", kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama, et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada. Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale. Kuid, kas me jälgime alati reegleid? Oma väärtustes ja eetikas on sotsiaaltöö alati ühiskonna- ja kultuurikeskne, st. üksik töötaja ei ole oma otsustes vaba, vaid lähtub selles ühiskonnas omaks võetud väärtustest ning sotsiaalpoliitikaga määratletud prioriteetidest. Kuigi väärtused pole püsivad, nad muutuvad nii ajas kui kultuuriti, on sotsiaaltööle omased siiski üsna selgelt väljendatud üldised
Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4. jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd Eetikas on olemas normid reeglid, mis ütlevad, mida inimene peaks tegema ja mida tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, st. nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks.
moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Katoliiklane või abordivastane võib uskuda, et aborti lubavad seadused on ebamoraalsed. Sageli on meie moraalsete erinevuste
Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab, moraalireeglitest hoolimata. Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel ning omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe.“ Moraalil on reeglid ning nende abil saame saavutada enda parema olemise. [3] Kindlasti on kõik elus sattunud olukorda, mil keegi ütleb, et just see tegu oli ebaeetiline ehk seda tegu laidetakse. Igapäevaelus teame, et teise inimese solvamine ei ole
jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade 3. Soodustada inimõitsengut. või sinu enda lossi purustab; 4. Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja iga inimese surm kahandab mind, mõistlikult. sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse 5
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas
avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku aõiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Avaliku õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nendeaktuaalseid või potensiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste
omandi pärast on sekundaarsed. Heaolu kasvades aga hinnatakse väärtused ümber, rõhutatakse rohkem indiviidide heaolu ja autoriõigus muutub olulisemaks küsimuseks.[9] Eetiline vastutus on kõikidel arvutiprofessionaalidel. Neil on suured teadmised ja nad on autoriteetsed. Neil on märkimisväärne mõju teistele, sealhulgas paljudele asjadele, mida inimesed väärtustavad ja peavad olema eriti vastustundlikud, püüdes vältida erinevaid huvikonflikte. [8] Nii infotehnoloogia Liit kui ka Eesti Infotehnoloogia Selts on kirjutanud eetika koodeksi, mis aitab mõista ning hallata eetilist vastutust. Koodeks annab turvatunde nii arvutispetsialistile kui ka ühiskonnale. Arvutiprofessionaal peaks olema esimene , kes tunneb ära eetilised probleemid ja pakub neile lahendust ning mõistab ka probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. [10] Arvutimaailmaga seonduv eetilisus on seotud ka arvuti või programmide vigadega
kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1
4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed hea,halb,neutraalne;Iseloom vooruslik,paheline,neutraalne;Motiiv hea tahe,kuri tahe, neutraalne. 7. Moraal ja teised normatiivsed süsteemid. Moraal-õigus:Mõned seadused võivad olla ebamoraalsed, kuid siiski kehtivad. Mõlemad taotlevad õiget ja valet, kiidetavat ja laidetavat
õnneks ja heaks eluks. Moaali on vaja, sest see juhib meie tegusid nii, et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimest ja loomade heaolu, omistada tegude eest vastutust. Funktsioonid: Aitab hoida ühiskonda koos Vähendada inimkonna kannatusi Aitab kaasa inimkonna õitsengule Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd N: olukord, kus moraal ei toimi on abort. Naine tahab teha aborti, sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole milleski süüdi ning kelle huvides see ei ole parim lahendus. 5. Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima?
Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1.Hoida ühiskonda koost lagunemast. 2.Leevendada inimkannatusi. 3.Soodustada inimõitsengut. 4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. 5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada. Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin).
towards an authority in a specific case. A general obligation on authorities planning road- infrastructure to consider the interests of children, does not mean that a child has a legal right to have a tunnel leading to school dug under a road. Rather, such rules merely express a policy towards children 3.Eetiliselt keerulised olukorrad ja õiged otsused: Moraali funktsioonid: a) aitab hoida ühiskonda koos; b) vähendada inimkonna kannatusi; c) aitab kaasa inimkonna õitsengule; d) lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil; e) jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd. (Pojmani järgi) Ethical Justification Model (Kitchener). Eetilise põhjenduse mudel viitab sellele, et moraalsed arutlused ja tegevused toimuvad kahel tasandil: intuitiivsel ja kriitilisel-hinnangulisel tasandil. Intuitiivne tasand viitab üksikisikute "kohesele, eel reflektiivsele reageerimisele enamusele eetilistele olukordadele". Sellel tasandil sõnastatakse eetiliste tegevuste alus
4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu ,,üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike". 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne
· otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist.
4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“. 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne
Haldusõiguse mõiste seondunud õn kogum ehk õharu, mis kuulub av õ hulka. Õigusvaldkonnad avalik õigus, eraõigus (, karistusõigus) Üldkohtud, halduskohtud. Avaliku ja eraõiguse erinevad lähtekohad: · avaliku õiguse esemeks riik kui kõrgema võimu kandja; eesmärk piiritleda riigivõimuorganite pädevust ja suhteid üksikisikutega. · Eraõiguses üksikisiku privaatautonoomia; ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast kohtlemist ja huvikonflikte. Mis alusel eristatakse era- ja avalikku õigust? 3 ülddoktriini eristamiseks: · Huviteooria lähtub õn huvi suundumusest. Avalik õigus teenib avalikke huve, eraõ erahuve. Rooma juristi Ulpianuse tsitaat av õ lähtub Rooma riigi huvist, eraõ teenib üksikisiku kasu. Paljud õn lähtuvad nii era- kui ka avalikust huvist. Seetõttu see teooria ei saa olla ainsaks aluseks era- ja avaliku õ eristamisel.
Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu, lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei,
• eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika):
Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind,
võtab tööle kõikvõimalikke töölisi.). Omakorda jaguneb paljudeks instituutideks (nt teeõigus, lennundusõigus). Haldusõigus on väga mahukas õigusharu. Avalikul ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid: 1. Eraõigus: a. Lähtub üksikisiku privaatautonoomiast b. Tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende huvikonflikte. 2. Avalik õigus: a. Avaliku õiguse olulisema osa s.o. riigi ja haldusõiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja b. Ülesandeks on määratleda ja piiritleda riigiorganite pädevust. (riik osaleb samuti eraõiguslikes suhetes, kuid ta ei kasuta eraõiguslikke vormi ning tal puudub privaatautonoomia). Liigitus: Tema struktuur, kui võtta aluseks reguleerimisese, siis on palju instituute ning väikseim on
tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja haldusõiguse, objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11
tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel. Halduskohtumenetluse seadustiku järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine jne. Avalikul õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne reguleerida eraõiguslike isikute õiglast suhtlemist ning lahendada nende aktuaalseid või potentsiaalseid huvikonflikte. Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi- ja haldusõiguse, objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 1. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad 11
annaabi.ee 
