ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks. Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared.
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...
Katoliku kiriku võim hakkas kujunema juba Rooma riigis, kui see legaliseeriti 4. sajandil. Algul toimus üldine maapiirkondade ristiusustamine, seejärel alustasid oma tööd ka vabatahtlikud misjonärid, kelle ülesandeks oli mitte ainult kristluse kui usu levitamine, vaid ka paavsti tähtsuse tõstmine ilmaliku rahva seas. 9.-10. sajandil iseloomustanud katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirkuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus, mis jättis neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Vastukaaluks allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Paavst Gregorius VII eestvedamisel vabastati kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelati vaimulikel elada perekonnaelu. Paavsti järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema
· vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" · Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht"; 1821-1823, 1825 · Friedrich Wilhelm Willmann jutu- ja valmideraamat ,,Juttud ja Teggud" (1782), palad ammutatud läti autori G. Fr. Stenderi teosest ,,Kenad valmid ja jutud"
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed
eraelus. Seal hinnatakse kirikus käimist ning teadmisi piiblist. Rahvas peab poliitikute seas tihti oluliseks nende religioosset tausta ja suhet jumalaga. See võib olla tingitud erinevatest rahvustest inimestest, kes seal elavad ning oma religiooni esindavad. Eestis elab USA-ga võrreldes väga vähe inimesi ning esindatud on vähem religioonitüüpe. Vaimulikkus ja kirikus käimine on endiselt osade inimeste jaoks olulised, ent poliitika baseerub pigem rahva ilmalikel hüvedel nagu ka mujal Euroopas. Minu arvates on kõige olulisemad euroopalikud väärtused demokraatia, inimõigused ja sekulaarsus. Need seisavad rahva heaolu eest ja annavad inimestele võimaluse välja paista. Taolised arusaamad muudavad Euroopast vägagi turvalise, õiglase ja stabiilse elukoha.
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh
,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati
See koosneb alusest ja 19st silinderjast marmoriplokist, u 30 m kõrge. Kunagi seisis torni tipus keiser Trjanuse pronksifiguur. Nüüd seda enam pole, säilinud on u 200 m pikkune marmorisse tahutud reljeefriba, mis ümbritsed sammast spiraalina. 36. Roomlaste peamised skulptuuriteemad. Mida võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt, mis oli ainult neile omane. NB! Vastust otsides tuleta meelde, mis teemadel tegid reljeefe ja skulptuure kreeklased, kas nad tegid ilmalikel teemadel, kui palju huvitas neid ajalugu ja kas idealiseerisid
9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga . Cluni liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu.
tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse vähendamist muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregoorius VII järgi
(Praegu Dresdeni galeriis). Legendi järgi pidid ses kabelis olema Püha Sixtuse ja Püha Barbara säilmed. Sixtuse Madonna. Giorgione da Castelfranco (1477-1510)- Veneetsia kõrgrenessansi esindaja Paljudes piltides maastikuline taust Püüdis kujutada looduse erinevaid seisundeid Tahtis edasi anda inimese ja looduse ühtsust Oli tuntud ka kui laulja ja muusik. Varasemad tööd on tehtud piibli teemadel,küpsel perioodil loob peamiselt ilmalikel teemadel: ,,Äike", ,,Kontsert vabas looduses", ,,Magav Veenus" Giorgione pööras suurt tähelepanu koloriidile, oma lõuenditel ühendas julgelt maastiku ja inimfiguuri. 1510. a. Giorgione suri katku,teda nakatas tema enda armastatu Tema teos Madonna. 3 filosoofi Juudit Päikeseloojang. 3 iga Tizian / Tiziano Vecellio (u.1480-1576)-Oli pikka aega Veneetsia Vabariigi ametlik kunstnik ja Karl V õukonnakunstnik
· ristisõdade käigus (saksid) · misjon (Iirimaa) · valitseja võttis vastu ristiusu (Clodovech)- loeti alamad kristlasteks. Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks.
renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Kasutusele võeti kuppel ja ümarkaar. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Renessansiajastu klassitsismi olulisim esindaja oli arhitekt Andrea Palladio (15181580). Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks
1054. aastal olid erimeelsused kasvanud nii suureks, et paavst ja patriarh panid vastastikku üksteist kirikuvande alla. Investituuritüli 1075-1077 Investituur on sündmus, millega senjöör annab vasallile üle maatüki ehk sisuliselt läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal. Saksa piiskoppide toel kuulutab Heinrich IV paavsti tagandatuks. Vastukäiguna tagandab paavst keisri, keisrile ustavad Saksa piiskopid ja vabastas keisri alamad talle antud truudusvandest. Suur osa Saksa ülikuid toetas paavsti ja ähvardas valida uue keisri, kui Heinrich IV paavstile ei allu. Keiser läks paavstilt andeks paluma
• Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled • Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus • Kloostrikoolid • Ülikoolid 2. KESKAJA FILOSOOFIA PROBLEEMID (OLID USUPROBLEEMID, ILMALIKEL KÜSIMUSTEL POLNUD KOHTA) • Usu ja mõistuse vahekord, 3 ütlus, mis iseloomustabad usu ja mõistuse vahekorda: • Usun, sest see on absurdne • Ainult usk saab jõuda tõeni, pole reaalset seletust, peab uskuma, sest Piibel ütleb nii • nt. Neitsi Maarja • Usun, selleks et mõista • Kõigepealt peame uskuma, et mõista • Asjadest saab aru nii mõistuse kui usuga, aga me peame uskuma • nt
kujukesi, mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel joonia sambad ja kolmandal korintuse sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid. Colosseumi interjöör koosnes areenist ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast. Kirjelda basiilikat! Rooma antiikarhitektuuris mitmelööviline hall, mida kasutati ilmalikel eesmärkidel nt turuhoonena Kirjelda Panteoni! Rooma Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel ühendab endas nii etruskide pärandit kui roomlaste ehitustehnika uuendusi. Panteoni puhul oli väga tähtsal kohal just sisevaade, 43,5 meetri kõrgune kuppel katab 43,5 meetrist ruumi. Panteoni kuppel toetub võimsale silindrikujulisele kuue meetri paksusele telliskivimüürile. Seest näeb Panteon välja nagu ümmargune saal, mis toetub 18 roosale ja hallile egiptuse graniidist sambale
KATOLIKU KIRIKU ÕPETUS Keskajal kujuneb maailmavaade, et kirik (katoliiklik usk) ühendab inimesi. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Vaimulik oli talle vajalik/oluline. 1054- ristiusu kirik lõheneb õigeusu ja Rooma katoliku kirikuks. Gregorius VII algatab reformid (XI saj) mis toovad kaasa võitluse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel (investituuritüli 1077.a)- nõudis, et piiskoppe määraks ametisse ainult paavst. 1122 laheneb Wormsi konhordaati sõlmimisega. Ilmalikel keelatakse piibli tõlgendamine. (et vältida ketserlust). Patte hakatakse lunastama patulunastuskirjadega (indulgentsid). KLOOSTRID XI saj oli Euroopas 1450 kloostrit. Kloostrid allusid Pühale Toolile e Paavstile. Peamine tegevus palvetamine ja füüsilise töö tegemine. Oluline keskaegse inimese maailmanägemises oli ime. Ime oli Jumala ilmutus. Kõige sagedamini toimusid imed pühades reliikviates (pühakuga seotud ese/atribuut).
silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata
Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude
Sama moodi saab selgeks b) sakrament kui selline ei ole see, mis õigeks mõistab, vaid õigeks mõistab üksnes usk. Luther oma vaadetest ei loobu vaid jätkab kirjutamist. Sakramenditeoloogia on hiliskeskaegsele katoliku kirikule oluline. See on instrument kiriku käes, mis on päästevahend. Kogu seda vaidlust saadab küsimus kiriku majanduslikest hüvedest, sest sakrament on tulus sissetulekuallikas. 1518.-1520. aastani protsess Lutheri vastu peaaegu, et seisab, ilmalikel põhjustel: uue keisri valimised, alles 1520. a antakse kiriku poolt välja vandeähvardusbulla. Rooma kiriku kord oli selline, et kirikuvande alla panek ei toimunud kohe, vaid kõigepealt ähvardati ja anti 1 aasta, et meelt parandada. Luther ei kavatse seda teha. Selle asemel, 10. dets 1520. aastal leiab Wittenbergis aset võrdlemisi vastuoluline sündmus, kus Luther ja tema kaaskondlased põletavad kaotliiklikke köiteid ja vandebulla eksemplar samuti. Uusaegses kirikuajaloos on
Prantsusmaa absolutismi põhimõtteid kirja panema on Jean Bodin (1579), kes võitles ka hugenoti sõdades. Ta esitas riigivõimu suveräänsuse mõiste riigivõim on jagamatu ja kuulub valitsejale, kuningavõimu ei tohi piirata. Teiseks oluliseks absolutismi teoreetikuks võiks pidada piiskop Jacques Bossuet, kes leidis, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja kui keegi soovib eitada valitseja suveräänsust, siis tõstab ta käe ka jumala vastu: ,,Ilmalikel võimuorganitel (generaalstaatidel) pole õigust piirata jumaliku valitseja võimu. Kolmandaks absolutismi ideoloogiks on Hobbes (Inglismaal 1651), kes kirjutas Cromwelli vabariigi ajastul. Hobbes leidis, et parim võimalus anarhia välistamiseks on valitseja piiramatu võim. Hobbes arvab, et valitseja võim peaks olema suveräänne ja tühistamatu ning ei tohi olla kedagi, kes saaks seda piirata üksikindiviid pidi loobuma oma õigustest piiramatu
Jutlustasid vaesust ja askeetlikku eluviisi. ,,inimene saab õntsaks üksnes usu ja tegude kaudu,vaimulikke pole vaja". 1209 kuulutas paavst nende vastu välja ristisõja. Inokentius 3 mas kutsus kokku 1215 keskaja suurima kiriku kogu, et süvendada võitlust ketserite vastu. Iga katoliiklane peab vähemalt korra aastas armulaual ja pihil, vastasel juhul kuulutatakse ketseriks. Kuna ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231a ilmalikel piibli lugemise. Suurim ketserite liikumine oli 15saj tsehhis prof jan hus ja tema järgijas hussiidid. Soovisid rahvakeelseid jutlusti, armulaual kõigile veini ja leiba. Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk
- Riia territoriaaalkirik (jagunenud vastavalt seisuslikutele omavalitsuse tüüpidiele) Eesti alal suht killustunud see luterlus, väga palju erinevaid territoriaalkirikuid. Tähtis oli ühtne õpetus, korralduslik elu oli aga eri piirkondades erinev. 2 territoriaalkiriku tüüpi Euroopas- Saksa alades konsistoriaalne- valitsemisse kuulusid nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Rootsi aladel episkopaalne- säilis keskaegne piiskopi süs, vaimulikud valitsesid kirikut, ilmalikel puudus sõnaõigus. Üldiselt vene keskvõim 18. saj luterluse vastu mingit huvi üles ei näidanud- sisuliselt jäi kogu kohalik kirikuelu ajamine kohalike võimude teha. Vene võimu saabudes taastus olukord, kus Eesti alal oli mitu erinevat territoriaalkirikut. Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!) Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt. Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile
see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2. II periood: 1620nendate lõpust alates, iseseisev looming, audraamad ja travestiad, meelelahutuslikud näidendid. Tekib oma temaatika ja esteetika, käekiri hakkab välja joonistuma. 3. III periood: sünged 1640nendad, filosoofia problemaatika. Jumalik komöödia vaimulikud draamad, ilmalikel süseedel põhinesid (autosakramentaalidest sel põhjusel erines). 4. IV periood: 1651. aastast, autosakramentaalid ja õukonnadraamad. Tihti väidetakse et tema autosakramentaalid olidki Calderonile kõige omasem zanr. Autosakramentaalides tegutsesid allegoorilised tegelased, nagu oleks justkui Hispaania moraliteed. Sakramentaal allegooriad põrkusid vaidluses, aluseks teoloogiline väide, mis puudutas armulaua sakramenti
Igas külas jätkus jumalakartlikke inimesi, kes võtsid surnu juures üles laulu või lugesid palvet. Kodust talitust võisid läbi viia ka külakooliõpetajad (Paenurm 1995: 54). Vene külades kutsuti ärasaatmisele preester või diakon, kui sellist võimalust polnud, lugesid vajalikke palveid jumalakartlikud ilmikud ( 2000: 156). Nõukogude ajal jäi õpetaja sageli ainsaks kirikliku matusetalituse läbiviijaks ning ta pidi osa võtma peaaegu kõigist matusepäeva üritustest. Ilmalikel matustel algas tseremoonia matusetalituse korraldaja hüvastijätukõnega, mis vaheldus muusikaga. Parteisse kuulunud inimestele, tuntumatele isikutele ja neile, kelle ärasaatmine toimus töökohtadest, korraldati auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool
annaabi.ee 
