Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Insenerifüüsika 2. Kontrolltöö kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, soojus, gaas, metall, ping, märg, tõmbejõud, punktlaeng, märga, siseenergia, tuletamine, punktlaengu, elektrilaeng, valemist, vektor, ioonid, elektron, sõnastus, üksiku, graafik, summaarne, mahtuvus, laengukandja, vedelikus, summaga, sfäär, plaati, elektrivool, magnetväli, voolutugevus, dielektrik, magnetilise, magnetväljad, isobaar7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4
vahel).Kurvi sisenedes hakkab autole mõjuma kesktõukejõud, mis on oma olemuse tõttu suunatud piki raadiust keskpuntikist eemale. Hõõrdejõud on suunatud kesktõukejõule vastu, seetõttu on tegemist liughõõrdega. Auto jääb kurvi püsima juhul, kui kesktõukejõu moodul ei ületa hõõrdejõu moodulit. Maksimaalne kiirus, millega võib kurvi siseneda- 8. Elastsujõud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Keha suhteliseks pikenemiseks nimetatakse deformatsiooni pikkuse ja keha esialgse pikkuse jagatist
4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane 2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mõõtühik:1mol Molaarmass on ühe mooli mass. Mõõtühik on grammi mooli kohta g/mol 3.Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 4. Termodünaamilised parameetrid, temperatuur (+ mõõtühikud) 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul
Paralleelühenduse (ehk rööpühenduse) korral on pinged elementidel samad. Ja kogu ahela vool on üksikute elementide voolude summa. Paralleelühenduse korral liituvad juhtivused. Elektrivälja olemasolu tähendab jõu tekkimise võimalikkust. Analoogiliselt väljendab termin elektrivälja energia seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. 7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N=
Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS
muunduda ühest liigist teise ning kanduda Samaaegselt suhtelise pikenemisega või ühelt kehalt teisele. suhtelise survega,toimub suhteline kokkutõmbumine või suhteline Energia jäävuse seadusest järeldub, et paisumine.Kui ristlõike mõõde on d,tema energia, mille süsteem saab väljastpoolt, muut d,siis ristlõike mõõtme suhtelise peab võrduma süsteemi siseenergia muudu muut on avadatav järgmiselt ja süsteemist väljuva energia summaga (termodünaamika esimene seadus). '=d/d Seadusest järeldub, et isoleeritud süsteemi Suhteline pikideformatsioon ja suhteline siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks
vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud: Fü = δgV 39.Sirgliikumise hetkkiirus ja –kiirendus Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust teatud ajahetkel. V→= Δs/Δt Hetkkiirendus on selline kiirendus mis on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Hetkkiirendus: a→ = 40.Ühtlaselt muutuva põõrlemise põõrdenurga ja lõppkiiruse valemid Põõrdenurk on „elastse joone” puutuja tõusunurk φ 41.Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand (sisu) Ideaalne gaas on reaalse gaasi erijuht. Ideaalse gaasi puhul on pV = const st. rõhu ja ruumala korrutis on jääv. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus). Ideaalse gaasi molekulide mõõtmed on tühised võrreldes nende molekulide vahelise kaugusega. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes).
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...+qn=const Mingi positiivse elektrilaengu + q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtuselt võrdse negatiivse laengu - q tekkimine.
· Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. · Termodünaamika esimene seadus: keha siseenergia või muutuda kehale antava soojushulga ja kehaga tehtava töö järgi. U = A+Q, milles A välisjõudude töö Q väljaspoolt kehale antav soojushulk U siseenergia (J)
on nihkunud. Dipoolist veel: Aine koosneb aatomitest, aatomid aga neg ja pos laetud osakestest. Positiivne tuum on ümbritsetud neg elektronkattega. Et negatiivne laeng võrdub suuruselt positiivsega, siis suurel kaugusel aatomist on elektriväljatugevus 0. Aatom näib olevat elektriliselt neutraalne. Põhjuseks on mõlema laengu “raskuskeskmete” kokkulangemine. Öeldakse, et aatom on mittepolaarne ehk tal ei ole poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on 2, siis nim laengusüsteemi dipooliks. Nelja poolusega kvadrupooliks jne. Dipooli elektrivälja potentsiaal: φ=k*pm*cos a/ε r2 r>>L (vihikus on väike L aga suure L-iga saab paremini aru) Dipooli elektrivälja tugevust iseloomustatakse dipoolmomendiga, mis lineraarse dipooli puhul avaldub p= q*L . Lisaks on dipooli väljatugevus suvalises punktis alati leitav valemiga:
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja
Selline "pommitamine" põhjustabki osakeste korrapäratu siksakilise liikumise dispersioonikeskkonnas. Osakeste kaootiline soojusliikumine(st. liikumise intensiivsus sõltub temperatuurist). 150. Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel gaasis ja vedelikus? Gaasis saavad molekulid liikuda vabalt aga vedelikus ainult oma liikuva tasakaaluasendi ümber Gaasilises aines osakeste vaheline side puudub, seega ei säilita gaas oma ruumala 151. Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel vedelikus ja tahkes kehas? 152. vedelikus ja tahkes kehas? Tahkes kehas liigub molekul vaid ümber oma tasakaaluasendi Vedelikes on oskakesed vabas liikumises, tahkes aines paiknevad kõik osakesed kindlates kohtades, siseehitus on kristalliline. 153. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on tavalise gaasi lihtsustatud mudel: palju molekule ja nad on ühesugused
Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ∆U = Q – A ühest olekust teise võrdub siseenergia muut üleantud ∆U-siseenergia muut, Q-soojushulk soojushulga ja tehtud töö vahega. (J), A-töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. Coulombi seadus ehk eletrostaatika põhiseadus: q ¿q kaks laengut mõjutavad teineteist jõududega, mis on F=k 1 2 2 F-laengutevaheline
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa
PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Füüsikaline suurus soojushulgaks (Q) nimetatakse siseneenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa.
enrgia on: m on mass kilogrammides (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s2, h on kõrgus maapinnastmeetrites (m), F on jõud njuutonites (N), e1, e2 on punktlaengud, on elektriline konstant, r on laengute vaheline kaugus meetrites (m). 14.Ideaalse gaasi seletus Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk normaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron'i võrrand) seob omavahel gaasi
töötava soojusmasina korral Ferromagneetikute paisub töötav aine algul magnetilised omadused on isotermiliselt, võttes soojendilt tingitud elektronide oma soojushulga Q1. Carnot' magnetmomentidest. 4. soojusmasina Termodünaamika I seadus - kasutegur(müü)= (T1- T2) / T1, Süsteemile antud soojushulk kus T1ja T2 on vastavalt läheb süsteemi siseenergia soojendi ja jahuti juurde kasvuks ning töö temperatuurid. tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U2- 6. Varinat 1. Elektromotoor U1+A, kus Q - soojushulk, U - jõud - Suurust, mis on võrdne siseenergia, A - töö positiivse ühiklaengu välisjõudude vastu, ümberpaigutamiseks tuleva Soojushulga (Q), ühikuks on kõrvaljõudude tööga nim
A - heliallikas V - vastuvõtja 30. Mis on ideaalne g aas? 31. Andke kvalitatiivne põhjendus gaasi rõhu arvutamise valemile (9.1). 32. Tuletage gaasi rõhu valemi teisendid (9.2), (9.3). 33. Mis on aine siseenergia? 34. Mis on ideaalse gaasi siseenergia? Missugustest energiatest ta koosne b? Külgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise energia. 35. Kirjutage Boltzmanni valem koos selgitustega. 36. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? Mitu energia vabadusastet on ühest, kahest ja enamat aatomist koosneval gaasimolekulil? Üheaatomiline molekul - kolm vabadusastet Kaheaatmiline molekul viis vabadusastet Enamat kuus vabadusastet. 37. Sõnastage Avogadro seadus. Tuletage vastav valem (9.7). 38
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2
Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F =gV (V allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala) ; Archimedese seos Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Temperatuur: T=273+t Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus molekule loetakse punkmassideks ja molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Samuti ei arvestata molekulide vahelist vastastikmõju. Temperatuur on määratud molekulide keskmise kineetilise energiaga
liikumises. Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. 2. mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur iseloomustab makrokehade süsteemi soojusliku tasakaalu olekut: tal on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi kõikides osades ühesugune väärtus. Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Gaasi rõhk on tingitud gaasi molekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob kõiki kolme hõrendatud gaasikoguse olekut iseloomustavat makroskoopilist parameetrit rõhku, ruumala ja temperatuuri. Isoprotsessid on protsessid, mille puhul üks makroskoopilistest parameetritest on jääv. Termodünaamika I seadus Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi
Väikese voolukiiruse puhul viskoossus suureneb, mida aeglasemaks muutub voolamine. Väga aeglase voolu korral kõige väiksemates veresoontes suureneb viskoossus kümmekordseks. sellest tingitud verekiirus väheneb vere seisakuni. Piirkiirus on see, kui veri seiskub (?) Vere setet mõõdetakse vereviskoossuse abil, sest pataloogia korral suureneb viskoossus 22,9mPa. Just seda näitab settimine. 76. Termodünaamika 1 seadus. Termodünaamika 2 seadus 1.TD seadus on energia jäävuse seadus. keha siseenergia muutus võrdub kehale lisandunud soojus miinus keha poolt tehtav töö. Termodünaamikas vaadeldavat kehade kogumit nim. süsteemiks. Iga süsteem võib olla eri olekutes. Olekut iseloomustatakse parameetritega. Kui süsteemi parameetrid ajas ei muutu siis süsteem on termodünaamilises tasakaalus. Süsteemi siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. kõige lihtsam termodünaamilise süsteemi kirjeldamiseks on gaas
negatiivseteks e. summaarne vool hargnemispunktis on null. Teine reegel: Kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistitel, kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitud haruvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. 6) Voolu töö ja võimsus, Vooluallika kasutegur Joul-Lenz'i seadus, juhtmed eralduv soojus (valem) Kasutades Ohm'i seadust ahela osa kohta võib sellele anda veel kaks kasulikku kuju: Voolu võimsus on järelikult: Kuidas põlevad erineva takistusega lambid rööp- ja jadalülitamisel (ja miks)? Vooluallika kasutegur (sõltuvua kasulikust võimsusest) VB Allika kasutegur on kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhe Maksimaalse võimsuse saame kätte vooluallikast sise- ja välistakistuse võrdsuse korral R = r
koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand.
polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. II variant 1)Elektriväli dielektrikutes. Dielektrikud. - aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne ehk ei oma poolusi. Kui aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks, kõige lihtsamaks on lineaarne dipool. Igat molekuli saab iseloomustada tema dipoolmomendiga ( p )Mittepolaarsel molekulil on p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike.
paiknemisel selles väljas võrdub laengu suuruse ja laengu lükkumise trajektoori alg- ja lõpp- punkti potentsiaalide vahe korrutisega. Kuna elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel ei sõltu laengu liikumise trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks vooluringis või selle osas kulub tööd 1 džaul. Punktlaeng elektriväljas Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. F qE Juht elektriväljas Et laetud osakesed võivad juhis vabalt liikuda, algab elektrivälja mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on
39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus kiirus antud hetkel v=s/t kiirendus antud hetkel a=v/t Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul ehk kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul mööda oma trajektoori. 40. Ühtlaselt muutuv pöörlemise pöördenurga ja lõppkiiruse valem = t -nurkkiirus -pöördenurk = ot ± t2/2 Molekulaarkineetiline teooria. 41. Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 1)gaasi molekulid on lõpmatu väikesed 2)põrked molekulide vahel abs. elastsed 3)nii hõre, et puuduvad molekulide vastastikmõjud. Võib Ep mitte arvestada. PV/T=const MKTPV Võrrandi tuletamisel vaadeldakse molekulide absoluutselt elastseid põrkeid vastu seina. MKTPV väidab, et gaasi rõhk p sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist n ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest
Tahkes aines on aatomid või molekulid seotud kristallvõresse. Tihti on tegu ioonkristalliga, mis koosneb laetud osakestest - ioonidest. (Näitena võib tuua naatriumkloriidi - tavalise keedusoola kristalli.) Vedelates ja gaasilistes ainetes on molekulid küll vabad, aga nemadki koosnevad laetud osakestest. Kui tekitada aines elektriväli, võtavad need laetud osakesed uue tasakaaluasendi: ioonid nihkuvad oma varasemast asendist, vaba molekul võib ka pöörduda, joondudes välja järgi. Mõlemal juhul tekitab laengute nihkumine täiendava elektrivälja, mida nimetatakse indutseeritud väljaks. Et see väli on vastassuunaline nihet esile kutsuva väljaga, siis summaarne väli nõrgeneb ning koos välja nõrgenemisega vähenevad ka sellesse välja paigutatud laengutele mõjuvad jõud. Seda vähenemist on kõige lihtsam kirjeldada, viies Coulomb'i seadusesse ning sellest tuletatud elektrivälja valemitesse sisse kordaja
töö (A) ja süsteemile antud soojushulga (Q) summaga. U = A+ Q Gaasi töö: A = p . V , kus p on tema rôhk (Pa) ja V = V2V1_ ruumala muutus (m3). (Gaasi töö on vôrdne isoprotsessi graafiku alla jääva pindalaga vastava ruumala muutuse ulatuses.) Gaasi loetakse termodünaamikas ideaalseks, kui tema rôhku jääval ruumalal saab muuta nulliks (absol. nulli temp. juures) ja vastupidi. Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma 5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel. Ühik J(dzaul), tähis Q. Sulamine on aine üleminek tahkest vedelasse agregaatolekusse. Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb
....................................................................................................25 13. Interferents.............................................................................................................................26 IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA.........................................................................26 1. Soojusliikumine.......................................................................................................................26 2. Siseenergia...............................................................................................................................26 3. Molekul....................................................................................................................................27 4. Molekulmass............................................................................................................................27
annaabi.ee 
