6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11. november 1918 Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi 18. november 1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 28. november 1918 Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva 1919 1920 Pariisi rahukonverents 6. jaanuar 1919 Algab Eesti vägede vastupealetung 23. aprill 1919 Tallinnas astub kokku Asutav Kogu 23
7.mail kapituleerus Saksamaa tingimusteta. 4. HOLOKAUST Peagi said liitlased tõendeid ajaloos enneolematust genotsiidist: oli hävitatud kaksteist miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ja muud Hitleri tagakiusamise ohvrit.Umbes pooled nendest olid juudid, ellujäänud siirdusid aga elama paljudesse maadesse. 5 Lisa 1 Kronoloogia 1938 13. märts - Austria Anschluß, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist)
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola
Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia.
❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw TEISE MAAILMASÕJA
(oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12
ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. USA ja Suurbritannia, (hiljem)NSVL
ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa. Suurbritannia ei sekkunud, lootes Saksamaa inndu vähendada. Prantsusmaa ei julgenud üksi sõda alustada. MOLITOVIRIBBENTROPI PAKT Sõlmiti 23.august 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. Alla kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Riigid kohustasid säilitama erapooletust juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lisati ka salajane protokoll. SALAJANE PROTOKOLL Piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Idaja Kagu Euroopas. NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa huvipiirkonda jäid Poola lääneosa ja Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung
Karjala maakitsus. Iseseisev Soome riik jäi püsima. Stalingradi lahing 1942.-1943. aastal toimunud lahing Stalingradis Saksa väe ja Punaarmee vahel. Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a. Teherani konverents 1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944. Jalta konverents 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945
Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri. 5. MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna :
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine.
2. tunnistatakse kõigi rahvaste õigust sõltumatusele ja valimiskorra valimisele 3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu 28. november 1. detsember 1943. aasta Teheranis (Iraagis) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister) ja Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretäsr) 1. Otsustati avada II rinne Prantsusmaale Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast) 2. SB ja USA nõustusid tunnustama NSVL 1941. aasta piire MURRANG SÕJAS Kuni 1941.a
nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja-
nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja-
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi.
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8
mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp. 14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist. 21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre. 22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine. 6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga
28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos
Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti armeed polnud veel sõjaks valmis. Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks osa oma vägedest Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sõtta astus ka Itaalia. 22.juuni 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Charles de Gauelle lõi Inglismaal liikumise vaba Prantsusmaa. LAHING INGLISMAA PÄRAST Vastupanu jätkas vaid Suurbritannia (peaministriks oli W.Churchill). Ta lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. 16.juuli 1949 õhujõurünnak Luftwaffe jõududega Hitleri käsul. Inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, mis suurendas kaotusi. See-eest olid nad suutnud välja arendada võimsa hävituslennuki, neil oli ka Radari kasutamise oskus
kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10. mai 1940 tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22
Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus. · Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat). · 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus. · Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. · Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada. · 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka.
Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse
1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta.
· Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938. aastal, kui Austria liideti Saksamaaga (ansluss). Hitleri plaanid sellega aga ei piirdunud ning juba võttis ta eesmärgiks vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks Saksamaa vastu Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased ja Suurbritannia seadis valmis sõjalaevastiku, ettevalmistusi saabuvaks sõjaks tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus
teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras
lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
