemast tegelikuks objektiks, mis ta on.Danto kunstiteooria on olnud toetuspunktiks näiteks George Dickie institutsionaalsele kunstiteooriale.Erinevus on, et Dickie teoorias on kunstimaailma asukateks (kunstimaailma) agendid, Danto teoorias on neiks aga kunstiteooriad.Dickie maailmas on agentidel piiritu, midaslik võime muuta kunstiks ükskõik mida, Danto maailmas on kunstimaailma agentidel aga pelgalt vahendaja roll. Kunsti definitsioon : Danto definitsioonis määratakse kunsti viie tarviliku tingimuse kaudu. 1
Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument. Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. idee: “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Institutsionaalne kunstidefinitsioon “Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni
.. sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! ("kellegi nimel ...staatuse omistamine") Piiskopil (et omistada preestri staatust) tuleb olla katoliiklane jne. Presidendikandidaat peab olema vähemalt 35 a vanune jne. AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2
tunnuste järgi. Seepärast on eraisikul oma õigused ja kohustused täpselt teada. Instituudid on mingis mõttes muutumatud mõttelised moodustised, millest selguvad täpselt käitumise õiguslikud tagajärjed. Nad on õiguslikud, liigitustest tulenevad mõisted, millest selguvad täpselt õigustehniliselt määratletud õigustused ja kohustused. Seejuures tuleb rangelt eristada eluslooduses toimuva vaatlemist ehk fakti ühelt poolt ning reeglite sõnastamist teiselt poolt. Vastavalt institutsionaalsele teooriale ei võimalda vaadeldavad looduses esinevad printsiibid vahetult reegli formuleerimist. Reegel põhineb ikkagi tsiviilõiguslikul (ius civile’st tuleneval) või preetori loodud alusel. Loodus võib küll olla reeglini jõudmisel määrav, kuid reegli tekkeks on siiski vajalik eriline akt, milleks on seadus (lex) või preetori edikt. Seepärast nimetatakse Serviuse õigusteadusliku tegevuse tulemit institutsionaalseks õigusteooriaks
täielikult kui seda hinnatakse empiiriliselt. Ühtekuuluvspoliitika oli kui maastik, kus pooldajad pidid võitlema valitsevate valitsustevaheliste Euroopa integratsiooni tõlgendamiste poolt ning samuti kaitsma end süüdistuste vastu, mis ütlesid, et ei tehtud rohkemat kui neo-funktsionalismi rakendamist. Süüdistus tuli tänu sellele, et nad rõhusid osaleja-kesksele lähenemisele ning ka neofunktsionalism rõhutab ühe punktina seda. Enam ei rõhutatud niivõrd institutsionaalsele rollile, mis osalejal oli, vaid tema käitumisele. Valitsustevahelisuse jaoks olid valitsusasutustes osalised – ükskõik, mis võimsusel või tasandil nad teenivad – tahavad nad siiski alati kaitsta ning edendada riigi suveräänsust ning riigi huve, mida nad esindavad. Neo-funktsionalistide jaoks „regulatiivse riigi“ teoreetikutele otsivad Komisjoni ametiisikud alati võimalusi, kuidas laiendada rahvusülese institutsiooni funktsioone
Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. 78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised tunnused ja ülesanded? Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: · avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; · avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid
See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik 19 Eesti.ee (2010). Võrgulehel http://www.eesti.ee/est/kodakondsus/inimoiguste_kaitse/pohioigused_1 (22.11.2011) omavalitsus.20 Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Avaliku halduse tunnused: Sotsiaalselt kujundav tegevus, tema eesmärgiks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegeleb kogukonna ja seal elevate inimetse asjadega. Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid muutuvad koos ajaga. Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist
annaabi.ee 
