autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper
kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja SaintSaënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tuntumad teosed: ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" Balletid ,,Pähklipureja" ,,Jevgeni Onegin" Ooperid ,,Padaemand" Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"
Meeleolu on rahulik, maalitud heledates toonides. See maal kujutab Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimist, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Pildil on jaotatud jüngrid nelja kolmeliikmelisse gruppi, mis on omavahel seotud tegelaste liikumisega. . Sügav arusaamine inimeste käitumisest ja reageeringutest. Jüngrite nägudel on edasi antud terve inimtunnete imestusest kuni sügava jahmatuseni. Jüngrite kirglikkusele vastandab Kristuse rahuliku kuju, kes ei vaata ühelegi jüngrile süüdistavalt otsa. Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja. Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema
oskab tõeliselt hinnata seda mis tal on ja luua ka midagi fantastilist. Reiside ajal, inspireerisid teda uued kohad ja ilusad vaatepildid, sest igal riigil on midagi omapärast ja kaunist. Mitte vähem olulist rolli mängivad sündmused, mis leiavad aset elu jooksul. See jätab igaühele jälje, olgu juhtunu hea või halb. Positiivsetest ja negatiivsetest emotsioonidest mõjutatuna, lõi ka Tsaikovski oma teoseid, püüdes nendes väljendada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Samuti tahtis ta, et inimesed leiaksid tema muusikas tuge rasketel hetkedel. Mingi roll oli ka rahal. Tsaikovski talent, oli küll ilmselge, kuid ma arvan, et ande näitamiseks on vaja korraldada kontserte (mis on suhteliselt kulukas), seega poleks Pjotr võib-olla nii kiiresti kuulsaks saanud, kui tal poleks olnud jõukat sponsorit. Majanduslikult sponseeris teda rikas raudteemagnaadi lesk, tuntud Moskva muusikasündmuste toetaja, Nadezda von Meck
Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=väljendus, ilme)- kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane
suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris
muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges ´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. "Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne." VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused.
joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet, hiljem kogu vaskpillirühm. 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti (Gnoom, Vana kindlus, Tuileries´ aiad, Härjavanker, Munast kooruvate tibupoegade ballett, Rikas ja vaene juut, Limoges´i turg, Katakombid, Baba-Jaga onn(Majake kanajalgadel), Kiievi Võiduväravad). Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. "Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne." I osa- Elu. Sonaadivormis Sissejuhatus algab rusutult. Peateema rahutu, 2 kõrvalteemat - üürikesed õnneunelmad. Igatsetud hingerahule järgneb ahastav karje, vallandub draama, millele järgneb kurbus. VI
tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,lavamuusikas operett ja kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.Populaarseks kujues programmiline muusika,mis sai ainet kas ajaloosündmustest,kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.Juhtivaim muusikažanr oli OOPER.Nagu kogu sajandit,läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo,müstika,salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu.(Üks suurem uuendaja oli Wagner).Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks.Taheti leiutada midagi uut.Harmoonias muutus see,et tulid kirevamad kooskõlad.Vaheldusrikkamaks muutus rütmika-ja tempode kastuamine.Erilist tähelepanu pöörati dünaamikale,mis pidi edasi andma kõiki inimese tundeid.Orkestrid muutusid suuremaks-pille tuli juurde.Tähtsaks muutus instrumendi täiuslik tehniline valdamine
ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal. Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Balletid "Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja" Ooperid "Vojevood" (1868) "Undiin" (1869) "Opritsnik" (1872)
Oma elu viimasel kmnel aastal li ta oma geniaalsed 5.- ja 6. smfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Phklipureja" jpm. Looming muutus jrjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja leelamised mrasid paljude Taikovski teoste sisu. Taikovski suri 6. novembril 1893.aastal Peterburis. Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedaseim anr on talle smfoonia. Ta on loonud le 30 smfoonilise teose. Neid luues pdis ta tabada inimtunnete kige peidetumaid varjundeid. Taikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel trsti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tepoolest. Taikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku linud mitte ksnes suure smfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Taikovski loomingu ldiseks suunitluseks on inimelu thtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid "Luikede jrv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, smfoonilise balleti ajastu
ainult kas ida- või läänekultuurile. Selle luulekogu inspireerijaks on Marianne. Mõtiskleb luules inimeste, elu mõtte üle, nagu ,,Faustis". Esimese ,,Fausti" versiooni kirjutab 1770. aastatel. Lõplik versioon ,,Faustist" ilmub 1801. aastal. Teine ,,Fausti" osa on erudeeritum ja antiikaegsete teadmiste näitamine. Võrdle Wagnerit ja Fausti. · Wagner on minu meelest optimistlikum kui Faust. Faust tahtis enesetappu sooritada, aga Wagner arutles inimtunnete üle. Ta ei pidanud üksildasi sügavamõttelisi monolooge. Wagner on pigem rohkem elunautija kui Faust seda on. · Wagner näitab oma emotsioone rohkem välja (lk30) kui Faust. Ta kohati ka liialdab ja paisutab emotsioonide ja vaimustusega üle. · Wagner ei tundu nii kindlameelne kui Faust. Faustil oli kindel põhimõte, ta jäi endale alati kindlaks, usaldas ennast, aga Wagner kahtles paljudes asjades. Miks lasi Goethe Fausti ja Gretcheni suhtel nii traagiliselt lõppeda?
Kunstivool, mis hakkas tähelepanu pöörama just spirituaalsusele ja kujutlusvõimele saigi nimeks sümbolism. Tavaliselt on kunstnik osavalt need pildi sisse maalinud (nt: ,,Madonna ja laps" Domenico Veneziano), vahel on need ka juhuslikud (mitte sümboismi puhul), kuid igaljuhul on nende üle arutlemine ja maalide analüüsimine huvitav töö. Religioonist on aga väljakasvanud veel palju kunsti liike. Näiteks draama, inimtunnete ja suhete väljendus laval, kasvas arvatavasti välja müütide ja legendide esitamisest. Esimesed näidendid esitati jumal Dionysose auks. Kuid kui rääkida religiooni rollist kunstis, mis on kultuuri osa, siis ei saa rääkimata jätta ka arhitektuurist, mis on omaette kunsti liik. Peaaegu kõigil religioonidel on omad monumendid või pühapaigad, kus preestrid viivad läbi oma rituaale ja spirituaalseid toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda
Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel. Need olis sügisest kuni advendini, kolmekuningapäevast kuni paastuajani ning kolmas pärast ülestõusmispühi kuni suveni. Impressaari ei pruukinud heliloojale raha maksta, kui etendus kukkus läbi
ja ebaoluliseks anriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. Romantism Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. Teemad Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu
nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. T saikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal. Pjotr Tsaikovski ooperist... *Üldse peab ooper olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest. *On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega.
zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. 3. Teemad. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu
Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse.
saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu"). Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust. 3. Teemad. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu
Tuntumad tantsijad-solistid sellest ajajärgust olid näiteks Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (1916-1979). 1950. lõpus ja 1960. alguses oli "Estonia" teatris moodustunud tantsutehniliselt tugev trupp ja akadeemilise klassika kõrval oli oluline koht ka kaasaegsemal balletiloomingul. Ballettmeistrid otsisid uusi väljendusviise, keskendudes tantsulisele sümfonismile ning püüdsid lisaks klassikalisele vormile eksperimenteerida plastiliste kujunditega, et avada inimtunnete sügavust. Kaheksakümnendate aastate eesti balleti tugevatest külgedest tuleb esmajärjekorras esile tõsta mitmekülgsust, omanäolist repertuaari ning tugevaid ja originaalseid koreograafilisi lahendusi, mida hinnati ka väljaspool Eestit. Taasiseseisvumine ja tänapäev Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. 1991
1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4 EETILINE INIMENE?! ALBERT SCHWEITSER: " KULTUURI EESMÄRK INIMESE EETILINE TÄIUSTAMINE" JOHAN VILHELM SNELLMAN 1840 INIMENE ON ENESETUNNETUSVÕIMELINE AUTONOOMNE OLEND, KELLELE KUULUB MÕTLEMISE JA TEGUTSEMISE VABADUSE JA VASTUTUSE HÜVE TÕE JA ILU VÄÄRTUSTE TÄIUSTUMISEL KULTUUR ON MÕTTEAKTIIVSUSE JA ILU NING INIMTUNNETE KOGEMISE VÕIME. SELLEL EI OLE MIDAGI TEGEMIST TEADMISTE HULGAGA. PELGALT HÄSTIINFORMEERITUD INIMENE ON KÕIGE KASUTUM OLEND TAEVA ALL ALFRED NORTH WHITEHEAD TEADA SAAB TEADUST, KULTUURI MITTE. KULTUUR ON MÕISTMISEKS, TEISE KULTUURI SISENEMISEKS. JA SELLEKS ON OMAKORDA VAJA TEADMISI. KUIDAS LEIDA ENNAST VÕI OMA KOHTA MAAILMAS? KUIDAS LEIDA MAAILM? OTSIME TUNDMATUT ENNAST, TEADMATA, KUST OTSIDA. IGAÜKS NÄEB MAAILMA ERINEVALT EGA NÄE KUNAGI MAAILMA TERVIKUNA...
- kaebelaulud - vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid) - jumalate ülistuslauulud (hümnid) - kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab )
laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi. 18. sajand valgustussajand. Vahetus kuulajaskond ja muusika põhitellija. Õukonna asemel kõrgkodanlaste muusikaühingud Valitses instrumentaalmuusika (väga palju kirjutati pillimuusikat) Vaimulik muusika tagaplaanil Uued zanrid ja vormid (kõige valitsevam oli sümfoonia). Inimtunnete vahetu jäljendamine (loomulikkus, tagasi looduse juurde-läks moodi) Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiad Heakõlaline harmoonia Karakterite kontrastid ühe vormiosa sees Klassikaline sonaadivorm koosneb reeglina kolmest lõigust: I. Ekspositsioon, töötlus, repriis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto-
Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis-melanhoolne (eemaldumine parnassi põhimõtetest), leidus ka temal iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi. Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem.
vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis- melanhoolne (eemaldumine parnassi põhimõtetest), leidus ka temal iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi. Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem.
,,Jevgeni Onegin" erineb Puskini romantilistest teostest, sest värssromaanis on jälgitud kindlat ajavahemikku ja konkreetset Venemaa olustikku. Tegevus algab 1819.-1820. aasta talvel ja lõpeb 1825. aasta kevadel. Lugejale antakse üsna täpne ülevaade pealinna kõrgema seltskonna elust: meelelahutustest, kasvatussüsteemist ja tolleaegse Peterburi vaimse elu aladest. Kõrgemas seltskonnas peeti tähtsaks välist etiketti; naeru- või hukkamõistuväärseks peeti tõeliste inimtunnete siirast avaldamist. Teose peategelaste Jevgeni Onegini, Tatjana ja Lenski elutraagika on just seotud selle kõrgema seltskonna äraspidise moraaliga. Nimitegelane Jevgeni on 24-aastane jõukas ja haritud mees. Teine peategelane Tatjana Larina on 17-aastane neiu, vaesevõitu mõisapere vanim tütar. Kaks olulist tegelast on veel Tatjana 15-16-aastane õde Olga ja tema 17-aastane peigmees Vladimir Lenski.
25 Kuid just see, igasuguste tundemomentide körvaleheitmine eetikast ja puhta kohuse röhutamine, kutsub esile protesti romantikutes - Schilleris, Schlegelis jt. Schlegel kirjutab "Athenäum'is": "Kohustus on Kantile köik. Tänutunde kohustusest, väidab ta, peab vanu kaitsma ja hoidma; ja kohustusest on ta ka ise suureks meheks saanud." Muidugi ei saa me arvata, et Kant ei tundnud inimtunnete osa inimese käitumise motiivina. Ta teadis väga hästi , et inimesed juhenduvad oma tunnetest. Aga ta pidas seda köike meelelise "madalaks" sfääriks. Konsekventselt eetiliseks toimimiseks vajas ta aga paremat alust. Kantile on ka etteheidetud, et psühholoogilise meetodi asemel rakendas ta "transtsendentaalset" meetodi. On öige, et Kant seda tegi. Kuid siinkohal peame ütlema: "Muu Kanti ei huvitanud. Tunnetusteooria ja psühholoogia ei kattu!"
annaabi.ee 
