EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................
JAAVA NING BALI April 2018 SAARTE MUUSIKA JAAVA SAAR Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2. Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2014. aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest. BALI SAAR Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, Bali väinaga, idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean. LIPP JA HÜMN Bali ja Jaava saared kuuluvad Indoneesia koosseisu, see tõttu on neil Indoneesiaga sama hümn Indoneesia hümn on
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) · Loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget - Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria,Angola, Indoneesia, Venezuela, Ecuador · Eesmärgiks on liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul. Toornafta hinna kontrolli eesmärgil määrab kindlaks liikmete naftatoodangu ja ekspordi kvoodid Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA) · Loodi 1960 eesmärgiga kaotada Euroopa riikide vahel kaubandustõkked. · Hetkel jäänud 4 liiget- Island, Sveits, Norra ja Liechtenstein · esimene vabakaubanduspiirkond-ajalooline tähtsus Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon (NAFTA) · Loodi 1994 · Liikmeid 3 Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Mehhiko · Eesmärgiks on kaotada kõik kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. Lõuna-Ühisturg e. MERCOSUR Loodi 19
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid. Halb: riikide sõlutvus teineteisest suureneb, Globaliseerumise liider on Singapur. Sotsiaalse globaliseerumise indeks: internetikasutajate arv, väisriikide kodanike arv riigis, turistide arv, rahvusv. Telefoni kõned, rahaülekanded Majandusliku glob indeks: väliskaubanduse maht, välismaised otseinvesteeringud riiki, imporditariifid, tollimaksu, mrahvusvahe
Majandus ja globaliseerumine 1. Nimeta 5 Eesti majandust mõjutavat tegurit ja selgita iga teguri mõju a) kapital – Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, haridus, seadmed jne. Eestis näiteks on väga kõrgelt arenenud haridussüsteem. Eestis on palju kõrgkoole ja rahvas on haritud, mis omakorda tähendab seda, et oleme võimelised töötama erinevatel kõrgetel ja tähtsatel kohtadel mis jälle omakorda mõjub meie majandusele positiivselt ja arendavalt. b) tööjõud – Eestis on tööjõupuudus ja töötute arv suur. Üks põhjus miks on palju töötuid, on see, et paljud pole nõus töötama oma kvalifikatsiooniga madala palga eest. Eestis on üldse madalamad palgad, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Eriti põhjamaadega võrreldes. Teisse gruppi kuuluvad inimesed, kellel on raske tööd leida, kuna neil puudub piisav haridus ning tööd lihtsalt ei ole(kuna tööjõupuudus on niigi üsna suur) Puudus o
Massiturism ja sihtkoht Turistide arv kasvab iga aastaga aina suuremaks. Uued maailmaavastajad reisivad alguses tüüpilistesse kuurortlinnadesse, kus on odav ja lihtne liigelda ning reisi nautida. Massiturism on lõbu- ja puhkamisreis, huvitutakse kohalikust kultuurist ning sihtkohaks on tavaliselt troopilised ja rannaäärsed alad. Massiturismi nimi ütleb ka seda, et turistide arv teatud riiki või linna on meeletult suur ning valitud sihtpunkt sõltub tavaliselt hooajast. Antud turismiliik annab juurde töökohti, reklaamib enda riiki, kultuuri, traditsioone ning toob üldjuhul majandusliku kasu. Samas on massiturismil ka palju negatiivseid aspekte nagu näiteks: rikkumine ja looduse reostamine. Tänapäeval peaksime rohkem keskenduma just negatiivsetele aspektidele, et neid vähendada ja turismi aina paremaks muuta. Kui inimesed ei hakka sellest praegu mõtlema, siis ei pruugi 20. aasta pärast teatuid loomaliike või ajaloolisi kohti enam a
Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, seal tahaks ära käia Blue Mo
Kõik kommentaarid