Insenerigraafika, eskiis (0)

Kunstiajalugu , tunnikonspekt 1, õpetaja Liis  Reier
Kultuur ja kunst
 Kultuur(lad  cultura  ` viljelus, harimine) – inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja
loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna 
arengutaset .
Kultuur
Aineline  e materiaalne kultuur
Vaimne kultuur
Tehnika
Teadus
Tootmisvahendid
Kunst
Materiaalsed väärtused
Filosoofia
Kõlblus
Haridus
 Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on 
tegelikkuse  peegeldamine  või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma 
mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes 
kujundites ehk kunstikeeles.
 Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt 
kujutav kunst, muusika , kirjandus, teatrikunst , filmikunst,  koreograafia ).
 Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille 
abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil 
on oma spetsiifiline keel nt.
Muusikas – meloodia ,  rütm , tempo,instrumentatsioon, ...
Maalikunstis – joonistus , värv,  perspektiiv , koloriit, valgus-vari, ...
Kirjanduses – sõna, metafoor ,  allegooria , rütm, riim, ...
Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne.
 Kujutav kunst on kunstiliik , mille väljendusvahendid on nägemismeelega 
tajutavad  pinnalised või  ruumilised  kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on 
liikumatu, staatiline ning ei arene ajas.
Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid  graafika , maalikunst ja skulptuur . 
Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka  arhitektuur , tarbe- ja 
dekoratiivkunst, fotokunst  mis on samuti visuaalselt(nägemismeele abil) tajutavad 
ruumilised või pinnalised  kunstid , ent nende teoste kunstilise lahenduse määravad 
kasutusotstarve ja tehnilised võimalused.
 Kunstiajalugu on kujutava kunst liikide (arhitektuur,  maalikunst , graafika, 
skulptuur,  tarbekunst ) ajalooline arengukäik. Seda uurib kunstiteadus.
 Kunstiteadus tegeleb kunstiteoste omavaheliste seostega, kunstnike elu ja 
loominguga, kunstiteoste sisu ja vormiga, teiste kultuuridega võrdlemisega.
Iseseisvaks valdkonnaks kujunes kunstiteadus alles 19. sajandil, enne peeti seda 
ajaloo abiteaduseks.
Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis.
Alljärgnevalt on ära toodud olulisemad valdkonnad ühiskonna ja kunsti st. inimese ja 
tema loomigu omavahelistes suhetes.
  Esteetika  – (kr aisthetikos  ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni 
avaldumist  tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja
inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline.
Esteetiline  elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva 
tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel.
Esteetiline ideaal – inimese  kujutlus  täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust 
inimesest jms)
  Religioon  –  usund , rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle 
olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise 
väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle  põhitunnused  on pühadus 
ja kõikvõimsus.
 Eetika – (kr ethos  ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on 
moraal  kui ühiskondliku teadvuse osa ja ühiskonnaelu korralduse oluline 
lähtealus. Moraali ja kõlblusnormid ja ideaalid on muutunud ja muutuvad ajaloos.
 Poliitika – ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel 
tegevus. Poliitikas osalevate  huvigruppide  eesmärk on riigivõimu omandamine, 
kasutamine ja säilitamine.
 Kriitika – (kr kritike ´hinnang) vigadele, puudustele ja vastuoludele osutamine 
Kunstiliigid
Arhitektuur (lad architekton ´ehitusmeister) sakraalse ja  profaanse  ehituskunsti  
üldnimetus.
 Profaankunst – ilmalik kunst, mis pole seotud religioosse kultuse ega 
hardumusega vaid kaunistab igapäevaelu ja ühiskonda. Profaanehitiste hulka 
kuuluvad näiteks .................................................................................................
 Sakraalkunst on seotud mingi religioosse kultusega. Sakraalehitiste hulka 
kuuluvad näiteks .................................................................................................
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii ehituskunsti kui ehitustehnikat.Lähtuvalt materjalist 
eristatakse kolme suurt gruppi: kiviehitus, tellisehitus, puitehitus. 19. saj. lisanduvad 
uudsed materjalid: raud või teras, klaas,  betoon . Nii  sakraal  kui  profaanehitised  
võivad teatud vormikujunduse kaudu omandada mingi sümboli tähenduse ( nt ristiusu 
kiriku ristikujuline  põhiplaan  jms). Varasemal ajal oli valdav osa  arhitektuurist  
sakraalse  iseloomuga ,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur.
Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või  plastika . Kujutava
kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest
materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on:
 Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid  ja esemed eenduvad 
tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe 
kasutatakse hoonete või esemete  kaunistamiseks , neid valmistatakse kivist, 
savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, 
poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef.
 Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur, 
portreeskulptuur , hauaskulptuur,  monument  vms.
  Ehitusplastika  – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud 
figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui 
väljaspool hoonet. Eristatakse dekoratiivset või hoonele praktilise eesmärgiga 
lisatud ehitusplastikat.
Eri  ajastutel  ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid.
Maalikunst – Kujutava kunsti  valdkond , mille puhul erinevalt skulptuurist  luuakse  
kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad 
maalitehnikad on akvarell-, guašš -, õli-, pastell -, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika 
ehk  vahamaal . Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt 
kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid.
1. Religioosne maalikunst
2. Müüt ja allegooria
3. Aktimaal
4.  Ajaloomaal
5. Portreemaal
6.  Maastikumaal
7. Olustikumaal
8.  Vaikelu
9.  Abstraktne  kunst 
Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas 
tähenduses:
1. Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta
2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale 
Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon.
Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete  valmistamist . Kujundatakse ja 
teostatakse nt mööblit, keraamikat, rõivaid, klaasi-  ja metallitöid, tekstiili jms. 
Tarbekunst püüdleb seejuures  funktsionaalse  ja esteetilise ühendamisele.
Kujundav kunst ehk  disain  jaguneb
 Ruumidisain ehk sisekujundus
 Tootedisain ehk masstoodangus olevatele esemetele esteetilise ja funktsionaalse 
kujunduse ning  vormi loomine

Document Outline

• Kultuur ja kunst
  • Kultuur
• Aineline e materiaalne kultuur
• Vaimne kultuur
• Kunst
• Kunsti osa ühiskonnas ja ühiskonna osa kunstis.
  • Kunstiliigid
  • Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on: