Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese areng ja eelased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hominiid, habilis, kehaga, sapiens, neandertallased, australopithecus, tundis, sõrmeluud, australopiteegid, taimtoidulised, agaralt, tegelenud, osavinimene, säilmed, muuhulgas, erectus, tuld, pikemad, eelkäijad, neandentaarllane, esivanem, tegutsedes, ajavahemikus, neandertallane, pikkune, tundnud, inimliik, matsid, tundsid, toiminguidInimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Inimese evolutsioon Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne mõtlemine Küttisid hobuseid, ninasarvikuid
Inimese evolutsioon --- --- Laura Runthal Hominiidid 4.5 milj. aastat tagasi Australopiteekus 4 mil. a tagasi Vanimad leiud pärinevad Põhja-Keeniast 4.2 milj. a. tagasi Ajumaht 35% nüüdisinimese omast 1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on
Euraasiasse asunud sirgeinimesest kujunes neandertaallane (Homo neanderthalensis), kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses, Aafrikas kujunes sirgeinimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Kuna neandertaallane elas Euraasia varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000- 40 000 aastat tagasi, siis vaatleme kõigepealt teda. Neandertaallane oli 160-165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja sirgeinimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertaallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertaallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Nad matsid oma
iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED NEANDERTALLASED Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
Inimese kujunemine Australopithecus anamensis (u 4 mln a.t.) Australopithecus afarensis (3,93,0 mln a.t.) Australopithecus africanus (3,02,3 mln a.t) Australopithecus aethiopicus (2,62,2 mln a.t.) Australopithecus boisei (2,61,0 mln a.t) Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.) Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.) Homo habilis osav inimene (2,51,6 mln a.t.) Homo habilis (osavinimene) oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi. Oskas tööriistu valmistada Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest.
Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem, siiski oli aju suurem varasematest inimese eellastest. Homo habilis oskas valmistada algelisi luust ja kivist tööriistu, mida kasutas peamiselt koriluses, mitte kaitseks või küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Tema põhitoidu moodustasid puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud.
Inimese ja tema eelase võrdlus,evolutsioonitõendid Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 – 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju- ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 – 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid
Sirgeinimese tööriistad olid rohkem arenenud ja võimekamad. Hakkasid tekkima algelised kirved ja odad. Kasutusele võeti ka Euraasia külmema ilmastiku pärast mõningad riided. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Euraasiasse rännanud sirgeinimesest kujunes ligikaudu 250 000 aastat tagasi välja neandertaallane, kes elas ja tegutses seal umbes 100 000 aastat. Neandertaallane oli umbes 160 cm pikk, massiivse musklis kehaga, lühikese kaela ja laia näoga. Nende kehad olid ehitatud spetsiaalselt külmas kliimas toime tulekuks. Nad olid esimesed inimlase, kes valdasid kõnevõimet, kuhu kuulus vähemalt mõnisada sõna. Neandertaallane (Homo neanderthalensis) Neandertaallased matsid oma surnuid ja valdasid arvatavalt kombetalitlusi. Nende areng peatus mingil hetkel ja nad ei
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem.
ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule
5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt kasutasid puid ööbimiskohtadena) ja suhtlesid omavahel algelise keele abil - häälitsuste, zestide ja miimikaga. Sellest perioodist pole leitud ühtegi kivist tööriista ja see lubab arvata, et nende olendite elu sõltus täielikult loodusest. Neid nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks. Paraku surid nad 1.5 miljonit aastat tagasi välja. Neist kõige vanem, Australopithecus afarensis, on pärit Ida-Aafrikast 4 kuni 2.5 miljonit aastat tagasi. Naissoost täiskasvanud isend oli vaid 3 jalga pikk. Ta leiti Etioopiast 70-date keskpaiku. Luude ehituse järgi oletati, et ta kõndis püsti, kuid võis ronida ka puudel. Tema kolju sarnanes ahvi omaga, oli suurte hammastega ja väikese ajukoljuga. Australopithecus afarensis ja A. africanus. 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja
a. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Prokonsul - üks vanimaid inimahvide perekondi, elasid u. 23-25 milj. aastat tagasi. Prokonsulite fossiilseid jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast. Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest. Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija. 1992. aastal leiti Etioopiast Aramise küla juurest 4,4 miljoni aasta vanune hominiid Ardi (Ardipithecus ramidus). Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos. U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis simpansil. Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj. a. tagasi. Australopiteekide ajumaht oli umbes 35% tänapäeva inimese omast. Nende harilik pikkus oli u. 1,2-1,4m. Esimesed
· Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine · Imetamine ema rinnapiimaga ehk toit on elu algetapis kohe olemas Inimese evolutsioon · Tänapäeva inimene kuulub perekonda homo sapiens sapiens , olles ainus liik. · Kuidas on toimunud targa inimese evolutsioon? · Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on ~4 miljonit aastat vanad. · Sünnikohaks oli Aafrika (täpsemalt Põhja- Tansaania) Inimahvid ja inimlased · Arvatakse, et inimeste ja inimahvidel (simpansid ja gorillad) on ühine eellane, kes on pärit 5 miljonit aastat tagasi. · Sel ajal algas Aafrikas nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale
......................................................8 3.2 Erinevate liikide kadumine......................................................8 4. Inimese evolutsioon................................................................9 4.1Inimene arenes ahvist.............................................................9 4.2 Maa-alad kust evolutsioon alguse sai..........................................9 4.3 Sarnasused ahviga................................................................10 4.4 Australopiteegid...................................................................10 4.5 Osavad inimesed...................................................................11 4.6 Püstised inimesed..................................................................11 4.7 Päris inimesed.......................................................................11 5. Tänapäev..............................................................................12 5.1.Elu tänapäeval...........................................
Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused). Kenya kirdeosast Turkana järve lähistelt leiti algelisi tööriistu (eoliitidelt äralöödud 150 killukest), mis 3,3 miljoni aasta vanused.
juurikaid. Ramapiteekused levisid Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Suurim liik nende hulgas oli gigantopithecus (luid leitud Indiast). Tema liikus maad mööda nagu gorilla, väiksemad ramapiteekused elasid arvatavasti puude otsas. Liik kadus suhteliselt järsku, seda on seotud looduslike muutustega u 8 miljonit aastat tagasi. Pliotseenis, u 56 miljonit a tagasi, ilmusid vanimad hominiidid e inimlased. Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte. Võimalik, et on simpanside ja inimeste eellane. Vanimad australopiteekused Vanimad kindlad hominiidid australopiteekused
korral kasutada ka Holotseenis toimunud sündmuste korral (näiteuuring Vesuuvi vulkaani purske kohta AD79) Ideaalne juhtum: kiiresti kivistuvad moondekivimid, nt laava, mistõttu kasutatud Olduvai orus laavakihtide vahelt leitud inimjäänuste dateerimisel Varasemalt suure veavahemikuga (kuni 10% ehk mõnel juhul üle veerand miljoni aasta, uuemad rakendused on andnud palju suurema täpsusega vanusemääranguid (nt Mary Leakey leitud hominiid Lucy vanus – 3,18 miljonit aastat ± 2%) Minevikusündmuste selgitamist aastase täpsusega võimaldavad • Seostamine ajaloosündmustega • Dendrokronoloogia ehk dateering puidu aastarõngaste põhjal • eeldusel, et koorealune aastarõngas on säilinud ning olemas kronoloogia ja piisav jada, 50-70 aastarõngast • Aastakihiliste setete ehk varvide loendamine – kujunevad jääserva taandumise järel, kasutatav Läänemeremaades (s
ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin
Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud. I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme
et Inglismaalt leitud kolju oli võltsing. Australopiteegi kõige edukam esindaja leiti 1970ndate alguses Etioopiast, nimeks pandi biitlite laulu järgi Lucy. See sai kuulsaks, sest temast leiti üpris palju luid. 1976. a leiti Tansaaniast australopiteegi jalajälg, mille vanuseks on 3,6 mln aastat (vulkaanituha sisse jäänud jäljed). Ilmselt käisid seal isane ja emane australopiteekus, isase jälgedes käis võibolla ka mõni nooruk või oli isasel laps kukil. Australopiteegid on olulised lülid, sest nemad kõndisid kindlasti kahel jalal ja olid esimesed, kes tegutsesid savannides. Australopeetikust on tänapäeval väga palju leitud. Australopeedikus boiseil oli kolba peal luust hari, see võis olla hea, sest sinna võis kinnituda väga võimsalt alalõualuu lihas. Australopeedikused kõndisid savannides kahel jalal ja olid 8 esimesed, kes hakkasid üha enam kasutama ka lihatoitu
Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. Hieroglüüf- Sõna hieroglüüf tuleb kreeka keelest ja tähendab „püha märki“. See on kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna. Egiptuse hieroglüüfkirjas oli 750 erinevat märki ning seetõttu oli selle õppimine väga keerukas. Homo sapiens- umbes 100 000 aastat tagasi ilmunud tänapäevainimesed. Homo sapiens tähendab ladina keeles „tark inimene“ HARPUUN – Harpuun on odakujuline vahend, millega saab püüda kalu või teisi suuri veeloomi. Lihtne harpuun koosneb kiskudega teravikust ja varrest, mis on kinnitatud nööri või trossi otsa. Selliseid harpuune liigutati tavaliselt käsitsi. Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
