tegude nimekiri otsa saab, nõnda aga avastavad paljud surivoodil, et nad pole veel elada saanudki. Meil pole õigust enam elada möödunud ajas, kuna nii kaotame meile hetkel antud aja. Vahel ollakse aga mineviku lembuses, igatsedes taga sealseid, paremaid aegu või siis elatakse terve elu mõne mineviku traagilise sündmuse mõju all, suutmata sellest lahti lasta. Selleks, et mitte olla aja kontrolli all peame õppima aega kasutama, sellega koostööd tegema.
sõdinud omavahel - sõdisid riigid. Näiteks jõulude ajal tehti vaherahu, suheldi vastaspoolel olevate meestega, vahetati isegi kingitusi ning oldi lihtsalt koos, sest koju ei saanud, aga jõulude ajal oli sellegipoolest teistmoodi tunne hinges. Mehed läksid sõtta, kes kohustusest, kes Isamaa-armastusest, aga mitte vihast teise inimese vastu. Lõppude lõpuks olid nad siiski kõik ühtemoodi kannatajad, ligimesed, nähes sõpra langemas, igatsedes kodu ja rahu. Hemingway raamatust ,,Ja päike tõuseb" võib lugeda, kui palju sõda inimesi muutis ning mida sõnad ,,kadunud põlvkond" tähendavad. Teose peategelased otsivad elus kohta ringi rännates, oma elu joovad nad põhimõtteliselt maha, sest nad ei näe enam mõtet, miks millegi nimel vaeva näha. Elavadki vaid üks päev korraga ega mõtle kaugemale ette. Liiguvad ringi peamiselt küll oma sõpruskonnaga, kuid vahel tekib tunne nagu nad ei teakski enam, mis on
,,Emale". 4.Luuletuse meeleolu ning kuidas on see saavutatud. ,,Pääsuke" Valdav tunne luuletuses on üllatumine, uudishimu, kuid ka rahulolu. Luuletuse esimene rida on: ,,Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?". Sellest võib järeldada, et pääsukese laulu poldud oodatud ning et see tuli järsku. ,,Sina ja mina" Meeleolu on depressiivne, sünge ja kurb. Liiv paistab olevat luuletuse kirjutanud kedagi väga igatsedes ja temast unistades. ,,Noor-Eestile" Ennasthaletsev, tüdinenud meeleolu. Liiv ütleb luuletuses, et tema loomingut et tasu lugeda ega hästi hinnata, kuid mida enam luuletus edasi läheb, muutub meeleolu paremaks. Liiv kirjutab noorest Eesti riigist ning meeleolu muutub rahulolevaks ja aupaklikuks. ,,Emale" Meeleolu on kurb. Täpselt on see tingitud igatsusest, mis on Liivil oma ema järgi. Ta on ka tänulik emale ja uhke.
Tere mu kallid vanemad! Sain viimaks väikese hingetõmbe hetke, et teile kirjutada kõigest, mis on toimunud ning on toimumas. Nagu te kõik ka ise teate, on aasta 1916 ja käimas on Esimene maailmasõda. Mina olen sõdur ja sõdin Saksamaa all, Läänerindel. Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid r...
Selle arvamusega olen minagi nõus, sest oleks Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu oli pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna paelus. See oli see Villu otsustamatus, millegi järele igatsedes, millegi tahtmises silma paista. Eks me kõik teeme valesid otsuseid, meil kõigil on soovi teistest erineda. Kuid need on mõningad asjad, mis ma Villu asemel teistmoodi oleksin teinud ja ka rahulikumalt, kui mitte, siis ehk elusana olles oma last kasvatanud. Mari-Liis Nõmmiste 9a.
keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu
Peale isamaatemaatika on Koidulal luuletusi veel kodu ja pere teemal (nt ,,Kodu", ,,Emasüda"), tal on ka südamlikke loodusluuletusi (nt ,,Sügise mõtted", ,,Ööbik", ,,Vesi", ,,Suveöösel"). Eriti meeldisid mulle luuletuse ,,Suveöösel" kaks esimest salmi: Vaiksed, valged hõbelained uju, uju, kõrge kuu! Igatsedes ööbik hüüab, õilmes liigub lehepuu. Vihma kaste piisas paindub põõsas, muru, muld ja maa rohkemat on rikkust võtnud pind veel põue imeda. Koidula luuletustes võib tihti kohata retoorilisi küsimusi, näiteks:"Miks sa nutad, lillekene?"; ,,Mis mulle jutustad, Koidikutuul
Prints lahkus (326) 12. Järgmine oli joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli
taha,/ tahan ainult kodumaad!" Kuid samas on ta ka kirjutanud sellest, et alati ei pruugi kõik mälestused kodumaast ainult rõõmu hinge tuua ning vahel tuleb põgeneda, et uuesti südames selgust saada. "Nii muutlikud on hinges rõõmud-valud./ Ma sõidan, mälestusist hoidudes." Jesseninile läks väga hinge oma kaaslaste valu ja vaev ning oma riigi viletsus. Luuletaja võrdleb Venemaa rahvast loomadena, kes ootavad pimeduse lõppu, et algaks uus päev ja uus elu. ,,Nad koitu igatsedes hirnuvad./ neid iseenda vari hirmutab." Poeedi jaoks on ka armastus isamaa vastu see, mis võib inimest muuta ning piinata. "See, mis mind põletab,/ mis painab mind kui vanne,/ on armastus su vastu,/ kodumaa." Oma luuletustes kirjutab Jessenin ka palju igatsusest oma koduste järgi nendest lahkumisest. Aeg läheb küll kiiresti ja leevendab ka valu. "Aeg see kihutab, aeg aina kulub,/ ja pisarad otsa said./ Vahel koer ainult väraval ulub/ ja ootab meid mõlemaid."
- Harry Pole olemas midagi, mida kunst väljendada ei suuda. - Basil Kõigest täielikult informeeritud inimene see on kaasaegne ideaal Harry Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunevad armastuse tragöödiaid. - Harry Elu eesmärk on enesearendamine. - Henry Ainuke tee kiusatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Pange vastu ja teie hing jääb haigeks, igatsedes asju, mida ta ise on endale keelanud, ihaldades seda, mille loomuvastased seadused on teinud loomu- ja seadusevastaseks. - Henry Ainult pealiskaudsed inimesed ei otsusta välimuse järgi. - Henry Kasutage oma noorust kuniks ta teil on. - Henry Elage seda imelist elu, mis teis on! Ärge laske midagi endast mööda minna. Otsige vahetpidamata uusi elamusi. Ärge kartke midagi... - Henry Tänapäeval kujutavad noored ette, et raha on kõik. - lord Fermor See on löök allapoole intellekti
Kohati tekkis tunne, nagu mu vanavanaema oleks lavalaudadel taas ellu ärganud. Arvan, et selle murraku kasutamine andis talle tohutu eelise, sest tihti seostatakse saare elanikke just keelemurdega. Mardu ema Luigit mänginud Aili Salong oli minu arvates seekord lavalolijatest nõrgim. Ta ei olnud halb, aga teised näitlejad tegid paremat tööd. Siiski andis ka Salong, nagu kõik teisedki näitlejad, väga hästi Luigi olemust edasi. Ta oli naine, kes lihtsalt vantsis läbi elu, igatsedes armastust ja hoolimist ning tehes raskeid talutöid, samal ajal elust midagi võtmata. Salong suutis seda üsna hästi teha, kuigi tema naermine purjus olekus oli veidi üle pingutatud ning ei jätnud usutavat muljet. Leemeti osatäitja Hannes Prikk oli laval võrratu. Ta tegi üht keskmist purjus abielumeest nii hästi järgi, et see ei tundunud isegi lavastusena. Ta oli eestlaslikult karm ja külma iseloomuga.
Kahjuks pole asi nii lihtne. Mõningatel juhtudel ei taha surnud hinged veel surra, maisest maailmast lahkuda, neil on midagi lõpetamata või siis nad ei ole valmis surema, nad ei taha surra, kuid elavate juurde neid ei lasta ja "paradiisi" nad ei lähe, sest neil on midagi, mis seda teha ei lase. Näiteks mõrvatud hinged tahavad 5 paljastada oma mõrvari või siis elusad hoiavad surnut kinni, teda liigselt taga nuttes ja igatsedes. Ei väideta, et see ei oleks lubatud ja seda tehes on kindel, et surnu kahe maailma vahele jääb. On väidetud, et mõni hing ei taha maalt lahkuda, et igatseb elusaid. Muidugi on nii ilus mõelda, aga minu arust on väide vale, sest kui inimene sureb, tunneb ta, et kõik on absoluutselt täiuslik, igatsus kui selline puudub, pigem ei lase elavad surnul minna teda liigselt taga igatsedes. HINGEDEGA ÜHENDUSE VÕTMINE
hävitades tehtud või saadud head. Selleks oli näiteks liigne uudishimu, mille tagajärjel kalumees oma õnne, mille oli ta merineitsit koju tuues saanud. Luuletuses ,,Orb" räägitakse orvust, kes oma ainsat lammast koju viies pidas kinni kui kuulis pilavat poistekampa , istus maha mere äärde ja hakkas AnnaAbi.com [Mi.S] 5 Marie Underi loomingu analüüs nutma, igatsedes paremat elu. Marie Under oli sellel eluperioodil Eestis väga ainulaadne, vaid vähesed suutsid tema loominguga võistelda. 9)1930 - LAGEDA TAEVA ALL ja 10) 1935 - KIVI SÜDAMELT ,,Lageda taeva all" ja ,,Kivi südamelt" on rõõmsa luulega. Need on ilmunud enne Teist Maailmasõda. Kogus ,,Lageda taeva all", luuletuses ,,Puhastus" jutustab luuletaja saastast, mis on vaja ära visata, et oleks lihtsam elada.
meeste pereliikmete sõnul on füüsiline väärkohtlemine tabanud ka üht või mitut last. Lapsi valdavad seoses vägivaldse isaga kaksipidised tunded. Enemasti on vägivallatseja laste jaoks pettumuse, kibestumise ja segaduse allikas, kuid samas võib temaga koosolemine olla väga lõbus ja pakkuda vaheldust pingetele, mis vakitsevad nende suhetes emaga. Lapsed võivad fantaseerida sellest, kuidas nad oma isa ründavad, igatsedes samaaegselt temaga lähedasemat kontakti. ( Viide: Vägivallatseja lapsevanemana (2007) Lundy Bancroft, Jay G. Silverman, Tartu Naiste Varjupaik ) 6 Seksuaalne väärkohtlemine Lapse seksuaalne kuritarvitamine ehk lapse seksuaalne väärkohtlemine on väärkohtlemise vorm, mille puhul täiskasvanu või nooruk kuritarvitab last seksuaalse stimulatsiooni eesmärgil
Every single choice I have made, every single step I have taken, and every single word I have spoken, good or bad has brought me to you and in the end thats all I ever wanted. 165. Never leave the one youlove for the person you like, because the one you like will leave you for the person they love. 166. Always say what you need to say, because one day you might not have a chance to. 167. Elu esimene pool möödub teise poole järele igatsedes, teine aga esimest kahetsedes. 168. Pahatihti me kahetseme just neid sõnu, mida me ütleme vihasena. 169. Naera ning tunned ennast õnnelikuna, üksindus aga teeb su kurvaks. 170. Ela oma elu julgelt, sest elu on liiga lühike, et hirmu tunda. 171. Ükskõiksus on kõige hullem variant. 172. Vahepeal on raske eristada tõde perfektsest valest. 173. Kõik inimesed on erilised, kuid mitte täiuslikud, aga kõik otsivad täislikkust ja nad
end vaenlase paisuva viha eest. Jumalad järgnesid neile ookeani kõige kaugemate ... ______________ tekst puudu lk 22______________________________ (lk 23) Aheldanud titaanid kükloopide sepistatud raskete kettidega, heitsid Olümpose jumalad nad Tartarose pilkasse sügavikku ning sulgesid selle hirmsa vangla vägevate raudustega, mille ette jäid vahti pidama tohutud hiiglased. Ja loendamatuid sajandeid on titaanid seal lamanud, igatsedes päevavalguse järele. Võitjad suunudsid tagasi Olümpose päikeselistele nõlvadele. Nad olid oma suure võidu üle uhked, ent kui nad alla maa peale vaatasid, tuid neil pisarad silma. Maad oli võimatu ära tunda. Purustavas heitluses ei olnud miski puutumata jäänud. Jumalatel seisis ees raske ülesanne muuta maa taas kauniks. Kuid olümplased ei saanud veel hakata oma võitu nautima, kui nad leidsid end vastamisi uue kohutava vaenlasega.
Raamat lõpeb ootamatult. On kevad, Ingeri lõpuklass lõpetab, kuid aktusel ei suuda Inger mõelda muust kui aktusest. Enne pildistamist tuleb teatab Aet, Ingeri kolleeg ja sõbranna Ingerile, et on rase ja et tema pole ainuke, rase on ka Aeti õde, kes ühtlasi on ka Arne abikaasa. See uudis tuli Ingerile ootamatult, kuid vähemalt oli otsus tehtud, ta ei pidanud enam ootama. Inger elas lihtsalt edasi oma elu, südamevaluga, üksinduses, igatsedes kedagi enda kõrvale. Tõnu Õnnepalu ,,Flandria päevik" 2007. aasta sügisel läks Tõnu Õnnepalu Brüsseli lähedale Vollezeles Villa Helleboschi kirjanike residentsi (25 km pealinnast), samal ajal lasi töömeestel Eestis oma maja renoveerida. Ta kohtus Villa Helleboschis mitmete välismaiste ning ka Belgia kirjanikega. Õnnepalu kirjutas palju oma mõtisklustest, igapäevaseid tegemistest, suhtlustest kodustega
hädavajalik suurepäraseks kordaminekuks, kuigi see võib mõnikord kaasa tuua ka vägeva nurjumise (141).See on lihtsalt üks ärikuludest. Siiras kiitus võib mägesid paigast liigutada ja panna kogu org-ni ümber sündima.Kiitus ei maksa sulle midagi, kuid teeb imet. Raha nt ei ole nii mõjuvõimas motiveerija.,,Kui suudad vihahoos üheks hetkeks kannatlikuks jääda, väldid sellega sada päeva südamevalu". Tiibeti vanasõna Enamik inimesi läheb õhtul magama näljasena, igatsedes kasvõi natukenegi siirast tunnustust ja kiitust. Uuri välja, mis motiveerib su töötajaid kõige enam (mitte sind). Esita ohhhooo-küsimust endale.See on iga juhi parim sõber: mida võiksin inimeste suurepärase töö kiitmiseks ja tunnustamiseks teha, mis paneks neid seda tunnustust saades ütlema ,,ohhooo".Tea, et see kuidas kohtled töötajaid, määrab ära, kuidas nemad kliente kohtlevad. Saamisprotsessi käivitab andmine. Eri inimesi tuleb kohelda erinevalt
Kes on rikas, pahvib sigaretti magust, kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu, kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib, kes on vaene, seda paha tuju klaarib. Kes on rikas, läheb hauda kätel kantud, kes on vaene, läheb käru peale pantult. Refr. Aga mulle ...
minuga leppida." Ta teeb hantlitega trenni, naudib, et tal on oma ruum, kus rahulikult olla ja mõtelda. Jälgib mida ta sööb, tahab kaalus alla võtta. Usub, et saab aknest jagu. Tahab ajada ennast lihastesse ja muretseda uued riided. ,,Minust saab vastupandamatu. Ilusaid ei narrita. Ma hakkan elust rõõmu tundma. Ma hakkan aega kulutama asjadele, mis mulle rõõmu pakuvad. Ma ei konuta enam lumisel aknalaual ennast lõikudes, igatsedes paremat elu. Ma hakkan seda paremat elu lihtaslt elama, sest ma ei taha enam seda elu, mida olen niisama nukrutsedes mööda saatnud. Ma tean, et see on võimalik." +2.4 J suhtleb Kairiga. Käib tema pool, sööb seal ja Kairi ema paneb talle vahest süüa kaasa. Hea on kellegagi suhelda, sest koolis seda teha ei saa. J otsustab pidada dieeti- ei suhkrule, nisujahule ja kartulile. +2,5 ,, Kooli lõpuni on jäänud 1 kuu. Irkalt sain kiita, et olen end kokku
Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel
Prints lahkus (326) 12. Järgmine oli joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17. 2 miljardit inimest ei võta tegelikult Maal palju ruumi, kuid nad ise nii ei arva. Prints oli kukkunud Aafrikasse ja tutvunud maoga, kellele meeldis olla üksi, inimesteta 18
surematu nooruse. Ema aga hakkas muretsema ja jäi ühel ööl vaatama, kuidas laps tulle pandi. Jumalanna sai vihaseks, võttis poisi koldest ja asetas maha. Nüüd ilmutas Demeter ennast täies jumalikus hiilguses. Jumalanna käskis jahmunud naistel ehitada talle tempel linna lähedale, et võita tagasi tema südame soosing. Demeter lahkus. Inimesed töötasid innukalt templi ehitamisel ja kui see valmis sai, istus Demeter sinna, igatsedes oma tütre järele. Saabus kõige kohutavam aasta, sest midagi maas ei kasvanud ega tärganud. Zeus nägi, et peab ise asja käsile võtma. Zeus saatis ükshaaval jumalaid Demeteri juurde, et ta pahameelt hajutada, kui Demeter ei võtnud kedagi kuulda. D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde.
Milleks tulla, kui keegi Sind iialgi ei vaja .. ? *Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis. Kaotatud ja kadunud. Kõik. Minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse .. *Meil on vaja, et meid armastatakse. Meil on vaja inimesi kes ütleksid meile, et oleme erilised ja asendamatud, inimesi, kes hoolitseksid meie vajaduste eest ning peletaksid eemale meie mured ja kõhklused. Aga me peame ka ise armastama, selleks et muuta kellegi elu. *igatsedes , vihates möödus meie aeg veel . *Ja ne uverenna 4to ljublju, no bez nego ja ne mogu .[ Ma pole kindel et armastan, aga ilma temata ma ei saa! ] *Ma enam ei suuda, mu elu täitsa põrguks Sa muudad . Ära kõnni mu jälgedes, olen isegi eksinud . (Y) *Kuidas sa võid kahelda? Riski, riski ükskõik millega! Ära hooli enam hoiatustest, arvatagu mis tahes. Tee, mis on kõige raskem. Tegutse enda nimel. Vaata tõele näkku. (:
I miss you more than words can say. Igatsus ei tapa, igatsus hävitab. Ma igatsen su silmi ja huuli. Kuid kõige rohkem igatsen tunnet, mida tundsin, kui olin koos sinuga. Igatsus paneks just kui vihma käes tundma Tema kirjeldamatuid puudutsi mis Sind alati lendu tõstsid. Kui Sa tõesti igatsed kedagi väga, siis kindlasti ütle seda talle, Ta tahaks seda kindlasti teada!... Igatsus võib olla valus, kuid alati on ta ületatav...! Kuidas... teate isegi... Igatsedes muutume kurvaks, Meie sees just kui oleks torm, mille eest tahaksime põgeneda... Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud... Sometimes I miss you so much, I just want to rip you out of my dreams and hug you! Me igatseme tagasi sinna , kus meil hea oli ! RIIMUVAD AFORISMID Milleks öö, milleks päev, kui sind eales ei näe ? Igapäev ma näen,et miski muutub, igapäev ma näen,et ma ei suutnud, igapäeav ma usun, et
Senani kursusel, 1971-72 aga Moskvas rezissuuri. 1968 sai kirjandusajakirja ,,Qobustan" pearedaktoriks. Hiljem sai Teatriliidu, Kirjanike Liidu liikmeks, Kirjanike Liidu esimeheks. Esimene jutukogu ,,Pidupäeva ootel" ilmus 1963. Tema teosed on tõlgitud enam kui 20. keelde, avaldatud ka USA's, Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Iraanis, Türgis, Araabia riikides, Soomes jt. Näidendid on olnud laval Usbekistanis, Armeenias, Tatarstanis. Alustas 1960 ilmunud novellidega ,,Igatsedes puhkust" 'Longing for the Holiday' (Bayram Hsrtind) ja ,,Möödunud aasta viimsel ööl" ,,Geçen Ýlin Son Gecesinde", 1960; Peateoseid: legendikogu Valge sadam "White Port" (Að Liman), 1970; jutustus ,,Dante juubel" ,,Dante'nin Jubiley", 1970, legendi-, novelli-, näidendikogu Inimeste inimene "A Person's Person" (Adamýn Adamý), 1977; romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus", "The Sixth Floor of the Five-Story Building" (Beþmrtbli Evin Altýncý M rt b si), 198120
Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja. · Autori hoiak on aktiivne: luuletaja sõnub kadu kõigele, mis ühiskonnas ebaõiglane, ning kuulutab uut, inimväärset maailma, seda pigem aimates ja igatsedes kui vähegi selgesti kujutledes. Ainult osa meie ajalaulikuid (eelkõige J. Semper ja J. Kärner) suutis oma tulevikukuulutuse kindlamalt siduda eesrindliku sotsiaalse jõuga, teised (M. Under, A. Adson) esinesid peamiselt kannatuslauludega, kolmandad (H. Visnapuu) sattusid võitlevate sotsiaalsete jõudude vahel kõikudes vastuolulistesse deklaratsioonidesse · Kui "Siuru" päevil pidas luuletaja esmaülesandeks esteetilist eneseväljendust, siis ajalauliku põhiülesanne oli
Sisuliselt ühendavaks jooneks oli sõja eitamine ja üldine inimlikkuse-kuulutus. · Ekspressionismimõjulises ajaluules on autorite hoiak selgesti ühiskonnakeskne. Luuletaja ei ole siin enam üksikisiku sisemaailma tõlgendaja, vaid inimeste, rahva ja rahvaste -- ühiskonna seisundi väljendaja. · Autori hoiak on aktiivne: luuletaja sõnub kadu kõigele, mis ühiskonnas ebaõiglane, ning kuulutab uut, inimväärset maailma, seda pigem aimates ja igatsedes kui vähegi selgesti kujutledes. Ainult osa meie ajalaulikuid (eelkõige J. Semper ja J. Kärner) suutis oma tulevikukuulutuse kindlamalt siduda eesrindliku sotsiaalse jõuga, teised (M. Under, A. Adson) esinesid peamiselt kannatuslauludega, kolmandad (H. Visnapuu) sattusid võitlevate sotsiaalsete jõudude vahel kõikudes vastuolulistesse deklaratsioonidesse · Kui "Siuru" päevil pidas luuletaja esmaülesandeks esteetilist eneseväljendust, siis
Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui kõgeauline abtiss seda sõmust ei tunne ja mind ei usalda, siis nädaku seda preili Agnesele. Tema saab sõmust vististi äa tundma ja tõkumata minuga kaasa tulema.» «Arvad sa?» üles abtiss kentsaka, vaevalt arusaadava naeratusega. «Kas sa preili Agnest nii häti tunned?»
annaabi.ee 
