Vereringeilmingud vaja vastavate kehaelundite erilist närvilisust Hüpnoosi järelmõjutused 1) Hüpnoosist äratamine · Sarnane hüpnoosi panemisega · Kohandatakse indiviidi järgi · Pärast ravisugestiooni lõpetamist mõneminutiline paus, mille vältel tuleb olla täiesti vait ja liikumatu Kõrvaldatakse kõik sugestioonid 2) Teadvus pärast ärkamist Sarnane hüpnoosieelsele seisundileunest ärkaja Mida vähem hüpnotiseeritav mäletab, seda intensiivsem hüpnoos. Jäljed jäävad, kuid ärkvel olles neid ei mäletata. Kui uuesti sugereerida võib hüpnotiseeritav need üksikasjaliselt ette rääkida. Tähtajaline sugestioon Terminsugestioon Seotud kindla ajavahemikuga, mille määrab sugereerija Mida lühem on ajavahemik sugestiooni ja selle täitumise aja vahel, seda kindlamini õnnestub terminsugestioon. Ajavahemik kuni 3 päeva Rekord 1 aasta Hüpnoosi tehnika Kohanemine iga isendi erijoontele
erksad, samas tundes end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldivaks kogemuseks. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisöör) juhendamise abil (Goldberg, 2001). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transi seisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache, 2010). Bruce Goldberg on aastal 2001 kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil: Kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos Hüpnoosi ajalugu Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust
rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldiva kogemusena. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse, kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisööri) juhendamise abil (Goldberg 2001: 15). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transiseisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, kas salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache 2010: 28). Vene psühhoanalüütiku A. G. Popovi sõnul (vt lisa 3) on hüpnoosis võimalik eristada kolme staadiumi: kerge, keskmine ja sügav hüpnoos. Kerge hüpnootilise transi ajal on inimene võimeline liigutama
Inimesi, kes unistavad ulmelistest asjadest, on vähem. Ma isegi ei tea enda tuttavatest ühtegi inimest, kellele meeldiks mõelda või siis unistada ulmelistest asjadest. Või on nad siis lihtsalt tagasihoidlikud oma mõtetega. Kergesti hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, fantaseerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnoosi üks võimalustest on trans seal ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Arvan, et tänapäeval suhtuvad inimesed hüpnoosi veel umbusaldusega. Hüpnoos on tegelikult väga hea ravivahend, kuid telesaated ja muu selline jätab sellest natuke vale mulje. Veel võib umbusalduse põhjuseks olla asjaolu, et teadlased pole suutnud seletada, kuidas see toimib. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et hüpnoosil on veel palju realiseerimata võimalusi. Hüpnoosi unistamise näol olen ise kasutanud näiteks tuju parandamiseks
soovitustele. Kui inimene on lõdvestunud, annab hüpnotiseerija mõne lihtsa korralduse (tõsta käsi). Kui hüpnotiseeritu on need käsud täitnud, läheb hüpnotiseerija raskemate korralduste juurde (1). Hüpnootiline seisund seda iseloomustatakse hüpnoosialuse isiku käitumises täheldatavate muutuste kaudu: 1) sügavas hüpnoosis olev inimene ei ilmuta initsiatiivi, vaid ootab hüpnotiseerija korraldusi; 2) tähelepanu muutub endisest valivamaks hüpnotiseeritav keskendub ainult hüpnotiseerija korraldustele; 3) hüpnoosiga kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime inimene võib arvata end viibivat ajaliselt ja ruumiliselt kaugetes kohtades; 4) hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi vestelda kujutletava isikuga, kes istuks justkui tema kõrval. Ta ei kontrolli, kas olukord on tegelik;
1. Hüpnoosist Hüpnoos on unetaoline seisund ehk ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile. Hüpnoosiseisundisse viidud inimese ajus säilib üldise pidurduse foonil nii-öelda valvepiirkond ajukoores (ehk siis kõnekeskuse piirkonnas), mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ja isegi hüpnoosi sügavusastmedki on erinevad. Näiteks transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele pele hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgardi andmetel on umbes 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergesti-hüpnotiseeritava inimese tunnusteks on tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutusvõme, fanta-seerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnotiseerijal on ka võimalik anda posthüpnootilisi-sugestioone, millest lähtuvalt isik pärast hüpnoosiseisundist väljumist toimib vastavalt hüpnoosiseisundis saadus juhistele. Need
valvepiirkond ajukoores, mille kaudu hüpnotiseerija suhtleb hüpnotiseerituga. Hüpnoosiseisundis suureneb oluliselt sugereeritavus, sest valdav osa ajukoorest, sh otsmikusagarate mass, on pidurdunud ega saa vahendada enesekontrolli. Hüpnoosiseisundis pidurduvad sageli mõtted, aistingud, tajud ning seetõttu on võimalik tõsta mõnede psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Mitte kõik inimesed ei allu hüpnoosile ühtviisi ning sügavusastmedki on erinevad. Nt transis ei reageeri hüpnotiseeritav ühelegi ärritusele peale hüpnotiseerija sõnade. Ernest Hilgrdi andmetel on u 10% inimestest mittehüpnotiseeritavad. Kergestihüpnotiseeritavate inimese tunnused tähelepanu keskendatus, aktiivne kujutlusvõime, kalduvus fantaseerida, usaldatavus. Hüpnotiseerija saab anda korraldusi, mida h-tav hiljem korda võib viia, ise seda ei mäleta, kuid viib täide. VAJADUSED JA MOTIIV VAJADUSED
annaabi.ee 
