lahustumise protsess (0)

Keskkool - Keemia - Lahutusmeetodid keemias

1 Hindamata

Ained võivad lahustumisel moodustada:

Joone ( happed , alused, soolad ), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks.

Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide ), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks.
Elektrolüüdid jagunevad:

Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused).
(eelised need mis lahustuvad vees – HCl ; H2SO4 ; HNO3)
Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem .

Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed).
Mõisted:

Elektrolüüt – aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit.

Elektrolüütiline dissotsiatsioon – aine jagunemine lahustumisel ioonideks.

Mitteelekrolüüt – aine, mis vesilahuses ei jagune ioonideks ja mille lahus ei juhi elektrit.

Hüdraatumine e. hüdratsioon - lahustunud aineosakeste seostumine vee molekulideda.

Endotermiline – sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat.

Eksotermiline – sidemete tekkel alati energia eraldub.
Ainete jagunemine:
I Happed jagunevad - positiivseteks vesinikioonideks ja negatiivseteks happeanioonideks.
HCl -> H + Cl
H3PO4 -> 3H + PO4
II Alused jagunevad – positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks hüdroksiidioonideks.
NaOH -> Na + OH
Al(OH)3 -> Al + 3OH
III Soolad jagunevad – positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks happe anioonideks.
NaCl -> Na + Cl
Ca3(PO4)2 -> 3Ca + 2PO4
Joonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni kui tekib:

Sade ( lahustuvustabel )

Gaas ( CO2 ; SO2 ; H2S ; NH3 )

Nõrk elektrolüüt ( on lahuses peamiselt molekulidena nõrgad happed ; nõrgad alused ; vesi )
Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb lõpuni.
Nõrkade hapete dissotsiatsioon lahuses on pöörduv.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mimmu0 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID

elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Mitteelektrolüütideks võivad olla nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. Sellisteks aineteks on näiteks destilleeritud vesi, enamik orgaanilisi aineid ( suhkur, etanool), lihtained (I2), oksiidid (CaO) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON Elektrolüütiliseks dissotsatsiooniks nimetatakse elektrolüütide vees lahustumise protsessi, mille tagajärjel elektrolüüdid lagunevad kas osaliselt või täielikult ioonideks. Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine ehk vee molekulide seostumine ioonidega. Iooniliste ainete dissotsatsioonil rebivad vee molekulid ioonid kristallist välja. Nimelt esineb sool (näiteks NaCl) tahkes olekus ioonidest koosneva kristallidena. Kristalli kokkupuutel veega orienteeruvad vee molekulid ümber NaCl kristalli nii, et osa vee molekule pöördub oma positiivse

Keemia

doc

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid

ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid on ained, mis sisaldavad ioone ning tänu sellele nad juhivad sulatatud olekus või vesilahustes elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus (NaCl, KNO 3, NaOH) või moodustavad neid lahustumise protsessis (NaCl, H 2SO4). Tahkes olekus ei juhi soolad elektrivoolu, sest ioonid ei suuda tugeva ioonilise sideme tõttu kristallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte.

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Anorgaaniline keemia II: Elektrolüüdid Kordamine

Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult

Anorgaaniline keemia ii

docx

Elektrolüüdid

Soojusefektid lahustumisel: Kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel (kattumisel vee molekulidega) aga eraldub energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub (tüüpiline paljudele sooladele, kuna neil on tugev ioonvõre)- endotermiline protsess. Kui lõhkumisele kulub vähem energiat kui hüdraatumisel eraldub, siis lahus soojeneb (paljude hapete lahustumine neil polegi kristallivõret, mida lõhkuda, kuna on vedelikud)- eksotermiline protsess. ? 2.1 Võrdle HCl (gaas) ja NaCl (tahke) lahustumisprotsessi. Mis on siin ühist, mis erinevat? Kumma puhul võiks lahus soojeneda, kumma puhul jahtuda? 2.2 Kaaliumhüdroksiidi lahustumisel lahus soojeneb. Kumb protsess on sealjuures ülekaalus: kas kristallivõre lõhkumine

Üldkeemia

docx

Keemia: Elektrolüüdid

 Lihtained (K, Fe, O2)  Oksiidid (CO2)  Enamik orgaanilisi aineid (C, H) Ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes 1. Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon?  See on aine jagunemine ioonideks  Millega kaasneb kaks protsessi:  Kristallvõre lagunemine (energiat neeldub, endotermiline)  Hüdraatunud ioonide teke (energiat eraldub, eksotermiline) 1. Sõltuvalt sellest kumb protsess on ülekaalus, lahus kas soojeneb või jahtub 2. Soojeneb- hüdraatunud ioonide teke 3. Jaheneb- kui kristallvõre lagundamiseks kulub rohkem energiat (soolade korral) 2. Lihtsoolade dissotsiatsioon (metall+tabelist)  Dissotseeruvad happeanioonideks ja metallikatioonideks  Dissotseeruvad ühes astmes  NaCl—Na+Cl  CuCl2—Cu(+2) +2Cl (-) 3

Elektrokeemia

doc

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

(2) Miks ioonsete ainete lahustumisel aine mõnikord soojeneb/külmeneb? Ainete lahustumisel katkevad vastaslaenguga ioonide vahelised sidemed kristallvõres. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd - kulutada energiat, seega kristallivõre lagunemine on endotermiline (soojuse neeldumine) protsess. Samas seostuvad tekkinud ioonid lahuses vee molekulidega ehk hüdraatuvad, mis on aga eksotermiline (soojuse eraldumine). Lahustumisprotsessi soojusefekt sõltub sellest, kumb on ülekaalus kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel (läheb külmemaks) või energia eraldumine ioonide hüdraatumisel (läheb soojemaks). 3.Polaarsete ainete lahustumine vees · Polaarsed ained on tugevad happed.

Keemia

docx

Keemilised reaktsioonid lahustes

· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine

Keemia

pdf

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid - konspekt

Anorgaanilised ühendid ja elektrolüüdid Keemia TV konspektid Tööks valmistumine TK Elektrolüüdid Ammoniaak (NH3) Mõisted Tugevad happed Elektrolüüdid Lahustumine Sulatatud soola elektrolüüs Tööks valmistumine Tuleb teada mõisteid: hüdraatumine, elektrolüütiline dissotsiatsioon, hüdrooniumioon elektrolüüt, mitteelektrolüüt, nõrk elektrolüüt, tugev elektrolüüt, ioonvõrrand, hüdrolüüs, pH Tuleb osata selgitada võrdlevalt lahustumise protsessi ioonsete ainete ning molekulaarsete ainete puhul Teada, millest sõltub lahustumise soojusefekt tervikuna. Tuleb osata valemi või nimetuse põhjal elektrolüüte ja mittelelktolüüte, kirjutada dissotsiatsioonivõrrandeid (ka astmeliselt) ja ioonvõrrandeid (nii pikki kui ka taandatud kujul) Ioonvõrandite puhul osata põhjendada, kas ja miks reaktsioon kulgeb lõpuni või ei. Tuleb osata iseloomustada lahuse happelisust või aluselisust pH-skaala abil. TK Elektrolüüdid

Anorgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid