HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse Iraani alalt ja ulatuvad kuue-seitsme tuhande aasta kaugusele · Hõbedat seostatakse juba antiikajast kuuga · Teatud ajal oli hõbe kullast kallim Hõbeda ajalugu · Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum · 16. sajandil, kui hispaanlased tungisid Argentiinasse, andsid nad avastatud maale nimeks La ...
Hõbe Kristiina Moosel Janar Saar Raul Kallasmaa Miks ostetakse hõbeehteid ja hõbemünte? Ilus Ravivad omadused Väike allergia võimalus Uhke metall Hea investeerimiseks Ajalugu Münt säilib paremini kui paberraha Kus kasutatakse hõbedat? Elektrisüsteemid Elektroonika Meditsiin Ehete valmistamine Müntide vermimises Materjali tööstuses (rõivad) Kumba eelistada, kas investeerimist hõbedasse või hõbedaaktsiatesse? Investeering hõbedase: Ei maksa intresse Lihtsam müüa kui osta Väärtustatud igal pool Hõbeda hinnagraafik Kuidas on aegade jooksul hõbedat kasutatud? Mõõkade valmistamine Ehete valmistamine Hõbe kui raha Hõbevesi ravitsemises Milline maailmariik on saanud oma nime hõbeda järgi? Argentiina Argentum hõbe Rio de la Plata Ühendprovintsid Kuni 1836.a.Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid 1826.a. Argentiina Vabariik 1832.a. Argentiina Konföderatsioon 1860.a. Argentiina Vabariik Hõbeda varud, hind ja roll tu...
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape r...
Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit. Aatomnumber: 52 Aatommass: 127,60 Klassifikatsioon: kalkogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: * Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p4 * Elektronskeem: +52|2)8)18)18)6) * Elektronite arv: 52 * Neutronite arv: 76 * Prootonite arv: 52 * Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV...VI * Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri el...
Hõbe Sisukord 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Leidumine 5., 6.Omadused 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väär...
Lisandid, katted, nanotehnoloogia 1. Mida nimetatakse säilitusaineks? Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist - lagunemist mikroorganismide toimel. 2. Milline lisaaine on antimikroobne? Antimikroobne lisaaine on aine, mis tapab mikroorganisme või pärsib nende kasvu. 3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on ...
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° K...
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas H Elektronide arv on … püsiv radikaal Dimeer ...
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeri...
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsn...
3 A Rühma metallid(va Al) on looduses haruldased ja mineraale ei moodusta. Al on keemiliselt aktiivne. Nende pind on kaetud õhukese oksiidi kihiga mis katseb edasise oksüdeerumise eest. 3 A Rühma metallide omadused : Hallika värvusega, kerged, plastilised, peegeldavad hästi, head soojus ja elektrijuhid. Alumiiniumi eelised : Kerge, Vastupidav õhule ja veele, hea soojus ja elektrijuht, madal hind. Kasutatakse(foolium, peeglid, autoosad,elektrijuhtmed) Alumiiniumi puudused : Pehme, Aktiivne hapete suhtes, vähe vastupidav. Aluminotermia on reaktsioon kus Al reageerib temast vähem aktiivse metalli oksiidiga. Duralumiinium : Kerge, tugev, korrosiooni kindel. Silumiin : Kerge, tugev, korrosioonikindel, hapete kindel. Maarjas : alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Kasutatakse (nahaparkimine, tekstiilitööstus). Alumiiniumkloriid : Kasutatakse(auto katalüsaatorites). Autokatalüüs : On katalüüs kus katalisaator tekib ühe rea...
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda k...
Sulamid Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei...
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Ained Elektrolüüdid mitteelektrolüüdid ained, mis jagunevad täielikult ained, mis ei anna või osaliselt ioonideks lahustes lahustesse ioone, vaid esinevad molekulide ning aaatomitena tugevad nõrgad oksiidid, lihtained, gaasid, soolad nõrgad alused vesi, enamus orgaanilisi tugevad alused nõrgad happed aineid tugevad happed Dissotsatsioon aine jagunemine ioonideks lahustumisel vees Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine ...
Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle.Järgmises tekstis saabki lugeda kullast, hõbedast, plaatinast ja pallaadiumist, mis on ühed tähtsaimad väärismetallid. Kuld Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele - asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku ...
1. Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud eesmärgiga andmaks ülevaate kontaktimaterjalidest ja nende vajalikest omadustest. Töö koostamisel kasutasin spetsiifilisi, teemakohaseid materjale nii internetist, kui ka paberkandjal. Referaadi esimeses osas on lühidalt selgitatud kontakti mõiste ning toodud ära selle põhiliigid, et lugejal oleks kergem teksti mõista. Kajastatud saavad ka omadused, mis peaksid olema kontaktimaterjalidel. Referaadi teises pooles tuuakse näited konkreetsetest materjalidest, ning nende positiivsetest ning negatiivsetest omadustest. Graafiline osa referaadis annab võimaluse lugejal kiirelt leida tabelist ja jooniselt kirjeldatud materjalide põhiandmed. 2 2. Kontakt ja selle liigid Elektriaparaadid koosnevad mitmetest voolujuhtidest, mis on omavahel elektriliselt ühendatud. Elektriliseks kontaktiks nimetataksegi kahe voolujuhi ühendu...
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt o Ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone. Reageerimine lahjendatud...
Terase legeerivad elemendid – kroom, koobalt ja vanaadium ning nende omadused ja kasutusalad Terase sulameile lisatakse erinevaid elemente ehk terasega legeerivaid aineid, et teras saavutaks vajalikud omadused. Enim levinud legeerivaid elemente, mida terase sulameis kasutatakse, on kokku umbes kümmekond. Alljärgnevalt on välja toodud kolme –kroomi, koobalti ja vanaadiumi omadused ja legeermise saadused. Kroom on kõva valge läikiv metall, mille leiab Mendelejevi tabelis 24. kohalt. Tavalisel toatemperatuuril on kroom üsna vastupidav õhu ja vee suhtes. Kroomi sulamistemperatuur on 1800˚ C ning erikaal 7,14. Kroom lahustub lahjendatud väävel- ja soolhappes, eraldades vesinikku. Külmas lämmastikhappes aga kroom ei lahustu ja muutub lämmastikhappega töötlemisel passiivseks nagu alumiiniumgi. Kroomi kasutatakse terases selleks, et anda talle kõvadust ja vastupidavust, viskoossust ...
Hõbe (Ag) Helis Lihtsa MJ112 Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal Eesti Vabariigi 10, 100 ja 300kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925 Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 g...
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lis...
Rakvere Eragümnaasium Keemia referaat Juhendaja: Anneli Veelmaa Koostaja: Mari-Liis Höövel 11.B. Rakvere 2009 Sisukord Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda...............................................................................3 Hõbe ja fotograafia...............................................................................................................................4 Hõbevesi ja kuningas Kyros. Kiriku ,,Püha vesi"................................................................................5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes.........................................................................................................6 2 Vihmasadu tellimise peale ja geofüüsikaline sõda Vesi on pilvedes veeauru, piiskade...
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemil...
Võru Kesklinna Gümnaasium Plaatina Referaat Õpilane: Võru 2007 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................... 3 Üldiselt.................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................... 5 Kasutusalad................................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 ...
Halogeenid Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood ...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste ...
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. • Kolloidlahuste ...
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada. · Kolloidlahuste ...
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide ...
Raud, Kuld, Hõbe Kool Nimi Rühm, klass Raud ● Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Perioodilisussüsteem ● Raud (...
Materjalide kasutamine ajaloos- 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergs...
KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast valmistatud kettad olid selle rahva mõnedel suguharudel Päikese sümboliks, mida nad kummardasid. Kulla hinnalisus ja kulduuri ajaloo hilisematel etappidel püüe rikastuda viisi selleni, et hakati ostma meetodeid kull...
1.Komposiit materjalid on kahest või enamast osast(faasist) koosnevad materjalid.Faaside omadused ja orientatsioon järsult erinev ja kontrollitav.Komposiitmaterjali omadused on ette antud. 2.Üks faasidest kõva ja tugev teine plastne ja elastne. Kõva faasi nim. armatuuriks ja plastset maatriksiks.Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulamei...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu,...
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
ELAVHÕBE – Hg Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, mille sümbol tuleb tema ladinakeelsest nimetusest Hydrargyrum. Elavhõbe asum perioodilisustabeli IIB rühmas ja 6. perioodis. Leidumine/saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja –Egptuses. Kuid looduses on elavhõbe siiski väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks...
Keemiaküsimused 10. klassile Metallid,metallide tootmine ja rakendusi praktikas õ.lk. 8-75 1.Millised metallid esinevad looduses ehedana? Kuld, hõbe, alumiinium, raud, kaltsium ja naatrium 2.Mis on maak? Maak on mineraalne maavara, enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, v...
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
ALUMIINIUM JA SELLE KASUTAMINE Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Alumiinium (Al) on perioodilise tabeli kolmanda rühma element. Selle järjenumber on 13 ja aatommass on 26.98. See on hõbeda värviga, madala sulamistemperatuuriga hästi painduv metall. Alumiiniumi kasutamisvaldkonnad kogu aeg suurenevad, kuna see on tugev, aga vaatamata sellele ka kerge ning plastiline. Tal on rahuldav korrosioonikindlus, hea vormitavus. Alumiiniumi on palju loodudes, kuid seda ei saa leida puhtal kujul. Tänapäeval on raske leida tööstusharu, kus ei kasutata alumiiniumit või selle sulameid. Alumiinium Alumiinium on suhteliselt noor metall, seda avati 1825. aastal, kui olid saadud esimesed alumiiniumi tükikesed. Tööstuses seda hakati kasutama ainult 19. sajandi lõppus, kui leiti võimalust seda puhtaks metalliks töödelda. Alumiinium on hõbevalge plastiline metall. Õhkkonnas see kat...
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemis...
Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT PUHASTUSAINED Juhendaja: Heikki Eskusson Puhastusained Olga Komleva 021MT Tallinn 2008 2 Puhastusained Olga Komleva 021MT Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray............................................................ 5 Lubjasette ja rooste eemaldaja....................................................................................... 6 Vinyl & Linoleum Cleaner.............................................................................................7 ORO dushikabiini puhastusvahend.................................................................
Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aasta...
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 10.A klass TEEMANDID keemia referaat Rakvere 2009 Kasutatud allikad Hergi Karik ,,Vask, kuld ja raud olid esimesed'' Tallinn ,,Valgus'' 1984 Tehisteemandid ja briljandid ehk kuidas esimesed jäid teiseks 1886 . a. septembrikuu varahommikul kündsid Novõi Urei küla talupojad põldu, kui äkki läks ümberringi kõik valgeks, sellele järgnes kaks kahuripaugutaolist heli ning talupoegade lähedale kukkus tulekera. See oli meteoriit. Kohalikud purustasid kivi tükkideks ja ravisid nende kildudega inimesi ning loomi. Vene õpetlased M.Jerofejev ja P. Latsinov analüüsisid toda meteoriiti ning avastasid selles teemante. Meteoriidi ,,Novõi Urei'' kilde analüüsis hiljem ka tuntud prantsuse teadlane Henri Moissan, kes oletas, et teemandid tekkisid meteoriidisüsiniku kiirel jahtumisel kõrgel rõhul. Teemandi erakordne kõvadus, lihvitud kristalli sädelev värvimäng, väga tühine levimus looduse...
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosa...
Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja rea...
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?.............................................................................................4 1.1 Metallid minu ümber ja kodus ..........................................................................................................5 1.1.1 Raud ( Fe ).......................................................................................................................................5 1.1.2 Naatrium ( Na )...............................................................................................................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).............................................
Elektrivoool mitmesugustes keskkondades Aineid liigitatakse elektrivoolu juhtideks ja dielektrikuteks. Juhtides on laetud osakesed, mis liikudes võivad tekitada elektrivoolu. Pooljuhid juhivad elektrit halvasti, neil on vaja eritingimusi, nt temp. suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus. Elektrivool metallides Metallid omavad kindlat kristallvõre, mille sõlmedes asuvad pos. Ioonid. Nende ioonide vahel asetsevad vabad elektronid(aatomiga mitte seotud). Pos. laeng=neg. laeng, mis tõttu metall tavalisestes tingimustes on neutraalne. Elektrijuhtivust nim. elektronjuhtivuseks. Vena ja USA füüsikud tegid kindlaks, et kiiresti pöörleva pooli järsul peatamisel tekib pooli mähises elektrivool ja et selle voolukandjateks on neg. laenguga osakesed elektronid. Voolu suund juhis näitas, et juhis liikusid neg. laenguga osakesed. Tekkis laengu ja massi suhe q/m. Elektrivool metallides kujutab endast elektronide suunatud liikumist. Elektrivool vaakumis V...
annaabi.ee 
