VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi-
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav osa baktereid . Karnivoorid- Loomtoidulised organismid (loomtoidulised loomad ja –taimed) Omnivoorid- Segatoidulised, kes tarbivad toiduks taimi ja loomi. Saprofaagid- organismid, kes toituvad taimse või loomse päritoluga erinevas lagunemisastmes olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel,
93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega. 94. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline. 95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme; näiteid. Taimed 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on "suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja kudede iseärasusi see veetaimedel tingib? Milliseid ühendeid kasutavad veetaimed
Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; * kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; * hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; * hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed *selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. Puude jaotus niiskusreziimi järgi: 1) hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. Sellesse rühma kuuluvad veel ka sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar ja mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.). Kusjuures sanglepp kasvab küll kõrge, kuid liikuva põhjaveega kasvukohtades (lodud), sellistel aladel on liigniiskus "viljakat" tüüpi (vesi on liikuv, hapniku- ja toitaineterikas).
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid –suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sookask. 2) mesofüüdid - ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid. 3) kserofüüdid - kohastunud kasvamiseks põuastel kasvukohtadel. Harilik mänd. Sademete mõju metsale, metsa mõju lumikattele: Sademete mõju metsade kasvule on väga otsene, väga olulise osa puude aastasest veevajadusest katavad sademed. Eestis on aastane keskmine sademete hulk 600-700 mm ja
Reeglina põuajärgsel aastal on isegi soodsate ilmastikutingimuste puhul puude juurdekasv madalam, kui see oli põuaeelsel aastal. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude jaotamine kasvukoha niiskustingimuste ja nõudlikkuse järgi: 1) hügrofüüdid – need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. 2) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk,). 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (Eestis näit. nõmme- ja loometsad).
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...
Eesti metsad ja metsandus Metsandus - majandusharu, mis tegeleb kõigega, mis seondub metsaga, tähtsal kohal on nii puidu raiumine ja töötlemine, kui ka metsa uuendamine, kasvatamine ja kaitse - teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud pu...
Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm
Eriti suure ulatuse saavutavad need metsad Lääne- Siberi madalikul. Kontinentaalsemais piirkonnis igihaljad okaspuud ei suuda talvituda ja seepärast saavutavad heitlehised lehised laialdastel Ida-Siberi igikeltsaaladel absoluutse ülekaalu. Ka metsapõlemised soodustavad heletaiga ülekaalu (tumetaiga puud on ohukesekorbalised). Heletaiga alustaimestikus on ülekaalus kääbuspõõsad, uibulehed ja mõned lõikheinalised; õrnalehelised hügrofüüdid, nagu jänesekapsas ja nõiakold, taanduvad. Taigametsadele on iseloomulik enamiku taimede mükotrofism. Seensümbiondid võimaldavad puudel happelisest mullast paremini toitaineid omastada. Oluliseks koosseisu määravaks teguriks on osutunud juurekonkurents, mis liitunud metsades pärsib uuendust ja selekteerib alustaimestikust välja ainuit vähenõudlikke liike. Alles raiestikel ja põlendikel, kus vabaneb rohkem nitraate jt
leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2. Mesofüüdid kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub enamus metsapuid ja põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk jt) 3
Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. 87. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Ühe vormitekkelise tähtsusega kohastunud taimed ühendatakse ökoloogilisteks rühmadeks Niiskustingimustega kohtastumise alusel: ◦ Kserofüüdid: kasvukohtades ajutine või alaline veepuudus; iseloomulikud mitmed transpiratsiooni vähendavad kohastumused ◦ Mesofüüdid: taimed, mis elavad piisavais, võõdukais niiskustingimustes ◦ Hüdrofüüdid: taimed, mis elavad veekeskkonnas; osaliselt või tervenisti vees, kinnitunud veekogu põhja või hõljuvad vee pinnal ◦ Hügrofüüdid: taimed, mis elavad kõrge õhuniiskuse tingimustes; puuduvad kohatumused transpiratsiooni vähendamiseks Ökoloogilised rühmad Valgustingimustega kohastumise alusel: ◦ Varjulembesed taimed: peamiselt metsa alumiste rinnete taimed Ühe taime lehestiku piires: ◦ Valguslehed: kserofüütide moodi ◦ Varjulehed: hügrofüütide moodi Liaanid: kiire kasvuga ronitaimed, mis kasutavad toena puude tüvesid ja tungivad valguse poole
Kohastunud pikaajaliselt säilitama varuaineid ja soodsates oludes kiiresti tärkama. Terofüüdid üheaastased, läbivad elutsükli väga kiirelt niipea, kui selleks avaneb võimalus. Parasniiskes kliimas reeglina nn umbrohud, looduslikus taimkattes näiteks kõrbetes, poolkõrbetes. Ökoloogilised rühmad - kohastumused väliskeskkonnaga toimetulekuks kasvuajal · kserofüüdid ehk kuivustaimed (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid) · mesofüüdid parasniiske kasvukoha taimed · hügrofüüdid pidevalt niiskes kohas · helofüüdid kaldaveetaimed · hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism;
kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused
Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha Metsa arengus on atmosfäär oluline ökoloogiline Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: tegur. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel (78%) ja hapnikust (21%). Sealt saavad puud ka koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele. mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade Süsinik (C) ongi atmosfääris leiduvatest Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad ökotüüp nn
Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. Lumi võib põhjustada puude kahjustusi. Tuntud on lumemurd (lume raskuse all puu murdub) ja lume vaalimine (lumi painutab puu maha). Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. 87. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia rühma
Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused
Aurunud sademete keskmine aasta summa on meil 300...350 mm. Kõige sademetevaesemad on mai ja juuni, kõige sademeterikkamad juuli ja oktoober. Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste järele võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel kasvukohtadel. Nende lehed on harilikult õhukesed. Sellesse rühma kuuluvad sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. ,,luhasaar", madal kask, vaevakask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
