Wilde kirjutab, kuid ei saa oma kirjadele vastust. Ta arutab omaette, analüüsib enda ja lord Alberti vahelist suhet. ,,De Profundis" mõjub kriipiva ja väljapuhastava loona kirglikust sõltuvusest. Douglas oli väga meelitatud niisuguse tuntud inimese tähelepanust nagu Wilde, kes viis teda pidevalt lõuna ja õhtusöökidele, külvas ta üle kaunite kingituste ja kirjadega. Peale vanglasse minekut aga ei tee Douglas temast välja. Wilde tunneb end kalduvat üha kaugemale individualismist. Ta teab, et ta on vaene, kuid see ei heiduta teda, ta teab ka, et tal ei tule raskusi peale vanglast vabanemist. ,,Kui sa väga tahad armastust, leiad ta eest ootamas" kirjutab ta ja tõesti, ta sõbrad olid talle raha kõrvale pannud, mille eest ta peale vanglast vabanemist Pariisi sõitis. Wildeil soovitati vanglasse minnes enda mina unustada, kuid ta ei saanud ega tahtnud sellist asja kuidagi teha. Vanglas olles avastas ta end rohkem kui kunagi varem, ta ei kahetsenud ühtegi
Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA- s on sageli lausa äärmuslik keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus. USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega.
· Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920. aastate pedagoogikat ja eesti kooliuuendusliikumist. Külastas 1928 NSV liitu. · Tema teosed: · "Minu pedagoogiline usutunnistus" (1897) · "Kuidas me mõtleme" (1910) · "Avalikkus ja selle probleemid" (1927) · "Vana ja uut individualismist" (1930) Ta avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikaudu 40 raamatut. Tema tõekspidamised: · Avalikud probleemid tuleks üle kanda ajakirjandusesse · Ajakirjanduse kaudu peaks andma võimu keskklassile · Poliitika on iga kodaniku töö ja kohustus tema igapäevases elus. · Ajakirjandus ei tohiks lihtsalt toimunut kajastada, vaid see peaks andma ka uusi teadmisi. · Tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale
kui vanas kultuuris. Kas keegi selleni ka tegelikult jõuab, on uurijad siiani eri meelt. Kui peaksite võrdlema suurt hulka kultuure kogu maailmas, leiaksite, et vaatamata erinevustele tegelevad nad kõik viie sotsiaalse elu võtmeküsimusega. Iga kultuur on kujundanud neile omad vastused. Identiteet – Üksikisiku ja rühma vaheline suhe, ning seda võib vaadelda kui spektrit, mis ulatub individuaalsest identiteedist ehk individualismist rühmaidentiteedi ehk kollektivismini. Enamiku maailma jõukate maade kultuurid on küllalt individualistlikud ja vaesemate maade omad kollektivistlikud. Kollektivismi puhul võib täheldada kohanemist vaesuse ja väheste ressurssidega, individualismi korral aga jõukuse ja arvukate ressurssidega. Äärmusliku individualismi tuumväärtuseks on individuaalne vabadus. Aus inimene ütleb seda, mida mõtleb; eelistatakse otsekohest eneseväljendust;
enamasti äärmiselt moonutatud ja kunstnikul oma väljenduslaad, esile tõstetud joonistused paberil, hiljem reaalsete objektide jne. kasutamisele mõistusevastaseks muudetud. ühendas frontaalne pildiruumi suured formaadid, paks õlivärv - kantakse kunsti tegemiseks. Kunst loobugu Illusionistlikult maalitud tunnetus, lõuend kaeti ühtlaselt lõuendile pintsli, spaatli või noaga või individualismist, isiklikust kolmemõõtmeline ruum. ruumilist värviga,minimalism, teosed pigistatakse otse tuubist, EI selgele eneseväljendusest ja sügavust eriti rõhutatud ning ruum on mängivad musta, valge ja/või kujutamisele - laigud, jooned, üksteise peale unikaalsusetaotlusest, muutugu täidetud salapärase, nagu tardunud erksate algvärvidega kuhjatud materjal, vorm hävitatakse materjali standartseks ja lõpmatult
Hinnad langesid tohutult, inimesed jäid töötuks, tehased pandi kinni. Arenes kuritegevus. USAs oli kuivseadus (no alko) Tööstustoodang langes poole võrra. Põllumajandussaaduste hind langes täiesti alla oma hinna. 1933 suri nälga 10milj. inimest. Ka Sm-l, Sbr-s ja Pr-l langes toodang. Ka eesti sai tööstuses tagasilöögi. Hooveri moratoorium (seismapanemine, pidurdamine) 1931 Hoover oli vabariiklaste partei liider ja 1928 lasi valida end presidendiks. Lõi teooria USA individualismist. 1.Kõikidele ameeriklastele on võimalik saada saapapoisist miljokaks. American dream! 2. ameeriklased ei või sekkuda Eur asjadesse. 3.Kui riik sekkub majandusellu, hävib kõik. Selle raames oli USA tegutsenud 1920 ja 1928 saavutas õitsengu. KÕIK riigid olid USAle võlgu, Eesti ka. Locarno konverents 1925 Sveitsis. Piiride garanteerimise konverents. Kutsuti ka Sm ja NL. Eelkõige kartsid saksa naabrid riigi tugevnemist. Taheti
"Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2. osa valmistab ette romaani traagilist finaali, kuid finaal ise on siiski ootamatu, isegi järsk,
Alberto Burri (1915) Karl Appel (1927) Wols (1913-1951) 20.saj neodada Sotsioloogiline reaalsus, reaalsed materjalid, Yves Klein (1928-1962) (1960ndad) individualismist loobumine, sinine, katkiste Jean Tinguely (1925-1991) viiulitega kompositsioonid, kirjutusmasinad, Arman (1928) fotoaparaadid, liikrusmärgid, elektrilambid César (1921) Jasper Johns (1930) Robert Rauschenberg (1925) 20
eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G. Hart- sisuliselt demokraatide võitja, nähti väljumas hotellist võõra naisega, kriips peal karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse
eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G. Hart- sisuliselt demokraatide võitja, nähti väljumas hotellist võõra naisega, kriips peal karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse
ideid ning seega ei vastanud ekspressionism kriteeriumitele. Loodi ühevärvilisi lõuendeid, millel reljeefi moodustasid näiteks käsnad, antropomeetriaid (keha värviga kokku, lohistad piki lõuendit), konstrueeriti tsivilisatsioonijääkidest masinaid (joonistusmasinad, lihtsalt pöörlevad ja teevad häält). Tekkis uus realism, mis propageeris tõeliste materjalide kasutamist (olemasolevad objektid). Kunst pidi loobuma individualismist ja muutuma standardseks ja paljundatavaks. Uus realism koosneb enamasti assamblaazidest. Oli New York'is tugevamalt esindatud. Neodada avardas kunsti seniseid piire. Maal: Yves Klein Jean Tinguely Niki de Saint Phalle Jasper Johns Robert Rauschenberg Popkunst Sai alguse naivistlikust maalist, millele lisati kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid. Inglise popkunst polnud ühiskonnakriitiline
vabadus ja sellega kaasnev koorem inimene ise ja seosed teistega "inimene on kas alati ja täielikult vaba või inimest polegi olemas teine inimene ei ole ainult see, keda nähakse, vaid see, kes näeb ka sind JOHN DEWEY 20.okt 1859 . õppis Vermonti ülikoolis 1882 immatrikuleerus Baltimore ülikooli Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli Tähtsamad teosed: "Minu pedagoogiline usutunnistus" "kuidas me mõtleme" "Avalikkus ja selle probleemid" "Vana ja uut individualismist" avaldas kokku üle 700 artikli ja ligikuadu 40 raamatut pedagoogika: tähtis on kasvatada noori valmis demokraatlikule ühiskonnale industriaalses ühiskonnas peaks kool olema miniatuurne töökoda ja miniatuurne ühiskond ta pidas välismaal kaks aastat leonguid kooliuuendustest kokkuvõte: "haridus e ole eluks valmistumine, haridus ongi elu ise" tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt Martin Heidegger Sündis 1889 sept 26 saksamaal
Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,...tänapäevane loodus on mehaaniline, tööstuslik ja reklaamiga üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see nähtus aastal 1923 Pariisis ja hääbus II maailmasõja lõpus, kuid oma mõju on säilitanud tänini. See vool järgnes dadaistlikule liikumisele, haarates endasse hulgaliselt dadaistlikke kunstnikke ja luuletajaid. Algselt kirjanduslik liikumine hõlmas ka kujutavat
Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu. Tekkis nõudlus ka uut laadi filosoofia järele. Kui Idamaa filosoofia on sisekaemuse kattevarjus kollektivistlikust traditsioonist tegelikult üdini läbi imbunud, siis Õhtumaa endast väljapoole suunatud mõtlemise lähteplatvormiks on alati olnud üksikisik. Vajati uudseid praktilisi moraalseid juhiseid, mis lähtudes individualismist suudaksid korraldada üha arvukamaid masse, tootmisvahendeid ning nende vahelisi suhteid. 1776. aastal kirjutas Adam Smith oma kiirelt kuulsust kogunud peateose ,,An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations", kus ta tutvustab turumajanduse iseregulatiivset võimet nn. ,,nähtamatu käe" tööprintsiipi ja win-win põhimõtet. Smithi teos pakub tänapäevani alust palavateks aruteludeks. 1789 samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami
"Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2. osa valmistab ette romaani traagilist finaali, kuid finaal ise on siiski ootamatu, isegi järsk, mahtudes ühteainsasse lõpupeatükki. Don Quijote surma kirjeldab Cervantes lühidalt ja
võitlema ja üles ehitama kommunismi. Ideoloogiline ajupesu kunsti kaudu; idee kunstilisest isetegevusest ehk asjaarmastajate massilisest kunstiloomingust. Professionaalsete kunstnike kõrval tegutsesid rahvatantsijad, koorid jm kunstilise isetegevustega tegelevate inimeste klubid. Neil oli oluline roll, tähtsus prof kunsti kõrval oli väga suur. Selle eesmärk oli samuti laiendada inimeste silmaringi, jagu saada mineviku iganditest, individualismist, ületada religioossus, eraomaniku psühholoogia ja natsionalism. · Marksistlik-leninistlik esteetika -Lenin. Leidis väljundi sotsialistliku realismi kunstimeetodis · Sotsialistliku realismi kunstimeetod reeglite kogum, mis paneb paika nõuded või reeglid selle kohta, kuidas kunsti luua, levitada, vastu võtta, selle üle arutleda. Ambitsioon oli tegelikult laiem eesmärk oli maailma suurejooneline ümberkujundamine, totaalne muutmine
Vooruslik tegevus on võimalik vaid kogukonnas. Voorused ei liitu isiklike soovide ja nende rahuldamisega. Vooruste viljelemine eeldab, et sa leiad oma koha ühiskonnas ja täidad selle ülesandeid ausalt: vanemana, õpetajana, sõbrana jne. Eetiline valik · MacIntyre arvates tuleb eetikas teha põhivalik Aristotelese ja Nietzsche vahel. · Moraali alused tuleb leida Aristotelese telosest või nietzschelikust täielikust individualismist. Moraal kui elu loo kujundaja MacIntyre rõhutab, et kui keegi on tõeliselt omandanud kõlbluse, siis tuleb see esile igas olukorras. Näiteks arukus, sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglustaju on siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu. Inimesel kujuneb välja ühtne minasus (identiteet) ja lugu ehk narratiiv. Küsimust "kuidas ma pean toimima" tuleb mõista narratiivselt mis on see hea, mida teostan läbi kogu oma elu eri olukordades ja tegevustes
Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,...tänapäevane loodus on mehaaniline, tööstuslik ja reklaamiga üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50-
muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,...tänapäevane loodus on mehaaniline, tööstuslik ja reklaamiga üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50-
selleni jõudmisel. Tegelik arvamuste vastandumine toimub mitte hea ja halva, õige ja vale vahel, vaid tõe ühe osa vastandumine tõe teise osaga. Erinevad arvamused (paljusus üleüldse) on edasiviivad ja arendavad. 94 Demokraatiast ei saa lugu pidada, kui pole reaalset võimalust autokraatiaks, eraomandist ilma ühisomandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, liberaaldemokraatiast ilma sotsiaaldemokraatiata (loetelu võiks jätkata lõpmatuseni vormis "headusest ilma kurjuseta", "armastusest ilma vihkamiseta"...). Inimene on võimeline arenema, oma teadmisi täiendama. Kui inimesed ei saaks niimoodi vabad olla ja vabalt areneda, siis ei olekski inimkonnal tõtt (või seda, mida antud hetkel peetakse tõeks). Arvamusi ei hinnata tõe, vaid nendesse uskumise tagajärgede kaudu
jõudmiseks. Tegelikult tõtt ei olegi, kui tekivad vastanduvad arusaamad, siis nende puhul vaid üks osa tõest vastandub teise osaga tõest. Ja vastandumine ei ole seega mitte hea ja halva, õige ja vale vahel. Kõikvõimalikud vastuolud ja igasugune paljusus on Milli arvates head ja arendavad. Ei saa demokraatiast lugu pidada ilma aristokraatiata, eraomandist ilma võrdse omandita, individualismist ilma kollektivismita, koostööst ilma konkurentsita, (tänapäeval ka sotsiaaldemokraatiast ilma liberalismita). Mill toob ise endale vastuargumente, ehk Mill räägib Milliga, nagu Hinkus ,,Hukkunud alpinisti hotellist..." Kui inimene ei saa milleski kunagi päris kindel olla, siis võib inimene kaotada otsustusvõime? Ta ei teagi, mida teha või mida mõelda, äkki ta ikkagi eksib? Mill ei kutsu üles teovõimetusele, vaid avatud suhtumisele meie oma mõtetesse
annaabi.ee 
