maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus Hollandisse. Transiitkaubandus. Idakaubandus: Jõukus sõltus kontrollist idakaubanduse üle. järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Ordu muretses, et kauplemise käigus satub Venemaale riiki sõjaliselt tugevdavat kaupa. 1539 Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus keelati vene ja välismaa kaupmeeste vaheline otsekauplemine, seda võis teha vaid teravilja järgi
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj
kaupmeeste koondisest samuti Hansa nime kandev liit, kaubalinnade liit. 1220. aastatel tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. 14.-16.sajadini ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal 14.sajandi 2-l poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15. Sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubandusliku õitsengu. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 14.-16. Sajandi Tallinn ja Tartu kujutasid endast olulisi kaubanduslikke tuiksooni, keskaja mastaapides igati arvestatavaid suurlinnu. Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siianigi tuntavad. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine , peale selle
kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine. Eestist hakkas kujunema Rootsi viljaait, väljavedu oli suur (kuid idakaubandus käis alla, suundus Narvasse, Tartu kaubanduslik tähtsus kadus). Käsitöö arengut kammitses tsunftikord (progress ja suur kasum polnud oluline). Kuid tekkisid manufaktuurid (arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised). 100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi
saanud, sest siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Samas oli Eestimaal kõrgem kohtuvõim mõisnike endi käes. Kuid Stockholm ei olnud kaugel ja põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. Mis puutub linnadesse, siis ka siinkohal võib öelda, et ordu kuldajad olid selleks korraks pöördumatult läbi saanud. Kui Liivi ordu ajal oli Eesti jõukus tulnud peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest, siis nüüd käis idakaubandus alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eriti drastiliselt avaldus see Tartu allakäigus. Ka Tallinn ei saavutanud enam endist õitsengut, kuigi suutis oma positsiooni paremini säilitada kui teised linnad. Rootsi aeg oli õitseajaks vaid Narvale, kuhu senine idakaubandus nüüd koondus, ning valitsuses oli isegi arutlusel küsimus Narva nimetamisest teiseks pealinnaks Stockholmi kõrvale.
siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele.
mis tõttu kaubandus käis alla. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord, mis tähendas et käsitööliste olukord jätkas halvenemist. - TALLINN ei saavutanud enam õitsengut. Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus? - Talupojad olid pärisorjad, suurenes teotöö koorem. Mõisnikul oli kodukariõigus. - Kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? -Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest
5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630
5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630
Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid noored,vallalised kaupmehed,enne nende suurgildi vastu võtmist ning välismaised kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa idakaubandus liivimaa linnade vahendusest suureti, see tõi suure kaubandus õitsengu. Kogu idakaubandus kais läbi kahe Liivimaa sadama-tallinna ja riia, selle mõjud on senini elukorralduses ja kultuuris. 22.Keskaja ülikoolid ja teadus. Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii.
teisena Lääne- ja Põhjameri. · 1160. aastatel moodustasid (teise piirkonna kaupmehed) koondise- Hansa, mis tähistas relvastatud sõjasalka, mille hilisem tähendusevarjund viitas välismaal tegutsenud omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. · 1220. aastatel tõusis esile Lübecki vabalinn. · 14.-16.saj ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. 14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika
Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad. Humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal. Renessanss- keskaja lõpul Lään-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon- Kuningareformatsioon- Luterlus- Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Anglikaani kirik- õpetuselt protestantlik, jumalateenistuse korralt katoliiklik riigikirik Inglismaal. Piibel- Sakramendid- Indulgents-
Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod. Idakaubandus käis läbi Tallinna ja Riia. Hansa jäi alla Itaalia kaubandusmaadele, mis laiendasid oma tegevust ka Aafrikasse ja idamaadesse esimesena Euroopas võtsid kasutusele ka rahamajanduse ja rajasid pangad. Käsitöö Suur osa linna elanikest olid käsitöölised, kes olid kohustatud kuulama tsunfti e kutseühingusse. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e skra, mis reguleeris tootmist, kvaliteeti, hindasid, müüki jne. Pani paika ka alluvussuhted e tsunfti hierarhia(õpipoiss, sell, meister)
Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gilde, vaid teatud kaupade tootjad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. Keskaegsed merekaupmehed moodustasid Hansa liidu. Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Hansalinnade hulgas olid ka Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi kahe Liivimaa sadama- Tallinna ja Riia. 1 Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja
Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord , mis tähendas et käsitööliste olukord jätkas halvenemist. TALLINN ei saavutanud enam õitsengut. Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus ? Talupojad olid pä risorjad , suurenes teotöö koorem . Mõisnikul oli kodukari õ igus. Pärisorjus sätestati, kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal.
-talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660) Kuningas, kes elas sõjakäikudes • Sõditi Poolaga(1656 – 1660) ja Venemaaga(1658-1661). Sõja käigus on TARTU lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli
laevadega ja pidasid tihedat ühendust Riiaga. 1478-ndatel aastatel kaotas Novgorod Moskvale oma iseseisvuse. 1481. aasta kevadtalvel, 1. märtsil alustasid Ivan III saadetud Pihkva, Novgorodi ja Moskva ühendväed Viljandi linna ja linnuse piiramist. Linnas süttisid hooned, nende hulgas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Linnust venelased vallutada siiski ei suutnud. Viljandi linn taastas sõjapurustused. Jätkus endine töökas argipäev ja vilgas idakaubandus, mis tollel ajal oli iseloomulik kõigile hansalinnadele Eestis. XVI sajandi alguses teravnesid ka vastuolud Lübecki ja Eestimaa linnade vahel, seda eriti külalistekaubanduse keelu sisseviimisega 1539-ndal aastal. 1558. aastal 22. jaanuaril algas Vene-Liivi sõda. Eesti linnade esindajad ja ordumeister pöördusid Saksa keisririigi ja Hansa liidu poole abi saamiseks Vene agressiooni vastu, kuid abi ei antud. Hansa liidus oli
3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks
Hiljem koosnes sellest Hansa nime kandev kaubalinnade liit 1220 tõusis läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn 14.-16. saj ühendas Hansa liit u. 170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus
lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu 8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning
c) Mis kaupu transporditi Hansa kogedega? Nimetage 3 kaubaartiklit kala, sool, teravili, vaha, karusnahk, vask, raud. d) Millist tähtsust omasid hansakaubanduses Eesti linnad? Selgitage mõne lausega. Eesti aladelt olid olid hansalinnade hulgas Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Eesti linnad olid olulised kaubanduslikud tuiksooned, mis ühendasid omavahel Hansa Liidu linnu ja tõid raha ka Eesti linnadele. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubanduslikku õitsengu. 25) Vahemere kaubandus a) Mis piirkonna linnad domineerisid Vahemere-kaubanduses? Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee. b) Mis kaupadega Vahemerel kaubeldi? Nimetage 2 kaubaartiklit Euroopast(odav e rämskaup) Ameerikast(kuld ja hõbe) Aasiast(luksuskaubad, soja, vürtsid) Suhkur, tubakas, puuvill, kakao
Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma. Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist
· Moodustati 1160.aastal kaupmeeste koondise- Hansa(sõjasalk). Hiljem sai sellest kaubalinnade liit · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübecki vabalinn. Hansa hiigelajal kuulus sinna enamik Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Hoidis Läänemerel monopoli. 14.-16.sajandil oli selles ligi 170linna. · Eesti hansalinnad: Tallin, Tartu, Pärnu ja Viljandi Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.saj lõpus sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi neile sajandilise õitsengu. Tallinn ja Riia. · koge uut tüüpi laev, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, karusnahku, vaske, rauda jm senistest suuremates kogustes. · Hansa Liit jäi alla Vahemere kaubalinnadele. Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi
*Venelased üritasid oma ala veel rohkem suurendada, korraldades sõjaretke, mis ulatus kuni Harjumaani. Vene võim Tartus ja kogu kagupoolses Eestis lõppes 1061.aastal. *Sõjakad suhted oli eestlastel sel perioodil ka lääne suunal. 8 *Läänemerele olid ilmunud ka sakslased ning 1143. aastal alustasid nad oma esimese Läänemere-äärse linna Lüübeki rajamist, millega saksa idakaubandus sai kindla tugipunkti. *Peagi rajasid saksa kaupmehed endale ja oma uudsetele laevadele tugeva sillapea Ojamaal. Kaupmehed olid huvitatud Vene turgudele viivatest kaubateedest. *10.-11.sajandil võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi ja Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele, kuid otsest usku vastu ei võtnud. Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada. *Sel ajal oli Eestis tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid,
eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. Juhtis tsunfimeistrid. Õpipoisid pidid olema sündinud kristlikus abielus. Käsitöösunfituif moodustasid käsitööliste gildi. Kaubalinnad Juhtivad kaubandus piirkonnad olid 1. vahemere piirkonnad nt it 2. lääne ja põhjamereäärsed hansakaubandused. 1160 moodustati saksa kaupmeeste koondis hanza millest kujunes hanza liit. Tipp aeg oli 14saj teisel poolel kui liitu kuulus ligi 170 linna. Tähtsamateks oli lübeck köln ja novgorod. Idakaubandus käis läbi riia ja tallinna. Hanza kaubandus kaotas oma positsiooni seoses itaalia kaubalinnade arenguga mis laiendasid oma tegevust ka afrikasse ja idamaadesse. Võtsid 1. eus võttsid rahamajanduse ja rajasid pangad. Ülikoolid Euroopa vanim ülikool asustatti 1119a bolognas. 12saj kujunes pariisi ülikool mis muutus usuteaduste keskuseks ja oli kiriku mõjuall. 12saj oxfordi ülikool , 13saj cambridge , 14saj praha, 15saj uppsala
annaabi.ee 
