Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,,Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
,,Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´
Artikkel on võetud ajakirjast ,,Eesti Loodus´´. Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran .
Maailma Looduskaitse Liidu punase nimistu eesmärk on hinnata ohustatud liikide seisundit . Uue süsteemi järgi asuti seniseid nimekirju üle vaatama. Esmalt võeti Euroopas vaatluse alla linnud , siis lisandusid imetajad . Liikide seisundit hinnati nii terve Euroopa piires kui ka eraldi Euroopa Liidu alal. Hinnangu järgi selgus, et Euroopa imetajatest on ohustatud ligi 15%. Euroopa linnuliikidest hinnati ohustatuks 13%. Mereimetajatest on ohustatud 22%. Alates 1500. aastast on välja surnud kaks Euroopa imetajaliiki: Tarvas ja Sardiinia. Euroopa vetest on kadunud hallvaal. Imetajate liigiline mitmekesisus on suurim Balkani poolsaarel, Ungaris ja Rumeenias , aga ka Vahemere-äärsetel mägialadel. Enim ohustatud liike leidub Bulgaarias ja Rumeenias. Põhilised ohutegurid on elupaikade halvenemine ja kadumine. Olulised on ka inimese otsene häiriv mõju, liikide liigkasutus ja võõrliikide mõju.
Kõige halvimas olukorras olevad liigid:
  • Ibeeria ilves - Elutseb vaid Pürenee poolsaare edelaosas. Põhitoiduks on küülikud. Alates 1950. aastatest on küülikute arvukus vähenenud. Alles umbes 80–140 looma.
  • Polaarrebane - Alles ligikaudu 120 isendit. Asurkonnad pole siiani toibunud küttimisest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Konkurents on punarebasega, kellele kliima soojenemine annab eelise.
    See teema on mulle südamelähedane kuna tulevikus kui hästi läheb, siis sooviksin olla loomaarst. Alati kui on olnud vaba teema teha Power Pointi või plakatid , siis olen selleks teemaks valinud mitmekesisuse. Mina isiklikult arvan, et me peaksime andma võimaluse elada ka teistel organismidel siin planeedil Maa. See, et teadlased leiavad, et see on probleem – see on hea algus. Inimestele tuleb ka teavitada sellisest probleemist, et päästa meie ohus olevaid liike. Ja lisaks võin veel öelda, et me kõik võiksime on ,,ego´´ alla suruda ja mitte olla nii ninakad nõrgemate vastu, kes ei suuda enam oma liigi koosseisu hoida.
    Birgit Saks 12a kl
  • -Euroopa imetajate uuendatud punane nimistu´´ #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Birgit Saks Õppematerjali autor
    Artikkel on võetud ajakirjast ,,Eesti Loodus´´. Ilmumisaasta 2007. aasta novembris ja autor on Tiit Maran.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti looduskaitse
    26
    pdf

    Eesti looduskaitse

    ......................................................................... 27 Kaitstavad loomad .................................................................................................................................................................................................... 30 Punane nimestik .......................................................................................................................................................................................................... 32 Võõrliigid .........................................................................................................................................................................

    Keskkonna ja loodusõpetus
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Esimesed organisatsioonid, mis sel alal tekkisid, lähtusid mitte majanduslikust, vaid looduse kaitsmise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanimaks kaitsealaks peetakse Belovezje metsa Poola ja Valgevene piiril. See tarva poolest tuntud ala on olnud kaitse all juba 14. sajandist alates. Böömi vürst Adolf von Schwarzenberg andis ülemöödunud sajandi 60. aastatel kaitsealaks laialdase metsamassiivi oma maadel. Paljud Euroopa esimestest kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis. Nii kuulutati 1537. a. kuninglikuks jahipargiks Ahvenamaa, kus piirati talupoegade õigusi jahile. 1569 ­ Sveitsis võeti kaitse alla Kaipfstocki piirkond peamiselt jahiloomade kaitsealana. 1836 ­ kaitse alla võeti maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus Saksamaal. 1840 ­ esimesed loomakaitseseltsid (koduloomade humaanseks kohtlemiseks) Nürnbergis, Hamburgis Saksamaal.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe. Uute energiaallikate ja liikide kasutuselevõtt aitab lühiajaliselt toita ära küll üha kiiremini kasvava populatsiooni, kuid see toimub ikkagi ümbritseva keskkonna arvelt. Selline olukord ei saa kesta igavesti, kuna see ei vasta loodusseadustele. Energia, tööstus, põllumajandus ja transport peavad enam kasutama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Euroopa trend on erinevate poliitikate ja eesmärkide ühildamine veekaitse, sh nii põhjavee kui ka pinnavee, vajadustest lähtuvalt. Elustiku mitmekesisuse kaitsmise vajaduse tähtsuse tunnetamine. Metsatööstuse ja metsakaubanduse globaliseerumine. Intensiivpõllumajanduse kasv ja surve maastikele põhjustab jätkuvalt elupaikade hävimist ja maastike fragmenteerumist, tuues kaasa ka liigirikkuse vähenemise

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    Euroopa ja loodusgeograafia
    80
    doc

    Euroopa ja loodusgeograafia

    foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

    Euroopa
    Portugali põhjalik referaat
    226
    doc

    Portugali põhjalik referaat

    Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud,

    Geograafia
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

    Üldpsühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun