Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Igaühe õnn on kordumatu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, leides, õnnetu, vilde, öelnud, otsetee, kordumatu, valguskiir, kokaiin, tajub, alkohol, petlik, pori, pitsi, tahtmata, eduard, mäeküla, piimamees, kauka, prillup, mogri, märt, lähedased, ajades, tegelikus, tähelepanuta, tooma, hansen, tammsaare, rohelisem, sinisem, lakke, sugugi, armastatud, president, sohu, allan, paradiisi, ootamatultning naeratusega koos paraneb ka meie tuju, mis omakorda manab naeratuse näole ka meid ümbritsevatel inimestel. Ma arvan, et kõige paremini iseloomustab minu mõttekäiku kirjanik ja tõlkija Ellen Niit, kes on öelnud, et õnn on inimeste kätetöö. Paraku on elu näidanud, et liigne raha- ja kuulsusearmastus viib üksinduseni, sest tahes- tahtmata hakatakse seda kõike aina juurde soovima. See on kui kokaiin ja suits - sõltuvust tekitav. Kõige paremaks näiteks on ilmselt August Kitzbergi “Kauka jumal”, kus Kitzbergi Mogri Märt kaotab aga oma lähedased rahaahnuse ja liiga suure autunde tõttu. Kahjuks selline õnn ei vii meid elus mitte kuhugi ning on väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Ma arvan, et tuleks hoida seda, mis meil on ning õppida sellest rõõmu tundma, sest ajades taga
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks.
nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Õnn ja õnnelik inimene. Mis on õnn ja kuidas seda ära tunda? Ma arvan, et igaüks meist on selle küsimuse üle mõelnud ja leidnud sellele vastuse. On inimesi, kes teavad, mida on õnne saamiseks vaja ja on ka neid, kes ei tea. Sõnaga õnn seostub mulle palju mälestusi ja eredaid hetki, mida olen elu jooksul kogenud. Minu arvates tähendab õnn rahulolu eluga ja iseendaga, sest rahulolematu inimene ei saa olla õnnelik. Tavaliselt tunnevad inimesed õnne koheselt ära, näiteks võidavad lotoga raha, siis nad teavad, et see oli õnn, kuid vahepeal saame õnnest aru alles siis, kui oleme selle kaotanud. Paljud inimesed arvavad, et õnneks on kindlasti vaja raha, kuid see ei pruugi alati nii olla. Ma nõustun sellega, et raha on eluks hädavajalik ja ilma selleta on raske toime tulla, aga see ei tohiks olla peamine asi, et olla õnnelik. Paljud inimesed arvavad, et raha annab neile õnnetunde - nad saavad osta endale kõike, mida süda ihkab
Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna "Iga inimene on oma õnne sepp," vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele
Õnn on inimese enda teha, sünnib tema mõtetest ja teost. Elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost. Meie õnn ei ela võõrais linnus, kaugeil saartel, külades ja teil, ei, ta elab püsivuses, innus, elab kodukoldeis, elab meis. Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, Töö ja rõõmu katkematu seos. Cicerot olla rahul sellega, mis meil on, on suurim ja kindlaim varandus. Õndsus kui püsiv, tohutu rõõm eksistentsist, mis voolab kui magus nektari katkematu salajõgi. kõigepealt tuleb jõuda totaalse eneseteadvuseni küpse egoni ja sealtkaudu veel avarama tervikliku mina, isiksuseni (Kentaurini) -, alles siis saab liikuda edasi üliteadvusse, kus Kentaurile järgneb veel kolm suurt arenguastet subtiilne, kausaalne ja ,,viimne".
Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on
rohkem. Õnnelik on ta vaid ühe hetke, kui on kätevahel kopsakas summa, siis valdab teda järjekordne rahulolematus. Tema jaoks on mõistetamatu, kuis kõrvalmajas elavad inimesed oma viletsas majalobudikus ja tunduvad sealjuures palju õnnelikumad ja muretumad kui tema , kes ööd-päevad raha üritab kokku ajada ja edukas olla. Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele. Tihti ei tunne me äragi, et olime tol hetkel õnnelikud ja võiksime veidi peatudagi ning seda nautida
Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele. Antud teema probleemiks on, kuidas leida tee õnneni ja mille alusel määratletakse, kas inimene on õnnelik. Vastavalt iga inimese eripärast on ka arusaam õnnest erinev. Tänapäeval peetakse kõige aktuaalsemaks õnne peitumist rahas. Väga tüüpiline vastus, kui küsida, milles seisneb õnn on kindlasti raha
Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Benjamin Franklin Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. Nikki Lauda Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Hispaania vanasõna Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada! Shakespeare Intelligentsus on inimese omadus vähem ruumi võtta. M.Mikiver Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse. O.Wilde Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ja rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte. Antoine de Saint-Exupéry Ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu. Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja.
heas tervises, armastuses ja inimsuhetes. Samas teised on kindlad, et õnn peitub rahas, aga kes teab, võib-olla peitubki. Rahal on mõnes mõttes inimese elus ikkagi määrav roll ning kõige kasulikum on see siis, kui seda on piisavas koguses, kuna raha olemasolu ning selle liigsus muudavad inimest pahemuse poole. Õnnelik inimene võib olla keegi, kellel on hea karjäär, hea välimus, võimukad sõbrad, suurepärane perekond ja palju raha, kuid ta võib ikkagi olla sisimas üksik ja õnnetu. Samas ka üksik vanaproua, kes elab koos kolme kassiga ühetoalises korteris ning elatub üürikesest pensionist, võib olla oma õnne tipul, kuna tal polegi midagi rohkemat vaja. Sestap ongi õnne mõiste suhteline ja muutlik ning iga inimese jaoks erinev. Käsitletud kirjandusest meenub tahes tahtmata J. W. Goethe luuleteos ,,Faust". Juba peategelase nimigi on paljulubav, sest tähendab ju see ladina keeles ,,õnn". Faust oli figureeriv kuju aukartust äratav ja teiste poolt imetletud
Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama? Võimsaimad tunded on emaarmastus ning romantiline kahe inimese vaheline side. Peaaegu iga naine tahab olla ema. Mis võib olla õnnelikum hetk, kui vastsündinu asetatakse ema rinnale? Side, mis vanema ja lapse vahel toimib, on nähtamatu,
kõik nii täiuslik ... Ma kasutasin sõna "õnn" sünonüümina "head elu". Kuid kõik pole nii lihtne. Võib-olla Aristotelel veenis meid, et me kõik tahame õnne, aga kuidas ta suudab tõestada, et kõik meist, kes soovivad õnne, tahavad sama asja? Erinevate inimeste soovid ei ole ühesugused. Mida üks inimene tahab, teine püüab seda vältida. Seetõttu leiavad mõned, et mõned peavad ennast heaks, teised peavad seda halvaks. Mida teeb üks inimene õnnelik, võib veel üks õnnetu teha. Kuid kuna erinevad inimesed tunnevad õnne erinevate asjadega tegelemise või erinevate asjadega tegelemise tagajärjel, kuidas võite öelda, et õnne on hea elu, on üks õige, viimane eesmärk, mida kõik inimesed peaksid püüdlema? Kui nii, siis kuidas saab hea elu jaoks olla üks õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk.
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
ILUSAMAD SILMAPILGUD KAOVAD SIIS, KUI EI OSKA NEID ÕIETI TÄHELEGI PANNA (Karl Ristikivi) Kõik me arvame teadvat sõnade ,,ÕNN" , ,,RÕÕM" ,," tähendust. Ikka ja jälle kasutatakse neid kauneid väljendeid nii seebiooperites kui kvaliteetluules. Miks me neid sõnu vajame? Miks me neid tundeid vajame? Mida me mõtleme, rääkides armastusest, õnnest, kaunitest hetkedest elus? Püüan mõtestada enese jaoks lahti sõnade sisu, ehk on siis kuidagi kindlam või kergem ka oma elus neid tundeid leida ja ... ära tunda? Kui järele mõelda, ei ole ülesanne ootamatult sugugi kergete killast. TEEMA ARENDUSED ÕNNETUNNE SAAB ALGUSE UNISTAMISEST. Iga inimene on omamoodi. Iga inimese arusaamad, mis võiks teha teda õnnelikuks, on alati väga individuaalsed. Ma arvan, iga inimene suurema osa oma arusaamistest, mi
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Albert Einstein on öelnud: ,,Elus ei tohiks taga ajada edu, vaid väärtusi." Kuid tihtipeale jäetakse need siiski kõrvaliseks ning olulisemaks peetakse rikkust, mille abil loodetakse parandada oma positsiooni ühiskonnas ning mis aitab tagada endale kindlat võimu. Kuid kas need näilised väärtused suudavad inimesi ka õnnelikuks teha? Raha on vahend, mida juba aastatuhandete vältel ühiskonnas väärtustatud on. Näiliselt annab ta inimestele kõike, mida edukaks äraelamiseks vaja on
Mis on õnn Mis on õnn? „Kas olete endalt kunagi küsinud, mis see õnn selline on? Saab seda sõnadega väljendada? Iga inimese jaoks tähendab õnn midagi erinevat. Õnn on rõõm, tervis, rahulolu, aga ka suur raha, armastus, seks, puhkus, karjäär. Need kõik on seisundid, mis loovad õnnele küll head eeldused, kuid ei tähista siiski õnne ennast. Hoolimata sellest, et me kõik - kas rohkem või vähem teadlikult, jahime õnne, on selle defineerimine meile ikkagi väga keeruline. Õnn on tunne, miski, mis on meie endi sees ja millel pole eriti palju tegemist välismaailmaga. Õnneuuring kasutab sellist töömõistet nagu „subjektiivne heaolu“
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
on pidanud millegist puudust tundma. Aristoteles on jaganud hüved sarnaselt Platonile kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud keha ja hingega. Hingelisi peab Aristoteles neist kõige tähtsamaks, järeldades, et õnnelik olemist saab ka õppida ning see ei pea olema juhuslik. Arvan samuti, et on võimalik õppida olla õnnelik, seades endale eesmärke ja hüvesid. Usun, et inimesel on võimalik olla õnnelik leides hüvesid ka väikestest asjadest. Hingega seotud peetaksegi kõige tähtsamaks, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juure eeldamegi. Elus ongi nii, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Nauding kuulub samuti hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on vaja ka väliseid hüvesid- sõpru, raha ja riigivõimu tuge
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
“Tunne end!” on Euroopa üks vanemaid filosoofilisi õpetussõnu ja filosoofilisi probleeme. Enda sisimas peab sellele probleemile lahenduse leidma. Selle probleemi üle mõtlemine ei ole sugugi nii lihtne, kui võib arvata ja nii peab hakkama juba suhteliselt varajases eas sellele tähelepanu pöörama. Rikkaid ja kuulsaid inimesi nähes sooviks küll nende moodi olla, aga ometi, kas see tõesti teeks mind õnnelikuks? Marian Wright Edelman on öelnud, et kunagi ei tohi töötada ainult raha ja võimu nimel, kuna need ei päästa inimese hinge ega aita tal öösiti magada. Tsitaadiga meenub mulle ka üks mõistulugu, mida ma kunagi lugesin India sadhust ja luksuslimusiiniga Briti ärimehe kohta, kes askeeti palmi all istumas nähes peatab oma auto ja küsib, miks too seal istub ja midagi ei tee. „Miks ma peaksin midagi tegema?” ei mõista sadhu. „Noh, kui sa teeksid tööd, võiksid sa teenida raha, palju raha,” selgitas ärimees
Me ei peaks iial 2 teist poolt võtma garanteeritult nagu mööblit. Vastupidi, peaksime teda kohtlema nii, nagu sooviksime esmakordselt tema armastustust võita. See kõlab küll peaaegu banaalselt, kuid on ometi tõsi: lihtne viisakus ja vastastikune lugupidamine moodustavad uskumatult suure osa jätkusuutlikust õnnest! Ignoreerige neid ja teie suhe hävib kindlalt; pöörake neile tähelepanu ja teid saadab soojus ning rõõm. Viisakusele ja lugupidamisele rajatud dialoog ongi see mootor, mis suhte käimas hoiab. Sest kõigest saab üle, kui koorem on jagatud. Ärgem unustagem, miks Piibli loomiseloos Jumal inimese meheks ja naiseks lõi: et inimene ei oleks üksi. Abielu mõte on jagamine, rõõmu, kogemuste, kurbuse, võitude ja läbikukkumiste jagamine. Selleta on abielu vaid ärakasutamine psüühiliselt või füüsiliselt tugevama poolt peale surutud tingimustel
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Ilu on matemaatiliste vahenditega väljendatud. Ideaalne struktuur - matemaatiline proportsioon nende osade vahel. *Miks nii?? Platon: matemaatilised proportsioonid väljendavad kosmilisi proportsioone. 2) ilu on demiurgilise mõtte vorm 3)Romantikud: Ilu on lõpmatuse lõplik vorm ilusate lõplike asjade järgi saame me aimu nii oma hinge, jumala kui kosmose lõputusest. Ilusa asja puhul pole vaataja oluline! 2. Subjektiivse ilu teooriad: *ilu on teatav taju omadus kui inimene tajub midagi ilusana, siis see ongi ilus Võtame mingi maastiku puu, mäed, meri. Oleme harjunud pidama seda ilusaks, kuid iseenesest puu, mägi, meri ilus ei ole, me mõtleme selle ilusaks. *David Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisterib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb" *Immanuel Kant: ,,Ilu on eesmärgipärasus ilma eesmärgita" Ilusa asja puhul on vaataja oluline! Kas ilu on siis tegelikult objektiivne või subjektiivne?
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, MIS KASVAB, KUI TEDA JAGA
(F. Nietzsche) Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad. (A. H. Tammsaare) Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on. (W. Shakespeare) Armastage ennast ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni! (O. Wilde) Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau)
228. Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229. Armastus närbub sunduse all; tema tõeline olemus on vabadus, mis ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 232. Sõprus on armastus ilma tiibadeta 233. Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust 234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236
annaabi.ee 
