Just Franz Kafka, õrnahingeline kirjanik, kannatas palju seesuguste omaduste tõttu. Isegi enne oma surma lausus ta oma heale sõbrale Max Brodile, et pole kunagi kellegile armastust avaldanud. Kõik see on ehe näide armastuse hammasrataste vahele jäänud elutraagikust. Ta oli küll kolm korda kihlatud, kuid lõpuks jäi ta siiski vallalise kurba elu nautima. Ainult üks inimene oleks ehk suutnud Kafka tollest nõiaringist välja tuua. See oli abielunaine Milena Jesenska, kirjaniku suurim ja piinavaim armastus. Kafka ja Jesenska tutvusid 1920.aastal Merani linnas. Milenal tekkis mõte tõlkida mõned Kafka novellid saksa keelest tshehhi keelde ja mõne aja pärast ilmuski "Kütja". Sellest sai alguse intiimne kirjavahetus, mis peagi arenes kirglikuks ja siiraks suhteks. Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud
Nad olid kokku koos 5 aastat. 1912. aastal alustas ta ka “Ameerika novelli” kirjutamist. 1913 ilmus “Meditatsioon”, esimene mitmetest tema eluajal ilmunud köiteist. 1912. aasta sügisel kirjutas ta ka “Metamorfoosi” ja “Der Prozessi” (Protsess), mida peetakse Kafka kaheks parimaks raamatuks. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile. Peale tuberkuloosi avastamist veetis Kafka palju aega erinevates sanatooriumides. Ühes sellises kohtus ta ka 24-aastase Milena Jesenskága, kes oli tõlkinud paljusid Kafka jutte tšehhi keelde. Jesenská suri 1944. aastal Saksamaal koonduslaagris. 1922. aastal läks Kafka pensionile. Järgmisel aastal tutvus ta vaevalt 20-aastase poolatar Dora Diamantiga. Kafka haigus küll vabastas ta igapäevastest kohustustest, kuid vähendas ka ta sissetulekut. Ta vanemad pidid talle Prahast raha saatma. Kafka, kes oli harjunud palju kirju kirjutama, oli nüüd tihti sunnitud saatma hoopis postkaarte, sest nende saatmine oli
pärast juba asjatundjate juhendamisel. Advokaati minust aga kahjuks ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Rääkige veidi oma abielust Katerinaga? Mu naine, Katarina, oli olnud minu sõber juba lapsepõlvest peale. Me abiellusime 23. jaanuaril 1906. Järgmisel aastal sündis meie esimene laps Fjodor ja juba aasta hiljem sündis meile tütar Ludmilla. Sveitsis sündis meil 1910. aastal teine poeg Soulima ja 1913. aastal tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal kahjuks tuberkuloos. 1920. aastal kolisime Prantsusmaale. 1934. aastal haigestus tuberkoloosi ka Ludmilla ja ka mina ise. Ludmilla suri 1938. aastal, Katerina aasta hiljem. Mina veetis haiglas viis kuud. See oli minu elu raskeim aeg. On teil olnud ka mingeid kokkupuuteid Eestiga? Jah, ikka on. 1937. aastal juhatasin ma Estonia teatris enda ja Pjotr Tsaikovski muusikat. Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas
Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse.Ühe mehe nimi oli Molina ja teise mehe nimi Valentin.Algul ei saanud need kaks omavahel üldse läbi, kuna Molina elas fantaasiamaailmas,et põgeneda vanglast ja piinamisest.Mõni aeg hiljem hakkavad nad aga väga hästi läbi saama ning räägivad üksteisele ka oma saladusi,mida tahaks ka vanglaülemad
Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven Melendez, Ilja Mironov, Silas Stubbs, Janek Savolainen, Takuya Sumitomo, Rita Dolgihh, Ruslan Stepanov, Marika Aidla, Maarja Paugus, Raminta Rudzionyte, Guy William Burden, Valentine Legat, Kristina Markeviciute, Alens Piskunovs, Anthony Maloney, Colin Thomas Maggs, Anna Shircliff, Julia Litvinenko, Daniil Kolmin, Rebecca Peters, Emily Hughes, Fenella Cook, Rosamund Ford, Laura Quin, Milena Tuominen, Julia Kaskovskaja, Matthew Jordan, Vjatseslav Ladoskin, Vladimirs Latisonoks, Daniel Szybkowski, Elias Girod, Janika Suurmets, Annika Kaasik, Milvi Luik, Viktor Mägi, Inge Õunapuu, Endel Kroon, Luule Veziko, Tarmo Teekivi, Maire Saar, Margus Toode, Anne Vilt, Uku-Markus Simmermann, Liina Tordik, Ivar Saks, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Dirigent LAURI SIRP Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1993. aastal koorijuhtimise erialal ja 2002. aastal
Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picasso dekoratsioonidega. Šveitsis sündis tema teine poeg Svjatoslav 1910. aastal, kes võttis täiskasvanuks saades nimeks Soulima, ja 1913. aastal tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal tuberkuloos ja ta paigutati Leysini sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Šveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski Venemaale mitte naasta. Aastal 1918 valmis Stravinski ballett "Sõduri lugu", mis esietendus 29. septembril 1918 Lausanne'is. Kaks aastat hiljem etendus see juba Genfi ooperiteatris. PRANTSUSMAA
Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet’i juhendamisel. Šveitsis sündis Igorile teine poeg Svatoslav (1910), kes võttis täiskasvanuna omale nime Soulima, ja 1913. aastal sündis Igorile tütar Milena. Viimase raseduse ajal avastati Jekaterinal kopsutuberkuloos ning ta paigutati Leysini sanatooriumisse. 1914. aasta juulis käis Stravinski korraks Venemaal ja naasis sealt vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Igor, et ei koli enam tagasi Venemaale. 2|Page 1918. aastal valmis ballett „Sõduri lugu“, mis esietendus 1918. aasta 29. septembril Lausanne’is. Kaks aastat hiljem etendus see ka Genfi ooperiteatris.
Flöödisoolot esitas Sigrid Orusaar. Balleti koreograafia ja kostüümide eest vastutas David Nixon, dirigeerisid Jüri Alperten ja Mihhail Gert. Lavakujunduse eest vastutas Charles Cusick Smith, valgustust koordineerisid David Nixon ja Tiit Urvik. Muusika valiku tegi Anthony Meredith, seda arranzeeris ja orkestreeris John Longstaff. Selle konkreetse etenduse repetiitoriteks olid Irina Härma, Tatjana Laid, Viktor Fedortsenko ja Juri Jekimov, kontsertmeistriteks olid aga Milena Borissevits, Larissa Beresneva, Vladima Jeremjan ja Anneli Tohver, etendust juhtis Jüri Kruus, tehnilise poole eest vastutas Karl Mikk. Ballett on koostatud Malcom Arnoldi muusikale, mille stsenaariumi autoriks on David Drew, kes kirjutas selle Alexandre Dumas' romaani ,,Kolm musketäri" ainetele tuginedes. Balleti idee autor ja elluviija on David Nixon. David Nixon David Nixon omandas tantsuhariduse oma kodulinnas Ontarios ja Kanada Riiklikus Balletikoolis, mis asub Torontos
tühistati kahe nädala pärast, teine 1917.aastal tuberkuloosi tõttu. Nad suhtlesid enamjaolt kirjade kaudu ning kohtusid harva. Felice kirjad pole säilinud, kuid Kafka omad avaldati pealkirja all ,,Kirjad Felicele''. 1920.a paiku oli ta kihlatud Julie Wohryzeki, vaese ning harimatu hotelliteenijaga. Otsustati abielluda, üüriti korter, kuid pulmi ei toimunud. Kafka ,,Kiri isale'' valmis samal ajal. Isa ei toetanud poja kihlust naisega sionistliku usu tõttu. 1920.a algas kirjaniku suhe Milena Jesenskaga, mis päädis teosega ,,Kirjad Milenale''. Olles puhkusel Läänemere ääres, kohtus Kafka Dora Diamantiga, kellest sai tema armuke ning elukaaslane. Koos põletasid nad suure osa Kafka teostest. 1924 naases ta Berliinist Prahasse, tuberkoloos oli halvenenud ning õde Ottla hoolitses ta eest. Oma surivoodil tegeles Kafka novelliga ,,Nälja kunstnik'', mis oli inspireeritud tema enda võimetusest süüa. Tuberkoloosist
teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse. Juulis 1914 käis Stravinski põgusalt kodumaal ja naasis Sveitsi vahetult enne piiride sulgemist Esimese maailmasõja puhkemise tõttu. Pärast sõja lõppu otsustas Stravinski Venemaale mitte naasta. Aastal 1920 asus perekond elama Prantsusmaale. Pärast lühiajalist Pariisis viibimist kolisid nad Lõuna-Prantsusmaale, asudes uuesti Pariisi 1934. aastal. See oli Stravinskile kõige raskem aeg
Kunsthaus Zürich – Aadress: Heimplatz 1, Zürich. Dokumenteerib konföderatsiooni kunstiajalugu täielikult. Teoseid: Gioavanni Segantini “Edevus ehk kurjuse allikas,” Johann Heinrich Füssli “Vaikimine,” Alberto Giacometti pronksskulptuur “Väljakut ületav inimene.” Serbia-Montenegro: Belgradi MoCAB – Aadress: Usce Save BB, Belgrad. Eksponeerib kunagise Jugoslaavia ja tänapäeva Serbia kunsti. Teoseid: Petar Lubarda “Guslimängija,” Milena Pavlovic Barili autoportree, Sava Surmanovici “Joobunud paat,” Bora Iljovski abstraktne maal “Mustal tagapõhjal.” Sloveenia: Rahvusgalerii Ljubljanas – Aadress: prešernova 24, Ljubljana. Demonstreerib Sloveenia kunstnike osatähtsust Euroopa maalikunstis. Teoseid: Luca Giordano “Prometheus,” Philip Andreievich’i loodud naisakt. Slovakkia: Rahvusgalerii Bratislavas – Aadress: Riecna 1, Bratislava (Doonau kail). Demonstreerib kodumaise kunsti erinevaid varjundeid
http://naine24.postimees.ee/379549/autistlik-laps-peres-on-vanematele-nagu-viis-last-korraga g. Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest Erivajadustega lapsi on lasteaedades iga aastaga üha rohkem. Kuigi kohti on viimastel aastatel juurde loodud, pole neid siiski piisavalt. Suur probleem on ka tugispetsialistide nappus. Kuigi järjekorrad erirühmadesse pole enam nii pikad kui aastaid tagasi, kõigile kohti ei jätku,” tõdeb Milena Pogodajeva. „Eriti on vaja juurde rühmi autismispektri häiretega laste jaoks, kelle arv kiiresti kasvab. Raske erivajadusega lapsele saab sotsiaalsüsteemi kaudu ka tugiisikut taotleda, aga sellele teenusele on samuti pikk järjekord. Osa lapsi ongi just seepärast kodus, et individuaalse abistajata nad lasteaias hakkama ei saa. Eriti keeruline on lasteaedadesse leida logopeede. Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv
annaabi.ee 
