Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared,
60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad. Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni. 4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv. Mount Semeru ja Mount Bromo ida-Javas
Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi. Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega. KLIIMA Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 1517 °C. Indoneesias on 2 aastaaega: kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas
ÜLEVAADE INDONEESIA MAJANDUSE STRUKTUURIST Indoneesia asub Kagu-Aasias, Aasia ja Austraalia vahel, ning koosneb 17000 saarest. Indoneesias elab üle 237 miljoni inimese ning on seetõttu rahvaarvult neljas riik maailmas. Indoneesial on rikkalikult erinevaid loodusvarasid, näiteks nafta, maagaas, tina, vask ning kuld. Riigi tähtsamate ekspordiartiklite hulka kuulub nafta, maagaas, elektriseadmed, kumm ja tekstiilitooted. Impordiartiklite hulka kuuluvad erinevad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused ning toiduained.
Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake, mida sageli veel kasutusele võetud pole. 3. SKT: $2.554 trillion (2014) $2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor. 4. Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse:
Tegalalang Riisi Terrass Tegid: Mark ja Robin Tegalalang küla See asub Indoneesias, Bali saarel. See on juba vana küla, kuid see sai kuulsaks alles lähiajal. See on kuulus kuna seal on väga ilusad riisi terrassid. Turism on suur, eriti viimastel aastatel. Sõit pole väga pikk pealinnast, umbes 25 minutit. Seal on söögikohad, kus pakutakse kohaliku riisiga tehtud toite ja jooke ja muidugi välismaiseid toite ka. Riisi produktsioon Indoneesias on tähtis osa maaila majanduses. Indoneesia on maailmas kolmandal kohal riisi produktsioonis. Kasutad allikad: http:// www.bali-indonesia.com/ubud/tegallalang -rice-terraces http://www.balisurfadvisor.com/placesint erest/tegalalangriceterrace.html
sõnastusega. Kui tsiteerite, ärge unustage jutumärke. 1. Kirjuta loetud teose pealkiri. Minu loetud teose nimi on ’’Minu Indoneesia. Maailma makett’’. 2. Kirjuta autori nimi ja tutvusta autorit (mis eluala esindaja, miks ja kui kaua selles riigis / linnas viibis / on viibinud). ’’Minu Indoneesia. Maailma maketi’’ autoriks on Berit Renser, kes kandideeris Darmasiswa õppestipendiumile Indoneesias pärast Tartu Ülikooli semiootika magistrantuuri ja entoloogia õppekava läbimist. Autor sai stipendiumi ning suunati Solo linna Java saarel Sebelas Mareti ülikooli. Algselt plaanis autor olla Indoneesias aasta, kuid jäi kaheks aastaks. Ta käis Indoneesias mitmes linnas eri saartel ja reisis pikemalt mööda Indoneesiat ringi. 3. Millele keskendub autor oma teoses (riigi/rahvuse eripära, loodus, erialased kogemused vm)? Miks ta just nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörab? Too
islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661- 750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo-Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud
Ookeanipüük: kala püütakse avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis; püügil on terve laevastik (baaslaevad, kalaluurelaevad, transpordilaevad ja lennukid); suur kalasadam; väga kallis; esineb Jaapanis, Venemaal ja USA's. Kalakasvatus: tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ning suletud veekasutusega süsteemides kasvatakse kalasid (lõhe, karpkala, forell, angerjas, lest, tursk), limuseid, veetaimi ja vähilaadseid. Hiinas, Indias, Indoneesias. Muutused tänases maailmakorralduses: 1) 60 aastaga on kalapüügi maht kasvanud 6-7 korda. Viimasel kümnel aastal on kalakasvatus väga suures mahus suurenenud. 2) kalapüük maailmamerest on viimasel kümnel aastal jäänud samale tasemele- kalavarud on maksimaalselt ära kasutatud. 3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid kannavad ühe püügiala, püütakse enam väärtusliku. Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale
saetööstus, mis seda puitu ka töötleb. Suurem osa eksoporditud puidust ja puidutoodetest läheb USAsse, Euroopasse või Jaapanisse. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Indoneesia tselluloosi ja paberitööstus kasvas 1990ndatel aastatel väga jõudsalt, sinna investeeriti suuri summasid, hoolimata sellest, et oli näha, et pikemas perspektiivis tekib tooraine puudujääk. Tavalises turusituatsioonis peaks hind reguleerima seda, milliseid investeeringud tööstusesse tehakse, kuid Indoneesias seda ei toimunud. Seetõttu tekkis tootmisvõimsuse ülejääk, mida ei suudetud täita ka istanduste rajamisega. (Pirard ja Irland 2007) Samasugune olukord tekkis Indoneesias ka kõvapuidust toodetava vineeri osas. Investeeriti tootmisse, kuid ei mõeldud ette kust saada tulevikus toorainet. (Pirard ja Irland 2007) Kütteks mõeldud puidu turg on Indoneesias veel suhteliselt uus ja pole nii välja kujunenud nagu on ümarpuidu või saetud puidu turg. Põhiliselt ekspordib Indoneesia
Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. El Nino mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar Juuni-August Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on
9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1. Kui vana on Hiina kunstitraditsioon? Juba IV at. e.Kr kõrgtasemel keraamika 2. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile 3. Kes ja millal ühendas Hiina? Ühtne riik tekkis keiser Shi Huangdi (Qini dünastia) valitsemise ajal. 4
Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias,
7 palli- Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod. 8 palli- Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 9 palli- Kivihoonete seinad ja laed purunevad. 10 palli- Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed. 11 palli- Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked. Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 2000. aasta suurim maavärin toimus Sumatras, Indoneesias. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,9 magnituudi. Selle tagajärjeks oli 103 inimese surm ning 2174 inimest sai vigastada. Peale peamist maavärinat oli veel 730 järeltõuget. 2001. aasta jaanuarikuus toimus Indias maavärin, mille tugevuseks oli 7,7 magnituudi. Maavärina tõttu suri umbes 20 000 inimest ja vigastada sai 166 001 inimest. Lisaks hävitas maavärin 400 000 inimese kodu, mille tõttu jäi umbes 600 000 inimest ilma koduta. Mitmed
on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2
Maavärinad, laamad ja vulkaanid Jaapanis Jaapani saarestik asub piirkonnas, kus mitmed mandri ja ookeani plaate kokku põrkuvad. See põhjustab sageli maavärinaid ja vulkaanide purskeid ja kuumade allikate purskeid kogu Jaapanis. Kui maavärinad tekivad ookeani lähedal, võivad nad vallandada tõusuvee lained (tsunami). Indias 9-9,3magnituudi India poolsaarel on ajaloo laastavamad maavärinad. Itaalias BBC NEWS | Europe | Powerful Ita 6,0magnituudi Indoneesias Vulkaanid ja laamad Laamade kokkupõrkumis kohad Hawaii saar on tekkinud ookeani aluste vulkaanide pursete tagajärjel ja kerkinud nii veepinnast kõrgemale.
vihmamets asend Vihmametsad asuvad ekvaatori ümbruses. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja ka Indoneesias. kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik
Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus • Lõuna-Ameerika Liidus Sarnasus saksa ja inglise
K ANEELIPUU Millistes tingimustes kasvab, mitu saaki aastas saadakse? · Kaneelipuu kasvab peamiselt troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikualadel. · Korjamine toimub ainult vihmaperioodil, millal koor kergesti oksa küljes lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvatatakse, algne kodumaa? · Tänapäeval kasvatatakse seda puud Indoneesias, Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Ida-Timoris, Madagaskaril, Väikeste Antillide ja Kesk- Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. · Algne kodumaa Sri Lanka. Kuidas ja milleks kasutatakse? · Kaneeli kasutatakse erinevate toitude ning küpsetiste maitsestamiseks. Tihti võib leida kaneelikoort ka marinaadides. · Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude likööride
suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980. aastal oli kõige kõrgem keskmine oodatav eluiga Alzeerias, 2015. aastal aga Tšiilis.Kõige enam tõusis keskmine oodatav eluiga Indoneesias. 2.2.SKT INIMESE KOHTA USD Joonis 2 Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka see kõiges viies riigis ühtlaselt tõusnud.Kõige madalam on SKT inimese kohta Sambias, kus oli ka kõige madalam keskmine oodatav eluiga. 2.3.IMIKUSUREMUS Joonis 3 Imikusuremus Sambias näitajate põhjal kõige kõrgem. Imikusuremus tuhande sünni
elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Näiteks praegu elab 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, vaid 13 protsenti Aafrikas ja 12 protsenti Euroopas ning 15 protsenti mujal [3]. Rahvaarvu pidev tõus põhjustab toidu nappust ning suur osa inimestest ei saa piisavalt süüa. Maailmas nälgib umbes 925 miljonit inimest, neist 65 protsenti elavad seitsmes riigis: Indias, Hiinas, Kongo Demokraatlik Vabariigis, Bangladeshis, Indoneesias, Pakistanis ja Etioopias ning ülejäänud 33 protsenti ülejäänutes arengumaade maapiirkondades. Toiduvarud maailmas ei ole jaotunud ühtlaselt. Sellel ajal, kui peamiselt läänemaailmas suureneb ülekaaluliste ja rasvunute hulk, on maailma rahvastikust umbes 13 protsenti alatoitunuid. Alatoitumus vähendab inimese võimekust, vastupidavust ja produktiivsust ning on üks peamisi haiguste põhjusi maailmas. Igal aastal sureb 10,9 miljonit alla viieaastast last. Alatoitumus ja näljaga
või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil
Vulkaan Krakatau Krakatau ehk üks aegade suurimaid vulkaanipurskeid toimus 1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse
Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured
Erinevalt ingverist on kalganijuurikas läbinisti punakas (ingver on seest hallikasvalge). Ehkki nad kuuluvad ühte ja samasse taimesugukonda, on nende lõhna- ja maitseomadused erinevad. Kalgan on ingverist palju aromaatsem. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Ingver Ingver on mitmeaastane rohttaim mis pärineb Lõuna-Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatakse Hiinas, Indias, Indoneesias ning Austraalias. Ingver oli esimene Aasiast pärinev maitsetaim, mis transporditi Ameerikasse. Nüüdisajal on ingver rohkem tuntud kui kultuurtaimena. Ingverit võib kasvatada ka toataimena potis või kastis. Vürtsina kasutatakse ingveri sõrmjalt hargnenud lapikut risoomi. Valge ingver kujutab endast pestud, kooritud ja seejärel päikese käes kuivatatud ingveri risoome. Must ingver on tugevama lõhna ja maitse on kõrvetavam kui valgel. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V
Islami kalender põhineb kuu faasides. Ta on umbes 11 päeva lühem 365- päevase gregoriuse kalendri KOMBED JA TRADITSIOONID Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. MILLISED RAHVAD USKUVAD ISLAMI? Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas,Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. RIIDED Täna islami mood Islami mood on on saanud muutunud tunnustatud ja unikaalse stiili FOTOD SUUR ÄITAH, TÄHELEPANU EEST!
Eesti 33 0,84 74,44 12,01 23387,24 Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendidAllikas. The 2014 Human Development Report. Mongoolia kuulub keskmise arengutasemega riikide hulka. Selle riigi miinuseks on kindlasti madal SKT, mis on võrreldes Rootsiga, väga hea arengutasemega riigiga ligikaudu viis korda väiksem. Arvestades, et Mongoolia on keskmise arengutasemega riik, on haridus seal üpris hea, keskmine õpinguaastate arv on 8,31, Indoneesias, mis kuulub sama arengutasemega riikide gruppi, on õpingaastate arv pea ühe võrra väiksem, 7,51 aastat. Oodatav eluigav on 67,5, mis on päris kõrge ja umbes võrdväärne Venemaa oodatava elueaga, kuigi viimane kuulub kõrge arengutasemega riikida hulka. 2. Inimarenguindeksi muutus 1980-2012. Riik HDI muutus 1980-2013 Näiteks: 0,230 - 0468 Rootsi 0,776-0,898 Venemaa 1990-2013 0,729-0,778
kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ekvatoriaalne kliima. · Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 2326 °C ning mägedes (kõrgemal kui 1500 m) 1517 °C. · Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. · Madalikel: 2000-3000 mm/a. KASUTATUD ALLIKAD · http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia · https://www.youtube.com/results?
Algiers-Boumerdes-Dellys-Thenia vahelisel alal. Kahju hinnati 600 miljoni kuni 5miljardi USA dollarini. Maavärinast tekkis tsunami ,mis võis kohati olla kuni 10m kõrgune tabas baleaari saari, Hispaaniat, Prantsusmaad ja itaaliat. 2004 aasta 26ndal detsembris toimus selle kümnendi (2000-2011)kõige ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et
Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis
WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,kohvi Energia Elektritoodang: 141.2 miljardit kWh Elektritarbimine: 126.1 miljardit kWh Elektri eksport ja import on 0 kWh MAJANDUSSEKTOR Põllumajandus: 38.3% Tööstus : 12.8% Teenindus : 48.9% TRANSPORT Indoneesias on kokku 684 lennuvälja ja 64 Helikopteri maanduskohta Raudteerööpaid 5042 km Maanteid 437,759 km, sellest asfalteeritud 258,744 km ja 179,015 km mitte asfalteeritud Veeteed 21,579 km TURISM Tuntud turismiobjekt on Bali, kus saab nautida loodust ja liivarandu. Indoneesia turismi eelis on see et seal on teenused odavad ning seetõttu käib seal palju turiste
Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Vasakul Damaskuse Suure mosee plaan. Mosee koosneb enamasti
5. Austraalia 6. Antarktis Kolooniad - Toodangu hankijad, teiste heaks töö tegijad. Saavad väikest palka. Emamaad - Võimsad riigid, kes kontrollivad kuidas nende heaks tööd tehakse. Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja ...
Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest
Borobudur erineb oluliselt üldise disaini poolest teistest struktuuridest Borobuduril põhilne mõte oli tuua stuupa templisse sisse Eesmärk Monumendi kolm osa sümboliseerivad kolme etappi vaimse ettevalmistuse suunas. Lõppeesmärk on budistlik kosmoloogia, nimelt Kamadhatu (maailma soovidele), Rupadhatu (maailma vormide) ja lõpuks Arupadhatu (vormitu maailm). Muu Borobudur on siiani kasutusel palverännakuteks. Kord aastas käivad budistid Indoneesias, et ülistada Vesak'i juures monumenti . Lisaks on Borobudur Indoneesia kõige atraktiivsem turismimagnet Kasutatud materjalid: http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Indoneesia/indo http://en.wikipedia.org/wiki/Borobudur http://www.bergerfoundation.ch/Home/Ahigh_boro budur.html http://www.google.ee/images? q=Borobudur&oe=utf 8&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox
Taime tarbisid üldiselt valitsevad klassid, aga jagati ka sõduritele, töölistele ning sportlastele nälja peletamiseks. Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel. Füsioloogilised omadused
ökosüsteemide üleüldine võimekus taastada oma looduslik seisund. VALIKUD TÄNASES EESTIS Eesti poodides on meeletul hulgal nende firmade tooteid, kes testivad oma tooteid loomadel. Toodetel, mida ei ole loomade peal testitud, on tavaliselt ka vastav märge. PALMIÕLI Lähedane kookosõlile, kuid rohkem ohtlikum. Valmistatakse ainult tööstuslikult. Tooted, mille koostises on palmiõli, tekitavad sõltuvuse. Indoneesias hävitatakse troopilisi metsi, et asendada need palmiõli tootvate istandustega. AITÄH KUULAMAST!
Üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks peetakse Vesuuvi Itaalias. Vesuuv on pursanud umbes tosinaid kordi, kuid kuulsaim neist toimus 24. Augustil 79.a. Vesuuvi ümber olevad linnad Pompeji ja Herculaneum mattusid tuha alla nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Kui praegu pole ohtu, et lähiajal see uuesti purskaks, siis kaugemas tulevikus võib oodata äkilist ning katastroofilist purset, arvestades, et selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Indoneesias asuva Tambora 1815.aasta vulkaanipurset peetakse aga uusaja võimsaimaks. See algas 10.aprillil ja kestis 15.juulini. Plahvatusele ja laavavooludele järgnes nälg ja haigused. Nagu eelnevalt mainitud sai sellele järgnev aasta tuntuks kui ,,aasta ilma suveta". Pinatuba vulkaan Luzoni saarel oli enne kuulsat vulkaanipurset ,,vaikinud" üle 500 aasta. 2.aprillil 1991.aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis
9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid peamiselt hinduistlikke jumalaid. 11. Millal oli India kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4 7. sajand 12. Nimeta kaks kuulsat India tüüpi templit, neist üks kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas, Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias. 2.HIINA KUNST 1. Kui vana on Hiina kunstitraditsioon? Juba IV at. e.Kr kõrgtasemel keraamika 2. Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud Hiina arhitektuur? Rajatud palkkonstruktsioonile 3. Kes ja millal ühendas Hiina? Ühtne riik tekkis keiser Shi Huangdi (Qini dünastia) valitsemise ajal. 4
Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias Parasvöötme mereline Parasvöötme mandriline Lähisarktiline kliima Arktiline kliima kliima kliima Temperatuur Temperatuur kõigub palju, Talv on külm, suvi jahe Kõige külmem piirkond. Talv pehme, suvi jahe, umbes 30 *C Temp. kõigub palju Talvel on väga külm, suvi Temp
elavad kummardavad pealmiselt inimest, kes on inimest. Indias absoluutseid pealmiselt Allahit) 1,4 Kagu-Aasias, sündinud juudi 80% elanikest käske, kuid on Ameerikas, miljardit, kes Tiibetis, emast, või hindud. neli kinnitust: Euroopas, elavad Hiinas, Koreas, pöördunud Hinduismi 1.Traditsioon Venemaal, Indoneesias, Jaapanis judaismi järgijaid nim. ja perekond. Austraalias Põhja- vastavalt Hinduistideks 2. Armastus Aafrikas, seadusele. või ka looduse vastu. Kagu-Aasias, Paiknevad hindudeks. 3.Kehaline
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained.
● Tigiya - meessoost moslemite heegeldatud peakate. ● A'baia - mosleminaiste riietusese. ● Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. ● Levik ● Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas ● Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides ● Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ● Islam Eestis ● Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. ● Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas ● Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 ● Islami kultuurikeskuse Turath, Tallinna mošee ja Eesti Islami Koguduse ruumid asuvad Ülemiste keskuse taga asuvas vanas
Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, aga kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval. ● Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 meetri kõrguse puuna. ● Tema suured, piklikovaalsed lehed on umbes 15-25 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Tootmine ● Suurimad kohvitootjad on Brasiilia (umbes 30%) ja Colombia (umbes 10% maailma kogutoodangust). ● Suurim importija on USA, aga kõige rohkem tarbitakse kohvi ühe elaniku kohta Skandinaaviamaades. Faktid
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad.
traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Traditsioonid ISLAMI VIIS SAMMAST Usutunnistus: Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga päev peab viis korda lausuma palveid, pöörates näo püha linna Meka poole. Need, kes saavad endale lubada, peavad igal aastal tegema annetusi vaestele. Ramadanikuus peavad usklikud pidama paastu. Vähemalt kord elus peavad usklikud, kui vähegi võimalik, tegema palverännaku Mekasse. Rituaalid
Rumm Marju Zupsmann. Mj110. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib viia aega 10 000 aastat tagasi KaguAasias hakati kasvatama suhkruroogu. Väidetavalt toodeti müütilisi võimeid andvaid kääritatud jooke suhkruroost juba vanas Indoneesias, Indias ja Hiinas. Rummi algtooraine Rummi tooraineks olev suhkruroog on kõrge ja kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 56 meetriseks Saaki koristatakse veebruarist juunini. Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast pindmisest kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Suhkruroog Rummi tootmine Saak koristatakse veebruarist juunini Suurte valtside abil pressitakse suhkruroost välja mahl, mille kuumutamisel
Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad, seetõttu on need muutunud ka populaarseks. Näiteks Indoneesias, Hiinas ja Malaisias on sulgpall põhimõtteliselt nende rahvusspordiala. Indoneesia on oma kahekümne viiest olümpiamedalist kaheksateist saanud sulgpallis. Olümpiamängud on mõeldud selleks, et erinevad kultuurid saaksid kokku ja võtaksid üksteisest mõõtu. Kahjuks kasutatakse keelatud aineid, et saavutada edu teiste ees. Doping on spordi ja eelkõige olümpiamängude mainet alla viinud. Õnneks võideldakse selle vastu tõsiselt ja on tehtud karmid karistused. Allar Levandi on