Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Koerlased Perekond: Koer Liik: Hunt Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline
Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos
Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik
kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. · Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Allar Kadai ELUVII S · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. · Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. · Võimuredel mängib huntide
Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 cm. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Hundid näevad teistest koerlastest paremini. Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igal hundil on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune.
3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis kohtab hunti enamasti rabades ja võsastikes, sest alad on kultuuristatud.
Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Mai lõpus sünnivad kitsel 1-3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Vaenlased - Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel , heinakoristustöödel. METSSIGA (Sus scrofa) on sigalaste sugukond, sea perekond. 2 Välimus - Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest
Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad
Tundrahunt Tundrahunt on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda koerlased ning perekond ja liik on Canis lupus tundrorum. Tundrahunt tegutseb karmi kliimaga polaarkliimas, mis on 5 kuud aastas pimeduses. Et tundrahunt saaks seal elada, peab ta jahti kõikidele seal elutsevatele loomadele. See loom võib elada nädalaid söömata. Ta elutseb sellises maakera piirkonnas, kus inimene teda ei ohusta. Ja selliseid piirkondi on vähe. Polaarkliimas, kus tundrahunt elab, tõuseb aprillis kliima harva üle 30 miinuskraadi. Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike
Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Metssiga - Sus Kiiljas kehakuju: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul)
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning
jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt
Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE.
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE.
...............................................................13 Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest. Referaadis käsitletakse põtrade, huntide, metskitsede ja hirvede elutegevuse mõju inimestele ning jahi mõjutusi loomadele. Metskitsede ja põtrade arvukust on uuritud juba aastakümneid, kuid ei ole saadud usaldusväärset statistikat. Nimelt on alati olnud viga kas jahimeeste ebaaususes või ja ebatäpsete andmete esitamises. Materjali kogusin peamiselt Viljandi Linnaraamatukogu lugemissaalis olevatest ajakirjadest Eesti Jahimees. Samuti on osa materjalist leitud internetist.
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Sinilill (Hepatica nobilis) keltsalill, külmaelane, lumelill, maksalehed, külmaölane, siniülane Ussilakk (Paris quadrifolia) ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Hunt Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse.
Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või
Karud ei sigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoole alla keskmiselt 3 aastaks. Koerlased: Hunt meenutab välimuselt saksa lambakoera, kuid on ,,massiivsem" laiema pea ja kaela ning madalama rinnaga. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada, kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral. Hundid on karjaloomad, milles on oma kindel hierarhia. Kari koosneb domineerivast paarist (alfa emane ja isane) ning nende järglastest; karjasisene positsioon pannakse paika juba kutsikaeas poegade omavaheliste mängudega ning täiskasvanuna kakeldes. Üksikud hundid on karjast mingil põhjusel välja heidetud või siis ise lahkunud, ka vanad või vigastada saanud loomad. Kuna üksikud hundid on karjale tõsised toidukonkurendid, tapetakse nad võimalusel karjade poolt. Mõnikord rünnatakse ja tapetakse (ning süüakse) ka karjakaaslasi
.......5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu 7. Hunt lähäb minema, karu tuleb asemele 8. Hunt sööb, karu kaitseb 9. 0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru 10
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. KARU
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha. See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine.
Johnson 2009). 3 Kuid lemmikloom ei mõjuta loodust ainult seda saastades. Sattudes kokku vabas looduses elavate loomadega, ristuvad lemmikloomad mõnedel juhtudel metsistunud isenditega, tekitades niimoodi oma järglaste näol hübriide ehk ristandeid. Üheks selliseks näiteks võib tuua kodustatud koerad ning hundid. Harilikult on hundid koerte suhtes vaenulikud ja ka murravad neid. Eestist võib näiteks tuua mitu aastat tagasi toimunud juhtumeid Laekvere kandist, kus hundid murdsid paari aastaga üle poolesaja koera. Ent kui hundiasurkonna arvukus on väike ja sooline tasakaal paigast ära, muutuvad nad koerte suhtes märksa sallivamaks. See võibki viia huntide ja koerte paaritumisteni. Hundid ja koerad on hübridiseerunud läbi aegade nii looduslikult kui ka inimese kaasabil.
1861. aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati sookoeraks ehk turbakoeraks. Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist. Üheks väikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks võib pidada fakti, et nad on raipesööjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast
ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega, mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase, ilvese ja isegi hundijahil. Hundijahiks kõlbab kõrgekasvuliste hagijate kari (vene hagijas). Eesti hagijas on ainus koeratõug, mis on Eestimaal aretatud! Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil. Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile
elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Metsnugis Metsnugis on meie metsade tavaline kiskja. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik, mis ulatub ka esikäppadeni. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool Jalad on tumedamad. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkune ja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugis on levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma.
Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti, kuid arv on üle 150ne. Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000. Elab nii leht- ja segametsas kui ka taimestikurikastel veekogude kallastel. Tegutseb peamiselt öösiti. Tal esineb ainsa koerlasena taliuinak, mis soojade ilmade ajaks katkeb. Enne taliuinakut suureneb kährikute kaal üle kahe kilo. Urg on tal lihtne, sageli kasutab teiste liikide poolt kaevatud urge. Nad on monogaamsed loomad, kes kasvatavad poegi ja veedavad talveune koos. Kährik on segatoiduline
rahuldava füüsilise vormi, et alustada iseseisvat elu. Paraku on palju juhtumeid, kui ema on salaküttide poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. Ilvese populatsiooni mõjutab ka kisklus. Vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ning hundid. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. Hunt ründab ilvest enamasti söömise ajal. Margus Kaljund 10M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
