Sündides siia maailma ei tea me midagi peale selle, et enda vanemate kätel on mõnus ja soe ning maitsev piim on kõik,mida tahta. Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema,
ootused olidki põhjuseks, miks Krõõt siit ilmast ni vara lahkuma pidi. Polnud ka Maril Vargamäe uue perenaisena lihtne: lisaks oma kahele lapsele pidi ta hoolt kandma ka Krõõda nelja lapsukese eest ning nende kõrvalt tegelema veel vajalike majapidamistöödega. Koormaks Marile oli ka süütunne oma laste isa ja abikaasa Jussi surmas, mida ta tahtis heastada, taludes vaikselt kannatusi. Teenija ja saunanaisena oli Mari elurõõmus noor neiu, kelle huulilt kostis alatasa lauluviis. Aga pärast seda, kui Andres temast Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu
Meie kollektiiv on justkui ühte sulanud, kõik seisavad kõigi eest ja ulatavad vajadusel abistava käe. Lisaks tööalastele suhetele on meie kollektiivis ka lihtsalt sõbra suhted, me saame rääkida kollektiivis kõike, isegi seda mis tööd ei puuduta. Juhul kui lisandub uus liige kollektiivi ollakse väga ettevaatlikud. Oma töökaaslastelt olen ikka kuulnud, et olen üks rõõmsameelne ja hakkaja õpetaja. Nad on korduvalt öelnud, et juhtugi, mis tahes ega minu huulilt naeratus ei kao. Minu jaoks õpetajana on oluline anda edasi enda teadmisi ja oskusi, seda kõike läbi mängu, samuti pean oluliseks seda, et ennast on vaja kehtestada nii, et lapsed sind austaksid. Kuna ma ise olen selles ametis veel üpriski roheline, siis kuulan hoolega seda, mida vanemad kolleegid mulle ütlevad, et ennast siis jällegi täiendada ja lastele omaltpoolt põnevust pakkuda. Õpetaja ametis on suur roll ka sellistel väärtushinnangutel nagu tolerantsus ja sallivus
kaks last- poiss ja tüdruk. Nende pereõnn kestis nii kaua kui Mari pidi täitma Krõõdale antud lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari enam sauna tagasi, Juss tundis end üleliigsena ning poos enda. Jussi surm jäigi Mari ja Andrese pereelu segama, sest Mari peab end süüdlaseks Jussi surmas. Nii kadus ka laul Mari huulilt ning sära tema silmist, sest teda kui perenaist ootasid ees uued kohustused. Ka Mari pidi samaväärselt Andresega tööd rügama, ning hoolitsema Andrese nelja lapse eest ning enese kahe lapse eest. Kuid see talle pahameelt ei tekitanud, ta hoidis ja kaitses Andrese lapsi nagu enese omi. Maril sündis ka Andresega lapsi. Ka Sauna-Madise naise elu polnud kerge. Ta pidi oma ulualuse eest mõlemale pererahvaile tööd rügama, olgu siis Oru või Mäe
kõigile Vargamäelastele helge mälestus ning tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldseimat aega. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Ka tema elu polnud kerge, kuna Krõõda viimaseks sooviks oli, et ta hoolitseks kõige eest Vargamäel. Mari oli alistuv ja kohusetruu naine, seega asus ta Krõõda soovi pühaks pidades Vargamäele elama. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kuid perenaiseks saades tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Vargamäele asumisega muutus tema elus palju. Ta polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd pidi ta koos Andresega tööd rügama, samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal ka nende eest hoolitseda, olenemata sellest, et bioloogiliselt ta nende ema polnud. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest
Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasja?" "Ära teeskle, et sa ei teaks sellest mitte midagi, sa tead väga hästi, me teame väga hästi, kõik teavad väga hästi! "kõlab süüdistav noot, Liisa huulilt. "Räägi asjast!" "Sa oled lihtsalt üks haige tüüp, mõistad? " Kadri pruunides silmades peegeldub hirm, ning pärlendavad pisarad. Klassijuures oli aga poistepunt, nad jõllitasid mind silmanurgast, see oli enesest mõistetav. Tüdruk peatub hetkeks, sest nagisevast koridorist kostavad tõtakad sammud. "Värdjas! "röögib kellegil madal, kuid tugev hääl teiselpool koridori. Kõik vaatasid mind väga kurja ja metsiku pilguga, mis tekitas minus aina nõrkust.
Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud. Mari tundis endal süüd mehe surmas, sest oleks ta ju pidanud kohe sauna tagasi minema, kui Juss kutsus, aga ta ei läinud. Ei läinud sellepärast, et tegelikult ei tahtnud ta seal elada, vaid Vargamäe perenaine olla. See rõhuv süütunne kaotas ka laulu tema huulilt ning tõi pähe vaid muremõtted, mitte aga nalja ja naeru nagu vanasti. Ka siis, kui Andres Marist päriselt Vargamäe perenaise tegi, ei muutunud ta endiseks, just nagu Vargamäe perenaised ei tohikski õnnelikud olla. Andres oli aga Mariga just sellepärast abiellunud, et too tüdrukuna ikka oli naernud ja laulnud, kuid kuna Mari nüüd tõsiseks muutus, ei suutnud ta kuidagi sulatada Andrese Krõõda surmast alates külmuma hakanud südant. Nii mõnigi kord pidi Vargamäe uus perenaine
" Kuna Krõõdast jäi järele imetamist vajav poeg, tuligi Mari Krõõda soovi pühaks pidades peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga. Sellest tulenevalt tundis Mari mees Juss end üleliigsena ja poos enda. See seik jäi kuni Mari surmani tumeda varjuna Mari ja Andrese vahele, sest Mari süüdistas end korduvalt Jussi surmas. Enne perenaiseks saamist oli Maril pidevalt lauluviis huulil, kui aga Mari sai perenaiseks, siis tõukasid suured mured tal lauluviisi huulilt. Mari pernaiseks saamisega muutus Mari elus palju. Mari polnud enam lihtne saunanaine, vaid täieõiguslik perenaine. Selle rolliga kaasnesid ka paljud kohustused. Nüüd perenaiseks olles pidi Mari koos Andresega tööd rügama. Samuti pidi ta hoolt kandma loomade eest. Kuna Krõõdast jäi järele neli last, siis tuli tal nende eest hoolitseda kui oma laste eest. Seda tegi Mari suure rõõmuga ja kaitses lapsi sageli Andrese ägeda viha eest. Maril sündis ka Andresega lapsi
Varenka ja Belikov leidsid kuidagi ühise keele ja kuna Varenka oli ainus naine, kes üldse võis Belikovi kannatada, soovitati neil abielluda. Mõlemad olid sellega pärid, kuid Belikov ettepanekut siiski ei teinud, sest arvas, et seda tuleb ikka põhjalikult kaaluda ja viivitas kuidas jaksas. Belikov arvas, et Kovalenkod on mõnes punktis üle astunud keeldudest ja sattus Mihhailiga sõnavahetusse ja too lükkas Belikovi trepist alla. Seda nägi ka Varenka ja tema huulilt pääses mõtlematu naer. Belikov solvus, läks koju, jäi haigeks ja suri. Kogu linn hingas kergendatult ja tundis meeletut vabadust. See tunne aga kadus kiiresti ja elu naases tavapärasesse rutiini. ,,Ja tõepoolest, Belikov maeti, aga kui palju samasuguseid inimesi vutlaris jäi alles, kui palju saab neid veelgi olema! " ja kas me ise pole omal moel samasugused inimesed vutlaris!? Ja eks ole, enamikule meie preilidele on ükskõik, kellele minna, kui ainult saaks minna.
käepärast. Valesti fikseeritud tähelepanu "lahtikangutamiseks" tasuks tajuda siin-ja- praegu toimuvat erksama teadveloluga.1 Hetkevõimalustena tulevad arvesse kõik kaitsvad, rahustavad, tasakaalustavad, julgustavad märgid, mida me vahetust ümbrusest ja teistelt inimestelt saame. Meeldiv meloodia, kellegi mahe kõnetoon, kena interjöör, rahustav värv, päikesehelk aknal, meenuv kaunis kujutelm, peeglisse vaatamisest taastuv kindlustunne, leplik, sõbralik või julgustav sõna kellegi huulilt, millegi kauni, ülla, suurejoonelise või naljaka märkamine - kõik see võib olla oma psüühilise seisundi muutmise või kujundamise käepäraseks vahendiks. Stressi leevendamiseks või kõrvaldamiseks leidub pea alati mitte üks pääsetee, vaid mitu alternatiivi. 1 lk 35-36 Terje Aarna 8 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 2
,, Neiul on kõned õrnad ja piht peenike, ta sarnaneb basiilikuvarrega, tema naeratus on otsekui karikakar ja tema juuksed on nagu päitse. Põsed on tal otsekui anemoonid ja silmnägu nagu ladvaubin, huuled on tal justkui vein ja rinnad nagu granaatõunad; tema ihuliikmed on nõtked nagu väädid ja ta on kujult sihvakas ja tema ilu on õrn; nina on tal otsekui mõõgatera, otsaesine on hele ja kulmud kokku kasvanud, aga silmad on tal surmaaga jumestatud. Kui ta suu lahti teeb, pudeneb ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja
Genova. Itaalia. Üks õnnestunumaid "Ecce homo!" pilte on veneetslase Tiziani (u.1480-1576) õlimaal (praegu Dublinis), millel Messias seisab langetatud päi, pilliroost kepp käes, õlgadel punakas kalts. Pildist õhkub ääretut nukrust. Üpris sarnane on Caravaggio (1573-1610) sama nime kandev õlimaal (originaal on praegu Genovas), kuigi ehk liiga realistlik. Siin on Jeesuse ülakeha üleni paljastatud, piinaja hoiab käes riiet, mille ta kohe Kristuse õlgadele asetab. Tema huulilt võib välja lugeda pilget: "Kohe saab sinust juutide kuningas!" Ainsaks segavaks elemendiks on paremal liialt domineeriv donaatori2 portree. _____ 1 ecce loe: ´ektse 2 donaator kunstiteose annetaja või tellija; inimene, kes on andnud raha kunstiteose tellimiseks 4. KOLGATA Jeesuse hukkamine toimus Kolgata-nimelisel künkal, mis asus Jeruusalemmast väljas linnamüüri taga. Nimetus Kolgata tähendab "pealuu" ning viitab sellele, et kõrgendik oli ümar ja taimestikust paljas
Genova. Itaalia. Üks õnnestunumaid "Ecce homo!" pilte on veneetslase Tiziani (u.1480-1576) õlimaal (praegu Dublinis), millel Messias seisab langetatud päi, pilliroost kepp käes, õlgadel punakas kalts. Pildist õhkub ääretut nukrust. Üpris sarnane on Caravaggio (1573-1610) sama nime kandev õlimaal (originaal on praegu Genovas), kuigi ehk liiga realistlik. Siin on Jeesuse ülakeha üleni paljastatud, piinaja hoiab käes riiet, mille ta kohe Kristuse õlgadele asetab. Tema huulilt võib välja lugeda pilget: "Kohe saab sinust juutide kuningas!" Ainsaks segavaks elemendiks on paremal liialt domineeriv donaatori2 portree. _____ 1 ecce loe: ´ektse 2 donaator kunstiteose annetaja või tellija; inimene, kes on andnud raha kunstiteose tellimiseks MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes oli Pontius Pilatus? 2. Millises keeles võisid Pontius Pilatus ja Jeesus omavahel vestelda? 3. Millega võitis Jeesus Pontius Pilatuse poolehoiu? 4
28 Võib ka: ausad, korralikud, jne., jne. [buoni]. 29 Et ta tundis hästi "siinpoolset maailma", õnnestusid tema pettused pidevalt - nii, nagu ta seda Jumalalt oma tõotuspalvetes (ad votum) oli palunud. 1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 1 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena
inimesi peetakse heaks - on ta ju võimu säilitamiseks sageli sunnitud tegutsema {aususe}, halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Sestap on vaja, et valitsejal oleks vaim, mis oleks valmis pöörduma vastavalt sellele, kuidas saatuse tuuled ja asjaolude muutumine talt seda nõuavad - võimalusel mitte eemaldudes heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba, nagu eespool öeldud. 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. Igaüks näeb, kellena sa
Võib ka: ausad, korralikud, jne., jne. [buoni]. 29 Et ta tundis hästi "siinpoolset maailma", õnnestusid tema pettused pidevalt - nii, nagu ta seda Jumalalt oma tõotuspalvetes (ad votum) oli palunud. 1550: puudub. 30 1550: puudub. 31 1550: puudub. 11 Machiavelli Valitseja 8. Valitsejal tuleb niisiis näidata üles suurt hoolt, et tema huulilt ei kostaks eales midagi, mis poleks eelnimetatud viiest omadusest pilgeni ning näida kuuljaile ja nägijaile läbinisti halastuse, {kohusetundlikkuse}32, lahkuse, erapooletuse ja religioossuse kehastusena. Ja pole tarvilikumat asja, mida tuleks näida omavat, kui just see viimane omadus. Inimesed langetavad üldiselt otsuseid rohkem silmade kui kätega, sest nägemiseni jõuab igaüks, äranägemiseni vähesed. 33 Igaüks näeb, kellena
ootamata sõitsid Puskinid minema. 7 Kümneaastasena elas poiss ühes toas Montfortiga, õppis kõike seda, mida temavanused õpivad, ja läks elevile ainult raamatute taga. Mortfort vallandati, kuna ta mängis eeskojas koos Nikitaga turakat. Meelepaha tekitas just see, et õpetaja mängis eeskambris ja just teenriga. Karistamata jäi aga see, et kord andis Mortfort ka Aleksandrile oma palsamit, poisil hakkas pea ringi käima, huulilt tulid enneolematud sõnad, luuletused ja naer. Prantslane jättis õpilasele mälestuseks joonistuse hurdakoerast ja sinna alla kirjutas prantsuse keeles:" Peamine elus on au, ja alles selle järel tuleb õnn." Uus kasvataja oli Roussleau. Ta oli uhke mees ja endast väga heal arvamusel. Arina hakkas teda algusest peale vihkama. Nadezdale aga uus õpetaja meeldis, kuna mees oskas talle meelejärele olla ja komplimente teha. Õpetajat koheldi kui sultanit
kui heliseva lauluviisi pealt liig raskeks muutund kehakate põhja viis vaesekese. LAERTES: Oh häda, siis ta uppus? KUNINGANNA: Uppus, uppus. LAERTES: Liig palju vett, Ophelia, su päralt on niigi - talitsema pean ma pisaraid. Ent loomusund meist nagu ikka võitu saab ka häbitunde kiuste. Kui see möödub, taas olen mees...Head aega, kuningas. Mu huulilt leekivsõnu lahvataks, kui nad ei niiskuks sellest narrusest. Lahkub. KUNINGAS: Peab teda saatma, Gertrud. Kui suurt vaeva ma nägin teda rahustades! Nüüd võib puhkeda raev uuesti - seepärast on parem, kui me talle järgneme. Lahkuvad. 18. stseen Surnuaed. Tulevad kaks hauakaevajat. Ilmub ka Hamlet.
laastab hinge ju kannatavat; jumalaist kink õndsaist. Keel kasin, aardeist kallim see inimlastele loodud, suurim heameel on, kui kulgedes järgida mõõtu. Rääkinud halba, sa saad ise kuulma ju suuremat peatselt. Ning ära süngena istu sa peol osavõtjaterohkel; rõõm üheskoos pidusöögist suur, kulu kuid üliväike. Hommikul ohvreiks Zeusile ning jumalaile ka muile, kallates veiklevat veini, sa käed pese mustast puhtaks! Sest ei kuuletu sul nad, sülgavad huulilt palved. Pöörand päikese vastu sa end, ära vett lase eales; päikese loojudes, siis kuni tõusuni pea seda meeles! Vett ära väljuta teel ega eemal sa teest, kui kõnnid, endast paljastust hoides. Sest ööd on õdnsate jaoks ju. [- - -] Ning jõge vooduse sisse, mis voolamas merre, sa kusta ep tohi, allikavette ju ka, seda tõesti sa väldi! Ning ära tühjenda end, ei küll ole see parem ühti, ning ära jalgu sa vii igikestvate voogude vette,
.. sõjaväega saab? MIHHAIL: Ära muretse, kõik on kontrolli all. (Kui nad lahkuvad:) Te peate tulema meile Premuhhinosse külla. Tulete? (Veab Stankevitsi välja, peaaegu kokku põrgates Belinskiga.) LJUBOV: Premuhhinosse...! (Belinski märkab Ljubovi. Ta tunneb teda. Ljubov ei märka Belinskit. Hetkel, kui Ljubov ümber pöördub, et väljuda, märkab ta põrandal sulenuga. Ta huulilt vallandub õrn rõõmuhüüatus, seejärel korjab noa maast üles.) BELINSKI: Oh... ma arvan, et see on minu... sulenuga... (Ljubov surub noa vastu huuli ja paneb selle põue. Näeb Belinskit.) LJUBOV: Oeh... (Belinski, jahmatusest juhm, teeb Ljubovile kummarduse.) BELINSKI: Ma olen sügavalt... sügavalt... LJUBOV: Andestage mulle... ma olen nii... BELINSKI: Ärge olge! Ma olen sügavalt... sügavalt...
avalikkuses kui värvikas boheemlik luuletajatüüp. Siuru ajal ilmusid Visnapuu esimesed luulekogud "Amores" (1917) ja "Jumalga, Ene!" (1918). 20ndatel ja 30ndate algul oli ta elukutseline kirjanik.kirjutas ka näidendeid. Sügisel 1944 lahkus ta Saksamaale , 1949 läks New Yorki , Ameerika Ühendriikidesse jäi kuni elu lõpuni. PILET NR.12 -HEITI TALVIK LOOMING + 1LUULETUS PEAST Vabanemine Lõid vetesse jumala vitsad ja rihvale lendas mu vrakk. Mu südamelt murti pitsat ja huulilt - punane lakk. Nii lihast said valla mu meeled ja Kiusaja lahkus mu leest. Said ribidest kandlekeeled, mis ootamas Mängumeest. 1904-1947 ; sünnib tartus , isa oli arst , ema pianist. Koolis käis vaheldumisi Pärnus ja Tartus.Jõukas perekond. Luulekatsetused juba kooli ajal. Läks Hugo Treffnerist kaevandusse tööle.Hiljem Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima.See jäi lõpetamata, aga ülikoolil , kaastalstel ja üliõpilasseltsil Veljesto oli tema elus tähtis osa
» «Tunnistan, et kuni sa ei suvatse mulle anda mingit tõendit selle kohta .. .» «Mida ütlete selle kohta?» Ja Ketty võttis põuest kirjakese. «Minule?» küsis d'Artagnan, haarates kirja. «Ei, ühele teisele.» «Teisele?» «Jah.» «Tema nimi, tema nimi!» hüüdis d'Artagnan. «Vaadake aadressilt.» «Härra krahv de Wardes.» Otsekohe meenus enesekindlale gaskoonlasele stseen Saint-Germainis. Välkkiire liigutusega käristas ta puruks ümbriku, hoolimata karjest, mis tuli Ketty huulilt, nähes, mida d'Artagnan tahtis teha või õigemini, mida ta juba tegi. «Oh! Mu jumal! Härra rüütel!» hädaldas Ketty. «Mida te teete?» «Mina -- ei midagi,» vastas d'Artagnan ja luges: «Teie ei vastanud mu esimesele kirjale: te kas olete haige või olete juba unustanud, millise pilguga te mind jälgisite madame de Guise'i juures ballil? Siin on teile sobiv juhus, krahv! Ärge laske sel mööda minna.» D'Artagnan kahvatus: oli solvatud ta enesearmastust, kuid tema ise arvas, et oli
monarhide, sõjameeste ja riigimeeste büstid. Kaasaegsed kriitikud (Ross) on väitnud, et seda aeda on lihtne "lugeda": moodsad voorused on varemeis; britid vaatavad antiigile kui eeskujule alt üles7. Kenti lemmikvõtteid. "Ha-ha" - veeta kraav, mille ühte kallast toetas tugimüür. Kraav takistas kariloomade liikumist, asendades aeda. Kõrgemalt-kaugemalt vaadates jäi mulje katkematust aasapinnast. Sellest ka kraavi nimi: "ha-ha" oli üllatushüüd, mis pääses huulilt, kui selgus tõde. Mõnikord kasutati samamoodi ka madalat hekki, mis oli osaliselt kraavi uputatud ning see täitis sama eesmärki: märgib piiri aia ja maastiku vahel. Clumps of trees - puudegrupid. Tihedalt istutatud, et anda kiiremini suuremat efekti. Kaasaegne kriitik (Walpole) öelnud, et Kent istutab tosin puud sinna, tosin tänna, kuni muru näeb välja nagu poti kümme... (Hellström 1997). II Pastoraalne park
Aga nüüd tule siia, tule esimesse lauda, seisa siin selle pika kõrval, kui õpetaja sinult küsib." Lible asus direktori käsul Indreku kõrvale, kes istus esimeses laudade reas. ,,Küsige nüüd sellelt väikeselt," käsutas direktor õpetajat. Aga selle mõtted viibisid nähtavasti kuski mujal ja sellepärast ei pannud ta tähelegi, et esitas poisile küsimuse, millele see pidi tahes või tahtmata koopula vastama, kui ta ei tahtnud anda vale vastust. Ja vaevalt oli Lible huulilt see sõna langenud, kui juba direktor teda kahe käega kõrvade äärest sagis, kuna ta ise läbi hammaste karjus: ,,Du kleiner Schinder!" ,,Härra direktor, härra direktor!" hädaldas õpetaja, ,,nüüd vastas ta õieti, mina ise küsisin võõriti." Alles nüüd taipas härra Maurus, mis ta teinud, ja klassi poole pöördudes ütles ta sellele eesti keeli, kuna ta ise üle prillide vahtis: ,,Nüüd te näete, kui loll see sakslane on. Nõnda on olnud ta seitsesada aastat."
annaabi.ee 
