hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees Meditsiinilised tekstid: sünnitusabi, abort, viljatus, viljakusravi, sündimusprognoos SOOROLLID Naiste- ja meesteasjad rangelt lahus
Rauaaeg Esimesed esemed ja materjalid Kui raud Eestisse tuli. tegi see eestlaste töö päris lihtsaks ja nad said paremini hakkama. Eestist on leitud ka osasid esemeid ja siin on mõned: Üks on rauast mõõk,pronksist ehtenõel ja väikeselouline kultusekivi. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle ehk orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid.
1789 1792 Olukord Prantsusmaal · Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke · Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis · Kolmanda seisuse rahulolematus · Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789 Generaalstaadid (seisuste esindajad) kutsuti kokku 5. Mail 1789 17
kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad Träälid e.orjad · Orjad · Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud · Ühtegi kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta · 15.sajandi jooksul träälid kaovad.
Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3193&layer=195& http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu#L.C3.A4bir.C3.A4.C3.A4kimiste_osapo http://www.hot
Karina Ivantsuk 9.a 5. märts kell 21.50 Stalin suri. Beria suhete parandamiseks läänega loobumine sotsialismist SDVs liiduvabariikide etteotsa kohalikud Beria arreteeriti 26. juunil, hukati detsembris 195557 võimuvõitlus Malenkovi ja Molotoviga Sula Rehabiliteerimine koju said Saksa ja Jaapani sõjavangid liiduvabariikide õigusi suurendati isikukultuse hukkamõistmine XX kongressil Stalini matmine 953 IdaBerliini ülestõus 1956 Poola ülestõus, Ungari ülestõus, Suessi kriis 1961 Berliini müür 1962 Kuuba kriis Malenkov suurem tähelepanu sotsiaalsetele oludele, palkade ja pensionite tõus Kosmosetehnika areng 1957 sputnik 1961. 12. apr Gagarin Hrustsov kampaaniad: uudismaad,
küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda
ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale
mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja majanduse: võimule tulid diktaatorid. • Tohutud inimkaotused, tekkis nn kadunud sugupõlv - noored füüsiliselt ja vaimselt rusutud noored mehed. • Euroopa riigid muutusid USA võlgnikeks.
võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud. Enamik orjadest olid endised sõjavangid. ● Igal kuul peeti linna keskväljakul orjaturge. ● Ühel linnakodanikul oli reeglina mitu orja . ● Kasutatud kirjandus „Tsivilisatsioonid“- F. Perrudin http://miksike.ee/docs/referaadid/vana_kreeka_kordamine_heleri78.htm Täname kuulamast!
Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused · Talupojad ja Rootsi sõjavangid tegid peaaegu kogu töö kindluste ehitamisel · 40 000 inimest suri kindluste ehitamisel Pargid Peterburi pargid: · Peterburi Suveaed · Peterburi Talveaed · Peterburi Teine Talveaed · Peterburi Kolmas Talveaed · Solovjovi aed Kirikud ja kloostrid · Peterburis on 229 kloostrit · Peterburis asub ka eestlaste ehitatud
innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703.aastal asutada uus meresadam. Sankt Peterburgile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo ja sageli juhtus üleujutusi. Puitu oli külluses, kuid kivi, Peetri lemmikmaterjali, polnud, samuti ka tööjõudu. Ehitustöödele toodud talupojad, sõjavangid ja sunnitööle mõistetud kurjategijad surid kümnete tuhandete kaupa haiguste ja nälja kätte.1710.aastal tõi Peeter uude linna üle ka tsaariperekonna ning 1712.aastal kuulutas ta Peterburi Venemaa pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda hüppamast jääkülma merre päästma kalureid, kelle paat oli ohus. Selle tulemusel tõusnud palavik nõrgestas tsaari veelgi
vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Rauaaeg MuinasEestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_ajaloo_lyhikokkuv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/MuinasEesti
· Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim
-Patriitsid (ld k patres isad): põlised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks. -Plebeid (ld k plebs rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. -Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat" - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
14.veebruaril 1945 nägid laagris ärganud inglise sõjavangid umbes 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva Dresdeni kohal ligi viie kilomeetri kõrgusele tõusvat tohutut suitsupilve. See häljus linna kohal kolm päeva ja ka veel hiljem sadas taevast alla sõestunud paberitükke. Elbe jõe orus aga sadas tahmast musta vihma. Seejärel kandus suitsu pilv lõunasse Tsehhislovakkia suunas. Üheainsa öö jooksul oli liitlaste lennukid muutnud Dresdeni kesklinna krematooriumiks. Mitte kunagi varem ei olnud ühe õhurünnaku ajal hukkunud nii palju inimesi
Samuti oli nende koolis sport tugeval järjel. Mitmed poisid läksid kõrgkooli edasi õppima kehakultuuri. Turbatööstuse territooriumile hakati saksaajal ehitama vangilaagrit-kõrge okastraadist taraga, mille igas neljas nurgas oli vahipost, kus seisis püssiga valvur. Hiljem selgus, et hakati sinna tooma sõjavange, kes pidid turbapresside töid tegema (antud juhul olid need vene sõjavangid). Riigikorra vahetusel, asusid sinna laagrisse.vene sõjavangide asemel saksa sõjavangid. Vanaema mäletab selgesti, kui vangid õhtuti töölt tulles võrratult imeliselt laulsid. See võitis nii mõnegi südame. Vanaema ema läks tööle ja hakkas sakslastest sõjavangidele süüa keetma. Venelastest vangivalvuritele aga keetis suppi vene poiss Fedja. Vanaema ema riisus valvurite katlast rasva ja lisas vangide supile,..ikkagi inimesed! Oli küll ohtlik, Fedja isegi ähvardas ema suure kulbiga. Ema aga vastas Fedjale, et kui valvurid nii palju rasva söövad, lähevad nad
Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestikkiri, Mesopotaamia- ratas, ader, Egiptus- matemaatika, arstiteadus, päikseskalender, geomeetria, Hetiidid- raud, Foniikialased- häestikkiri, Palestiina- kristlus, islam, India- numbrid, Araabia- araabia numbrid, Hiina- siid, apber, kompass, püssirohi, Pärsia- postiteenus
Vabatalupojad olid need, kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud ehk maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid, millest tekkis uus koormiste liik- teokohustus: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi lõpus juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Maavabad aga olid arvatavasti vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu lääniõiguse alusel ning olid isiklikult vabad, kellel polnud koormisi ning kohustuseks olid vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end osadest või kõigist koormistest raha eest välja ostnud. Madalamasse kihti kuulusid sulased ja teenijad ning kõige madalamasse träälid ehk orjad. Träälideks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärast vallutust kahjuks talupoja seisund ei paranenud sugugi. Nimelt 15. sajandi teisest poolest tekkis arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Seega kujunes välja sunnismaisus. Kasvasid teokohustused, kadus liikumisvabadus, suurenesid ka nõutavad maksud. Kujunes välja pärisorjus. Üldiselt arvan, et eesti talupoegadel on läbi aegade väga raske olnud. Komplikatsioone tekitab juba
6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse
veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või magusjuurest tehtud mõdu, mida neil on suures koguses. Raha ei ole, kulda kasutatakse ainult suhtlemisel naaberriikidega. Kõik tegelevad käsitöö ja põllumajandusega, veetes kordamööda kaks aastat maal. Eriti raskete tööde tegemiseks on orjad: kurjategijad, sõjavangid ja naabermaade kõige vaesemad inimesed, kes on vabatahtlikult nõus orjaks hakkama.
maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas Vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad - teenisid palgalistena või päevilistena taludes. Träälid ehk orjad - sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
Käsitöölised ja talupojad .Enamiku ühiskonnast moodustasid talupojad, kes elasid jõe orgudes, ega tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada.Põhilisteks talupoegade töks oli veekanalite kaevamine. Talupoegade elu oli raske neil oli pisike maja kus ei olnud tihti akentgi ja pool saagist pidid nad andma andamiks.Neid töid millest talupoegade oskustest ei piisanud tegid käsitöölised. Taskusks said nad oma tööeest toitu ja rõivaid. Orjad oli ühiskonna alamkiht.Enamasti olid orjad sõjavangid ja neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada. Põlluharimine. Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste. Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda, kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et terad peadest eralduksid.Vilja säilitati aitades. Elu pärast surma.
Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri. Kuhu öökull vaatas, sealt poolt peab lugema. Kartuss- ovaalne, vaarao nime eraldamiseks. Kirjutati papüürusele, kivile. Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus"
jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgemate aukandjate kaudu. Ülemkihi moodustasid preestrid, kirjutajad, korravalvurid, järelevaatajad, ametnikud ja sõjaülemad. Alamkihti kuulusid aga talupojad, kes rentisid endile maatükke. Kõige madalama kihi moodustasid orjad. Enamasti olid nad sõjavangid ja vaarao omandid. Orjal oli esialgu oma perekond ja maalapp, mille eest tuli seaduse käsul makse maksta. Hiljem jäeti nad aga õigustest ilma ja orjade elu muutus raskemaks. Egiptust on tihti kutsutud Niiluse anniks, sest just selle jõe tõttu on Egiptus olnud heal järjel. Mööda niilust lõunasse sõites pidi paat olema alati täispurjes,aga põhja sõideti alati alla lastud purjega. Isegi pesu pesti Niiluses,aga see töö jäeti alati meestele,sest oli oht
Sõjavägi Vana riigi ajal koosnes talupoegadest, kes vajaduse korral kogunesid ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läksid laiali. Uue riigi ajal moodustati aga hästi väljaõpetatud alaline sõjavägi. Sõjaväe peamisteks relvadeks olid kilbid ja odad. Eliitvägi kujutas endast aga kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjus Egiptuses oli tekkinud eelkõige selle tõttu, et kohustuste täitmajätmise eest ning võõrmaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli ühiskonnas võrdlemisi väike tähtsus ja nad moodustasid vaid tühise osa maa elanikkonnast. Egiptus oli riik, mille tipus seisis jumal-kuningas võimuga absoluutse. Tema võimu toetas suhteliselt väiksearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud, preestrid ja sõjaväelased Kogu rahvas oli aga allutatud riigi üksikasjalikule rangele kontrollile. Egiptuse kultuuris on suur osa jumalate austamisel. Jumalaid on arvukalt, teada on 740 nimetust
jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist. Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
USA sõjaväelast. 29. septembril Bulgaaria kapituleerus ning Türgi sai lüüa nii Mesopotaamias kui ka Süürias. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest ja suurema osa raudtee-veeremist. 1919-1920 aasta Pariisi rahukonverentsil võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Tulemused, mis Esimese maailmasõjaga kaasnesid, rahuldasid väheseid. Sõda tõi kaasa massilisi
hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes
1.) Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta): · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu. 2.) Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: · Tunnused: Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus. · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, u...
Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla Rahulepingu tingimused ● Sõja lõpetamine ● Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ● Pandi paika riigipiir ● Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga ● Eestile makstakse välja 15 miljonit (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivara ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahju eest ei nõuta raha Tartu rahu tähtsus ● Venemaa sai esimeseks riigiks, kes tunnustas Eesti Vabariiki. Sama tegi ka Eesti. ● Venemaa jaoks oli rahu aken Euroopasse ● Nurjati Lääneriikide plaanid muuta Eesti Venemaa kubermanguks ● Tartu rahu andis tõuke teistele riikidele Eesti ja Nõukogude Venemaa tunnustamiseks AITÄH KUULAMAST!
• Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid: • Viima välja väed vallutatud aladelt • Vabastama sõjavangid • Andma liitlastele üle sõjatehnika *** Nende punktidega lõppes Esimene maailmasõda. • 1919 toimus Pariisis rahukonverents. Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal. • Sõlmiti Versailles’i rahu. Rahulepingu sõlmimise tingimused: • Saksamaa pidi loovutama Eksassi & Lotringi piirkonnad • Saksamaa jäi ilma 1/8 oma alast • Pidi vähendama sõjaväge
ka palju füüsilist tööd tegema, mille tõttu samuti paljud surid. Vange ka mõrvati, kas mitterahuldava käitumise eest, vähese töö tegemise tõttu, või lihtsalt teistele hoiatuseks. 3. Milliste tegude eest oli võimalik sattuda nõukogude vangilaagrisse? Kõik poliitikud, kes ei olnud nõus Stalini valitsemismeetoditega. Ka lihtsalt Stalinist tagarääkimise eest saadeti vangi. Varastamise eest (videos oli juttu, et peotäie maisi eest saadeti 7 aastaks vangi). Sõjavangid saadeti laagritesse. Kui oli vaja rohkem tööjõudu laagritesse, siis lihtsalt leiti mingi põhjus (näiteks süüdistati spionaažis). Tihtipeale inimesed isegi ei teadnudki, mille eest neid karistatakse. 4. Milleks vajas NSVL nii arvukalt vange, mida pandi nad tegema? NSVL-il oli rahapuudus. Selleks, et tööd saaks tehtud, kasutati vangide tööjõudu. See oli kasulik NSVL-ile, kuna vangidele ei pea ju midagi maksma. Vangid pandi tegema enamasti rasket, füüsilist tööd
Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud).
Tlateolco-soli neil oli ulatuslik turg, mis oli suurim sel ajal.Huvitav ,et Asteekidel ei olnud raha süsteem, vaid nad kaubeldakse kaupade ja teenustega. Religioon üks näide Asteekide kultuurist. Asteegid kummardasid sadu jumalaid ja jumalannasi;iga esindatud erinevaid aspekte elus. Tseremooniad olid väga olulised, et Asteekidel põllumajanduspoliitikas tagades hea kultuurid.Nende tseremooniatesoli inimeste ohverdused jumalatele. Paljud ohvrid olid kas sõjavangid või lapsed.Nad leidsid, et inimese süda ja veri andis jumalate jõudu. Suured templid on ehitatud täita neid ohverdusi. Pere oli suur osa Asteekide elus.Mehed olid peamiselt kütid ja korilusega tegelejad, naised aga tegelesid söögi tegemisega ja meisterdasid kangast riideid. Noored poisid olid haritud oma isade poolt kümne eluaastani, kunii nad läksid kooli.Noored tüdrukud jäid koju koos oma ema ja õppis majapidamistöid.Üldine pulm toimus vanuses oli kuusteist aastase naise ja
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ...
24.oktoober Ungari läks Austria-Ungari keisririigist lahku 28.oktoober Tsehhoslovakkia lööb Austria-Ungari keisririigist lahku 3.november puhkes Novembrirevolutsioon 9.november Keiser Wilhelm II loobus troonist 11.november Kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee- veeremist. 12.jaanuar 1919 Prantsuse rahukonverents 28.juuni Versailles rahu sõlmitakse
teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Olulisemaks väljaveoartikliks oli teravili, sisseveioks aga sool. 18. Raad linnavalitsusorgan. Linnafoogt kohtunik. Gild kaupmeeste ühendus. Tsunft käsitööliste ühendus. Skraa tsunfti põhikiri.
Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid. Gladiaatorid jaotati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks ja kergelt relvastatuiks. Raske relvastuse hulka kuulus mõõk, kilp, turbariietus, kiiver, raudne kaitse paremal käel ning lai nahast vöö kõhul ja rindkerel.
lahjat õlut. Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud. Hieroglüüfid meenut piltkirja on sellest ka arenenud. Egiptuse kiri keerukas, kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Kuna välja joonistamine võttis aega, kasutati neid tähtsamatel tekstidel. Kirjaoskus ~ vaid 1%
territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad. Teiseks, Saksamaa pidi loovutama lääneriikidele hulgaliselt sõjatehnikat ja relvastust: 1700 lennukit, 5000 autot jt. Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaassõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud aga läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaa ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle
Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid
Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti manööverdatav. Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr. Tema pooldajad hakkasid Jeesust pidama vanas testamendis ettekuulutatud messiaseks ja Jumala pojaks, kes oma ristisurmaga on inimkonna pattudest lunastanud Kapitooliumi küngas- üks Rooma linna seitsmest künkast, mis oli Vana-Rooma usuline ja
umbes 2 kuud. § Pikkade vaidluste tagajärjel sõlmiti rahu alles 02.02.1920. *RAHULEPINGU Sõja lõpetamine. TINGIMUSED Venemaa tunnustab Eesti iseseisvaks. Pandi paika riikide vahelised piirid. Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga. Eestile makstakse välja 15 miljonit(11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I Maailmasõja käigus evakueeritud kultuuri varad . Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta *KOKKUVÕTE · Eesti Vabadussõda kestis umbes kolm aastat ning lõppes eestlaste võidu ning Tartu rahulepinguga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, täitsid vaarao ja ülikute tellimusi, ametit pärandati, maksti toiduga ja tarbeesemetega Orjad olid teisejärgulised, tavaliselt endised talupojad või sõjavangid Hieroglüüfid meenutavad piltkirja, kasutusel oli ligi 1000 tükki, kirjaoskajaid polnud palju, kui kiri oli selge, oli hea elu peaaegu, et garanteeritud Papüürus oli kasutusel kirjutusmaterjalina, kasutati pilliroolaadset säsi Niiluse äärest, sinna peale maaliti pintsliga ja keerati rulli Tähtsamad jumalad olid Ra (päike), Anubis (surm), Thot (tarkus), Osiris, Isis, Horos Karnak ja Luxor olid tähtsamad templid, pidustuste ajal toodi Karnakist Ra kuju ja viidi Luxori templisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
