Nõukogude Liit ründas Soomet 4. Kes oli Mannerheim? Soome väejuht 5. Mis oli Jätkusõda? Talvesõja jätk, Soome ja NSVLi vahel 6. Millal oli Jätkusõda? 25.juuni 1941 19. Sept 1944 7. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome loovutas 13% ja Viiburi 8. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu, 19. Sept vaherahu. 9. Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi 21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1941. a. 22. juuni Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale. 1941. a. 7. detsember Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D
Üldse formeeriti eestlastest 54 pataljoni, neist korraga toimis kuni 24 pataljoni ja 10 kompaniid kokku maksimaalselt 15000 mehega. Alates 1942 võitles enamik neist eesliinil. 28. VIII 1942 luba Eesti SS-leegioni loomiseks relva-SS koosseisus Leegioni ülem Oberführer Franz Augsberger. 1942 lõpuni siirdus Debicas (Poolas) olevasse õppelaagrisse (nn Heidelager) 1280 vabatahtlikku, kellest loodi SSsoomusgrenaderide pataljon Narva, mis toimis 5. SS-soomusdiviisi Wiking koosseisus juulist 1943 märtsini 1944. Märtsis 1943 viidi Eestis läbi osaline mobilisatsioon (12100 meest). 1943 sügisel ja talvel mobiliseeriti veel üle 5000 mehe. 24. I 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiks. 1. II 1944 üldmobilisatsioon (45 000 meest) 1944 veebruaris teenis rahvusväeosades kokku 60 000 meest. Eesti diviisis oli neist umbes 10 000. Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse (kolonel Arnold Sinka) jäi meeste rindele siirdudes u 37000.
❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas
deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. PILET 4 1. Sündmused Saksamaal I ms lõpul ja järel Saksa revolutsioon sai alguse madrustele antud käsust merele minna 1918 sest see oleks nad surma viinud 3.nov Wilhelm II loobub troonist 9. nov võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik.
Kogu sõja jooksul pidid sakslased rauamaaki meritsi Rootsist kohale vedama, olles liitlaste pommirünnakute all. 3. Kuidas muutis Jaapani ja USA sõttaastumine jõudude vahekorda II maailmasõjas? Põhjenda! Kui Jaapan 7. dets 1941 ootamatult ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris, tõi see kaasa Ameerika sekkumise II maailmasõtta. Ameerika sekkus aktiivselt lahingtegevusse, näiteks sundisid tema väed SaksaItaalia vägesid alistuma Aafrikas 1943 ning osales jõudsalt Itaalias, kus USA ja Briti väed maabusid 3. septembril 1943. Jaapan seevastu suutis hõivata lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu Aasias. Positsioonid maailmas olid muutumas USA tõusis ühaenam esile ning tõusis läänemaailma liidriks. Jaapanlased pidid aga Midway saarestiku lähedal tunnistma Ameerika laevastiku võitu. Jaapanlastele ei toonud isegi edu kamikazede rünnakud. 4. Miks võib nimetada 1943
Mis kuupäeval tähistati Nõukogude Liidus (ja praegu Venemaal) Suure Isamaasõja lõppu? (kuupäev, kuu) 09.05 Mis aastal toimus Saksamaa lõplik lõhenemine kaheks erinevaks riigiks? 1949 Millal tehti katse taastada Eesti riiklik iseseisvus, kui sakslaste kaotus II maailmasõjas oli ilmne? (kuu, aasta) 09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Teherani konverents? 1943 Mis aastal toimus Ungari ülestõus? 1956 Mis aastal loodi NATO? 1949 Mis aastal loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? 1949 Mis aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseliit, millega pandi alus Euroopa Liidule? 1952 Millal kapituleerus Jaapan II maailmasõjas? (kuupäev, kuu, aasta) 02.09.1945 Millal heideti ameeriklaste poolt aatompomm Hiroshimale? (kuupäev, kuu, aasta) 06.08.1945 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Potsdami konverents? 1945 Mis aastal loodi Varssavi Lepingu Organisatsioon
docstxt/126624940599303.txt
Newtoni ja Einsteini maailmapilt Isaac Newton ja Albert Einstein olid mõlemad ülemaailmselt kuulsad filosoofid. Tänu neile said inimesed palju asju teada ja targemaks. Isaac Newton sündis 4. Jaanuar 1943 Inglismaal. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom ja alkeemik. Seeaeg kui nende kõigi vahel veel mingeid erinevusi polnud, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis Cambridge'i ülikoolis ja hiljem oli sellesama ülikooli professoriks. Newton mõtles välja mehaanika põhiseadused ja optika põhiseadused. Mehaanika: 1. Seadus: iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt niikaua kuni mitte mingi teine jõud seda olekut ei muuda.
*sept. Punaarmee pealetung *1944 algus murtakse Leningradi blokaad *Sinimägede lahingud Eestis, märtsis Krimm, juunis Poola piiri ääres, augustis Eesti taasokupeerimine (sept. Tallinn) *suvel ründas Soomet, kuid jäi purustamata, 1944 sept sõlmis Soome NL vaherahu ning väljus sõjast *sügisel okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria ning Jugoslaavia *1945 Punaarmee pealetung märtsis *25.04 kohtuvad USA, Ing ja Punaarmee Elbe jõel Berliini operatsioon Sõda Aafrikas 1940-1943 *1940 sept. alustab Itaalia Liibüast rünnakut Egiptusesse Britide vastu *7.12 Briti väed vastupealetungil ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast; ründasid teisigi Itaalia kolooniaid Aafrikas ning vallutasid need. *Hitler saatis Aafrikasse Aafrika korpuse (eesotsas Rommel) *1941. märts suruti Briti üksused tagasi *1942. sügis jõuti Suessi kanali lähedusse, jõud ammendunud
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9
dets 1941 Leningradi blokaad 7.dets Jaapan ründab USA (Jaapan oli Hitleri liitlane) August 1941 Atlandi Harta – Churchill ja Roosevelt kohtumine. 7.dets Pearl Harbour. Jaapan pommitas USA. 1942 1. Jaanuar 1942 ühinenud rahvaste deklaratsioon. Saksamaal kukkus Barbarosa läbi G. Žukov – Venemaa võttis Stalingradis Saksa 6. armee kinni. Stalingradis 19.nov 1942 – 2.veb 1943 (lahing). Esmakordselt esitas Venemaa Saksamaale ultimaatumi. Hakkas Saksa hävitamine. Põhjaliku pöörde algus (Venemaa võidetav) Inglane (väejuht?) Montgomery, Saksa kindral Rommel El - Alameini lahing. Purustati Sakslased Egiptuses. Jaapan 1942 juuni Midway lahing. Jaapan sai USAlt tappa. 1943 Viimased Saksa väed andsid alla põhja – Aafrikas 1943 suvi.
loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940
sõjavangi. Konevi suured kaotused tulid arutluse alla ka NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitees. Arvatavasti päästis Konevi kohtust või koguni mahalaskmisest Georgi Zukovi otsustav sõna, kes pidas paremaks Konev lihtsalt komandöri positsioonilt maha võtta, hiljem soovitas Zukov Konevi Kalinini rinnet juhtima. Seda üksust juhtis ta oktoobrist 1941 kuni augustini 1942, võttes osa lahingutes Moskva ning hiljem Rzevi ja Vjazma lähistel. Augustist 1942 kuni veebruarini 1943 sai Konev ülesandeks juhtida Läänerinnet. Koos Georgi Zukoviga peab ta sakslastega maha lahingud ... 19431945 1943. aasta veebruaris eemaldatakse Konev Läänerinde ülema positsioonilt ning tema käsutusse antakse vähetähtis Looderinne. 1943. aasta juulis määratakse Konev juhtima Stepi rinnet. Tal õnnestub edukalt võidelda Kurski kaarel all ning lahingutes Harkivi ja Dnepri pärast. 1943. aasta oktoobris muudeti Stepi rinne 2
Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november
. - 1938 . « ()» . . . 1920--1930- . 1920- . . , 19201921 . , , , , . , , . 1922 . () , . . . . , 1918 1930 . , , , , . , , . , , ( ) ( 1922 .). , . 1924 . « », . 1933 . III (), 1919 ., 20- . . , . 1943 . 1934 . , . 1932 . «» (, ). 1930- . , , - . . 1938 ., , « » . 1939 . , . . . . . 23 1939 . 10 , « ». , : , , , , . 28 1939 . - « », . : 1938 . ( ), 1939 . - . 1 1939 . . , 17 , . . - ( 1939 . 1940 .). . . 1940 . - . , , . .
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. 1992. aastal kaks järele jäänud riiki moodustasid liidu, Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. Üldkirjeldus Üheksakümnendatel mõjutas piirkonda tugevalt endiste Jugoslaavia Vabariikide vahel p...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis.
Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935
1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8
Benito Mussolini 2016 Sissejuhatus “Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele.” - Benito Mussolini Sünnikoht ● Mussolini sündis Itaalias Predappio linnas ● 29.juuli 1883 - 28.aprill 1945 ● Vaeses sepa peres Amet ● Itaalia peaminister ja diktaator ● 1922-1943 ● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943 kuninga käsul ● Juhtis riiki üle 20 aasta ● Abessiinia vallutamine 1935
Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias.
JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. TALVESÕDA 1939 -1940 NL ja Soome Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid Suur Isamaasõda 1941-1945 Leningrad oli blokaadi all USA lülitumine sõtta 7. dets 1941. A ründas Jaapan USA mereväebaase. USA kuulutas seejärel Jaapanile sõja. Murrang Teises maailmasõjas liitlaste kasuks 1942 1943 Stalingradi lahingud. Sakslased piirati umber 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud. 1943 Kurski lahing 1943 dessant Sitsiilias Mussolinit sunniti taganema Normandia dessant 1944 Prantsusmaal taastati Prantsusmaa riik. Saksamaa purustamine 1945 Berliini kapituleerimine 1945 Saksamaa kirjutas alla tingimusteta kapituleerimisele II ms lõpp 2. September 1945 lõppes Jaapani purustamine
piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Režvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas läbi Kiievi raudtee ja tõkestas pääsu Kaukaasia väravasse Rostovisse. Stalingradi lahingus osales 1 109 000 meest. Kui Saksa armee 31. jaanuaril 1943 alistus, oli Punaarmee kaotanud rohkem kui 650 800 meest ning linnaelanikke oli 500 000-st alles 1515. Pärast seda, kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler p ealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradini ja 1942. aasta septembris alustasid linna vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu nädalat. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast
enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3
The Beatles läks laiali 1970. aasta 10. Aprillil. Biitlite viimase albumi nimeks on ,,Let i be". Pärast bändi laiali minekut alustasid kõik bändi liikmed soolikarjääre. Nende kõigi sooviks oli saavutada iseseisvalt samasugune menu nagu bändiga. Koosseisu kuulusid: · John Lennon (sündinud 9.oktoober 1940 8.detsember 1980) laulja · Paul McCartney (sündinud 18juuni 1942) kitarrist · George Harrison (sündinud 25.veebruar 1943 29.november 2001)kitarrist · Ringo Starr (sündinud 7.juuli 1940) trummar Endised liikmed: · Stuart Sutcliffe (sündinud 23.juuni 1940 10.aprill 1962) bass kitarrist · Pete Best (sündinud 24.november 1941) trummar Lennon ja McCartney olid The Beatlesi peamised laulukirjutajad, kuid hilisematel aastatel muutus ansambli loomingus järjest märgatavamaks ka Harrisoni panus. Nende produtsendiks oli George Martinil ja mänedzeriks Brian Epstein
1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945 1942 sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptuses. USA tuli appi. Järgmise aasta kevadeö sundisid nad Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafikas lõplikult alistuma 1942 lõpul, 1943 algul sattus Punaarmee piiramisrõngasse u 300 000 saksa sõdurit - Stalingradi lahing 1943 jan lõpetati ka Leningradi piiramisrõnga (from 1941 sept) Leningradi Blokaad 1943 suvel tegi Sksamaa viiamse katse. Kurki linna lähedal - mõne kuuga sai Punaarmee üle ning vallutas tagasi 2/3 Saksa poolt ok NSVL alasid 1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja 1943 lõpul toimus Teherani konverents (Stalin, Roosevelt, Churchill)
ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Demokraatlik hõimumaa Soome võitles aga oma vabaduse eest. Koos soomlastega oli võimalus võidelda ühise vaenlase vastu. Soome põgenemine oli ohtlik, Saksa võimud lugesid neid mehi väejooksikuteks. Selle eest võis karistada rindele saatmisega või isegi surmanuhtlusega. Kuid julgeid mehi leidus kogu Eestist, loomulikult olid võimalused suuremad põhjarannikul. Talvesõja ajal läks ametlikel andmetel Soome 57 meest, kevadel 1943 ca 300, sügisel (aug.- dets.) 1943. a. umbes 2700 ja talvel ( jaan.-märts ) 1944. u. 250 meest. Talvesõja ajal oli ülemineku põhjuseks tugev hõimutunne ja tahe aidata soomlasi. 1943. a. lisandusid Saksa mobilisatsioonist tingitud tegurid, väljaõppe saamise võimalus Soomes ja idee Eesti relvajõududele aluse panemiseks. Soome põgenejate ülevedamine oli 1943. a. kevadel juhuslik. Mindi kas kaluripaatidega või saadi koht mõnes laevas. 1943.a
andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30
lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja- Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Sõjategevus läänerindel, põhja-aafrikas ja vaiksel ookeanil ( olulised, pöördelised lahingud 1) moskva lahing, 1941, Saksamaa-NsvL (saksamaa pealetung pandi seisma) 2) stalingradi lahing 1943, saksamaa- nsvl (saksamaa kaotas vägesid ja lahingu, algab saksamaa taandumise periood) 3) Kursk 1943(juuli-aug), saksamaa- nsvl ( initsiatiiv läheb venelaste kätte, algab venelaste pealetung 4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943
kallaletungi alguses. Jaapanile sõja Plahvatus keskel: USA lahinglaev Oklahoma mida tabas torpeedo · Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste kaugeim piir 1942 ja USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas · Mai 1942 sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni · nov. 1942 - veebr. 1943 Stalingradi lahing - sakslased sunniti taganema · Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine
Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a. 16)Millised okupatsioonid ja milllal on toimunud Eestis? 1940-1941- NL I okupatsioon. 1941-1944- Saksamaa okupatsioon. 1944-1991-NL II okupatsioon. 17)Millise jõe ääres kohtusid lääneliitlased, et alistada saksamaa? Elbe jõe ääres. 18)Missugused sündmused jäid veel II MS lõpetama Kaug-Idas? USA kasutas tuumapommi, mis heideti Jaapanile. 19)Jalta-1945.a.veebruaris.Plaaniti kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Potsdam-1945.a
võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soome , Rootsi, läände1944 jan-jul: Narva lahingud 1944: avati II rinne Hitleri-vastase koalitsiooni vägede poolt Prantsusmaal Normandias 6.06.1944: Operatsioon Overlord: II rinde avamine, Saksa- vastane tegevus. Liitlasväed vallutasid Rooma. Maabusid Usa, Suurbritannia,
üksuseid, kus olid madalama võitlusvõimega. Saksa luure küll hoiatas Hitlerit selle eest, kuid Hitler, kes oli vaimustuses Stalingradi vallutamisest, ignoreeris hoiatusi. 19. novembril 1942 alustasid Nõukogude väed vastupealetungi ning piirasid Sks 6. armee. Hitler ei lubanud piiratavatel rõngast läbi murda ja lubas neid varustada õhust. See ebaõnnestus, hiljem ka katse piiramisrõngast läbi murda. Lahingud Stalingradi all kestsid veel 2 kuud ning lõppesid 2. veebruaril 1943. Sakslased kapituleerusid. Kaotasid ligi 300 000 meest ning palju sõjatehnikat. Oli saanud hoobi, millest ei suutnud toibuda. Sakslaste lüüasaamine Aafrikas Tagasilöögi said sakslased ka Aafrikas, kus Rommel oli 1942. aasta sügiseks jõudnud Suessi kanali vahetusse lähedusse. Sellega oli Sks jõud ammendatud. Kontroll Vahemere üle oli läinud vastase kätte, kes lasi merel põhja järgemööda Sks varustuskaravane.
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga
Stalingradi lahing Stalingradi lahing Kõige verisem lahing Teises maailmasõjas Toimumiskoht Stalingrad (praegu Volgograd) Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast. Kurgaan – kalmetüüp, matuseküngas November, 1942
Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935 Hall sõdurisinel 1943 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Eidekene hella 1944 Kevadmõtted 1946 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Kevad tulnud taas 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kui taevas kuu 1947/1948 Tartu marss 1943 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Kui sul valutab mõnikord süda 1935
Raimond Kolk (8.02.1924 3.11.1992) Kes ta oli? Luuletaja Proosakirjanik Kriitik Sündinud Võrumaal Saru vallamajas vallasekretäri pojana Õppis Saru algkoolis, 1937 1942 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis 1942 1943 Tartu Õpetahate Seminaris 1943 töötas Võrumaal Kuldres algoolis õpetajana Elu väljaspool Eestit 1944. a. jaanuar põgened Saksa okupantide mobilisatsiooni eest Soome, oli sealses eesti jalaväe rügemendis väljaõppel ja Karjala rindel 1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem Göteborgis ketrusvabrik, Stockholmi haigla, raadiovabrik 1948 1958 tolmuimejatehases rauatreialina
) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941). Toimus sundmobilatsioon, paljud eesti mehed pidid minema Punaarmee eest sõtta (umbes 32 000 eestlast). Toimus
10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe aastaga 1932) Tartu Ülikool geograafia eriala (lõpetas 1942) Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega.
sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) Lennuk 1910 tempera, kriit, paber Aubrey Beardsley (1872-1898) Paoni seelik. Illustratsioon O.Wilde`i "Salomé"-le 1892
teatasid oma vastuseisust USA-le. · Jaapani purustamine: nad ei taha alistuda, USA viskab tuumapommi Hiroshimale(6. Aug) ja Nagasakile(9.aug)nüüd alistuvad, kuna vastupanu murtud. NSVL kuulutab ka neile sõja. 08.08.1945 astub J. vastu sõtta, lisaks USA-le, hiinale, Inglismaale. 02.09.1945 allkirjastavad Jaapani ja USA esindajad Jaapani kapitulatsiooniakti. II MS- The End ! 5. murrangulised lahingud 1942-1943 · Idarindel Stalingradi lahing-1942 nov-1943 veb, selle linna on võimalik kontr Volga jõe veeteid ja läbi selle Kaukaasiat(nafta vedu). Sks piiratakse sisse Punaarmee poolt 1942 nov, NSVL jaoks 1. Suurem võit, initsatiiv hakkab punaarmee kätte minema · El-Alameini lahing 1942 nov Põhja-aafrikas, Sks edu lõpp, surutakse maha · Midaway merelahing 1942 Vaiksel ookeanil1. Jaapanlaste lüüasaamine, USA tagasitegemine PH eest
5 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Loomingunimekiri Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Narva valss 1944 Aegviidu valss 1945 Saaremaa valss 1949 Viljandi serenaad 1944 Pärnu ballaad 1945 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Saaremaa polka 1947/1948 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Hall sõdurisinel 1943 Eidekene hella 1944 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Tartu marss 1943 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6
· Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Murrangud sõjas... · Saksa sai 1941 NSVL-lt Moskva all lüüa. · 7.detsember 1941 Jaapani rünnak Pearl Harbourile Havail USA astus sõtta. · Saksa ja Itaalia teatasid, et on USA-ga vaenujalal. · Saksa väed jõudsid suvel Volga ja Kaukasuseni, olles varemalt Harkovi all Punaarmee tagasi löönud. · 19.november 1942 2.veebruar 1943 Stalingradi lahing. Punaarmee piiras sisse, Saksa sai lüüa. · Novembris 1942 El-Alameini lahing Aafrikas. Saksa-Itaalia väed said brittidelt lüüa. Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati.
riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus esimest korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt, Churchill. Siin otsustati, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi saksalaste vastu Normandias. NSVL pidi toetama rünnakutega idast. Lisaks pidi NSVL peale sõja lõppu aitama alistada Jaapani. Jalta konverents – 1945 vebr. Musta mere ääres toimunud konverents, milles osalesid
· 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO) · 1943 - Teherani konverents (teise rinde avamine Lääne rindes) · 6. juuni 1944 Normandia dessant (saksa maa ründamine teiselt rindelt ootamatult) · 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung
Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1943. aastal Moskvas) Eestis ilmunud kirjandus • Oli mõjutatud järgmistes teguritest: - Kirjastused riigistati - Kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus - Kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja tiraaže - Kirjanikelt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust (sotsialistlik realism) Sotsialistliku kirjanduse ülesanded • Elavdamiseks tähtsustati tööd noorte autoritega
Saksamaa vastane. Hitleri-vastane koalitsioon. Ühinenud rahvad:Kõik riigid, kes allkirjastasid Atlandi harta (kohustas Saksamaa vastu kasutama sõjalist jõudu). Jätkusõda:1941-1944 Soome, NSVL. Peale Soome pommitamist venelaste poolt kuulutas Soome NSVL-le 25 juunil 1941 sõja.Lõppes 19 sept 1944,kui allkirjastati Soome-NSVL vaherahu ja hiljem ka rahu. Soome jäi iseseisvaks, kuid Karjalast jäi taas ilma. 2 MS murrangulised lahingud: Stralingradi lahing - Saksamaa sattus 1942-1943 venelaste piiramisrõngasse, väga verised lahingud, saksa kaotas. Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a
Kalju Lepik (7.10.1920 30.5.1999) Elulugu. Sündis 7. oktoobril 1920 Koerus. 1928-1934 algharidus Aruküla algkoolis. 1935-1939 õppis Tartu Kaubanduskoolis. 1939-1941 õppis Tartu Kommertsgümnaasiumis. 1942-1943 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944 põgenes Rootsi. 1949 abiellus Asta Priuhkaga. 1966-1985 Balti Arhiivi juhataja. 1982- 1999 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Looming. 1940 hakati avaldama tema varaseid värsse. 1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
annaabi.ee 
