Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt ...
Valgekihv Valgekihva autor on Jack London, illustreerija R. Tiitus, tõlkija M. Sillaots. Peale valgekihva on Jack London kirjutanud teisigi teosed näiteks ,,Ürgne kutse", ,,Martin Eden" ja ,,Raudne kand". Kõik algas ühest talvest kui Henry ja Bill viisid surnulkeha McGurrysse. Ja neid jälitas hundikari. Hundikari oli näljas ja nad hakkasid iga ööga vähendama meeste koerte arvu lõpus söödes Henry ära. Pärast jälitust oli lõppemas talv ja tänu sellele emased muutusid eriti tähtsaks. ainuke emane oli Kiche, kes oli indiaanlaste juurest näljaajal ära jooksud. Emahunt valis välja vana hundi ükssilma ja tegi talle pojad. Ühel päeval sai Ükssilm ilvese käeläbi hukka. Nii et Kiche jäi üksi poegi kasvatama. Ühel näljaajal surid osa poegadest, aga üks jäi elllu
Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud. Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava
Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kalevipoeg võttis adrasahad, rakendas hobuse ette ja hakkas maad kündma. Päike lõõskas kuumalt taevas, kuid tema tööd ei jätnud ning kündis veel mitmeid päevi, kündes üles kõik kohad. Hobuse jõud hakkas otsa saama ja nad puhkasid ning kastsid suud. Kalevipoeg sidus enne magama heitmist hobuse kinni, et ta ei põgeneks. Kuumus aga meelitas hobuse ligi parmud ning hobu püüdis nendest lahtisaamiseks varju alla minna. Metsas varitses teine oht, nimelt kimbutas nüüd hobust hundikari. Kuna hobune oli kinni seotud, ei saanud ta kuhugi põgeneda ja kiskjad murdsid vaese looma maha. Kurb Kalevipoeg mattis oma hobuse maha.
kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus,- varitsus- hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (28.02) HUNT Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda. Eestis elab Euroopa metsapiirkondi asustav alamliik euroopa metsasusi (Canis lupus lupus L) Hunt on peamiselt ööloom, enamasti karjalise eluviisiga Hundikari koosneb tavaliselt sigivast paarist ja nende sama-aasta kutsikatest, vanemates karjades lisanduvad neile ka osad eelmise aasta kutsikad. Lisaks karjadele on populatsioonis ka territoriaalsed paarid, kes ei ole veel jõudnud sigima hakata ning üksikud hundid, kes on enamasti noored ja vanemate territooriumilt hajuvad isendid Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja
Olelusvõitlus ja looduslik valik. 1. Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest Olelusvõitluse põhjuseks on organismide paljunemine. Too näiteid paljunemise intensiivsusest a. taimedel : võilillel on palju seemneid, seda just sellepärast, et ainult vähestest seemnetest läheb kasvama uus taim, paljud seemned hävivad lihtsalt. b. loomadel: Konna kudu koosneb paljudest munadest, kuna paljudest ei arene kulleseid ja paljudest kullestest ei saa ka konnad. Kudu ja kullesed võivad keskkonnas hävida ja toiduks sattuda, seetõttu peabki olema neid palju. Konnasid areneb neist suhteliselt vähe Olelusvõitluse vormid: a. liigisisene näit: võideldakse tihti just toidu ja elukohtade pärast(hundikari- tugevamad saavad kõhu täis nõrgemad tõrjutakse karjast välja) b. erinevate liikide vaheline näit: Talvel näeme erinevat liiki linde, ...
Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3- aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn. tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud
MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES
MAGAB TALVEUND SAMBLA, LEHTEDE JA ROHUKÕRTEGA VOODERDATUD PESAS . HUNT ELAB VARJULISTES METSADES, VÕSADES JA RABADES. SARNANEB VÄLIMUSELT KOERALE, AGA EI HOIA SABA KUNAGI RÕNGAS. SÖÖB JÄNESED, ENDAST VÄIKSEMAD KISKJAD, VÕSAVILLEM KONNI,HIIRI, PUTUKAID JA LINNUMUNE. KRIIMSILM HUNDIKARI SUUDAB MAHA HALLIVATIMEES MURDA KA KARU. SUSI HUNT APRILLI ALGUSES SÜNNIB 2...9 KUTSIKAT. HUNT ON METSA SANITAR, KES KÜTIB HAIGEID VÕI VIGASEID LOOMI NING PIIRAB NÄRILISTE JA SÕRALISTE ARVUKUST. HUNDIKUTSIKAS ILVES ILVES ON MEIE METSADE AINUKENE KASLANE. VÄRVUS VÕIB VARIEERUDA PUNAKASPRUUNIST HELEHALLINI, MILLE PEAL ON TUMEDAD TÄHNID. KÕRVADE OTSAS ON TAL MUSTA OTSAGA KARVATUTID. ILVES
Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Vargamäe juurde pidama jäi.Esiotsa pidi Andres kõik kaugemad tuleviku plaanid heitma.Kõige pealt pidi korda tegema ripakil ja laokil hooned ,elumajaga hakates ja karjalautadega lõpetades. Et talu müükis oli jättis vana peremees maad kündmata.Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina
HUNT Sisukord: Süstemaatiline kuuluvus.............................................................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis.......................................................................................
tööd, tööd, muidu ei sünni midagi. · Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. · Võitled nagu mõne sajapäise mao vastu ja sured enne, kui jõuad raiuda kõik pead. · Rukis on väljamäel nõnda, et võis öelda: konn istub kaenlaaukudeni sees. · Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha rauapuu otsa kinni hakkaks. · Tema on loonud selle hämarlise öö ja mustendava soo ning raba, mis raamib jõge taevamüürina... Milles näeb Andres lahendust võitluses soomaastikuga? Miks ei asu ta oma unistust teostama? Andres arvab, et kui jõgi risust puhastada hakkaks jõgi kiiremini voolama ja probleem oleks lahendatud ning maad saaks kuivaks, et sinna metsa istutada ja heina- ning põllumaid harida.
krrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Toitumisterritooriumi suurus sltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100 120 km2, avatud maastikel vib territooriumi suurus kndida le tuhande ruutkilomeetri. ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade rnded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab viksemast territooriumist, talvel vib see oluliselt suureneda, sltudes saakloomade paiknemisest ja nende rnnetest. Hunt vib ka hambus ra viia terve lamba. Hundikari suudab maha murda ka karu. Sigimine Jooksuaeg jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujvate jrglaste hulk sltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Kige murelikum on loomade elus sigimise ja poegade hooldamise aeg. Kasvav pesakond vajab palju toitu ning viksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja vimalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja petab neid seni, kuni nad on saanud elujulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 peva
kõnes inimesi hundile, tuues välja positiivseid omadusi, mis on huntidel, kuid mis tema arvates on puudulikud inimesel. Seda teeb ta selleks, et näidata inimestele, kui vastikult nad temaga käitunud on. Hunt kui sümbolloom selles raamatus on mitmetähenduslik. Tiina kui hunt vaba, julge ja sõltumatu esindab hundi kui looma häid omadusi. Tiinat ja tema ema hukkamõistev kogukond aga halbu. Karjainstinkti ajel tegutsedes on nad ise kui murdev ja halastamatu hundikari, kes hävitab julmalt ja üksmeelselt endast teistsuguse. Ta lõpetab oma jutu mõttega, et tema vastupidiselt pilkajatele on vaba ning teeb mis tahab, läheb kui tahab, lausub veel, et ta põlgab neid ning seab seejärel sammud uhkelt metsa poole. Tiina sõnavõtt oli meeletult mõjuv inimestele ta ümber, kõik tarretusid ning kuulatasid tähelepanelikult mida tal öelda oli. Siis, kui Tiina metsa poole minema hakkas ei järgnenud talle keegi, inimesed olid justkui tema jutu mõju all
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170..
juurde, nendest nagu ei saadudki lahti. Kolmandaks probleemiks tekkis see, et heinamaad kippusid iga aasta uuesti võsasse ja tekkisid mättad, mis raskendasid vikatiga niitmist. Iga aasta võeti küll kirvega võsa maha ja tõmmati nii palju juuri välja kui sai, aga ikka neid tekkis juurde. Mätastega oli sama lugu, neid siluti küll ära, aga ikka leidus neid igal uuel aastal. Poeetilisi võrdlusi: ,,Aga noor oli tuline ja räpakas, eriti kivide vahel, mis seisid paiguti nagu hall hundikari varitsedes, et saha raudpuu otsa kinni karata." Soomaastikuga võideldes teadis Andres seda, et jõe suudme poole on juba vool tugevam, osaliselt kärestikuline. Ainult vargamäel oli jõgi ära ummistunud ja toikaid täis. Siis arvas Andres seda, et kuivenduskraavide kaevamine üksi ei aita, ning peab hakkama peajõge sodist puhtaks tegema. Andres, aga ei hakanud kraavi tühjendama, kuna polnud enam kedagi appi võtta, Sauna-Madis oli juba vana ja vigane, poeg andres pidi kroonusse
Jooksuaeg ja sigimine Jooksuaeg on novembris (hilissügisel). Kuldid on sigimisvõimelised aastaläbi. Metsseal võib olla viljastamine või sündimus ükskõik, millisel aastaajal. Emasloomal võib olla kuni 12 järeltulijat. Juurdekasv on suremusest enamasti 100%. Suurkiskjad Hunt (Canis lupus) Hunt on elegantne loom. Pidevas sõjas inimesega. Hunt on sotsiaalne loom ning hundikari on paremini struktueeritud. Kaalub 30- 40kg. Hunt on monogaamne loom (ollakse koos nii kaua kui veel võimalik – kuni surmani). Ilmar Rootsi “Tuli susi soovikusta” Hundikari Hundikarja keskseks on alfapaar – kõige kõrgemal kohal. Karja moodustavad nende järeltulijad ning kuni 2-3 põlvkonda. Lisaks karjadele on üksikhundid, kes on karjast välja tõrjutud (vanad ja põdurad). 6
selga ajada ja hiilida vangide ja Susi juurde valvama. Pekka meelitas tema kõrval seisva valvuri lava taha, kus too kukkus ja meelemärkuse kaotas. Pekka pani valvurhundile selga pannud oma riided. Seejärel aitas ta oma sõbrad kongidest välja ja juhatas tagaukse juurde. Pekka sõbrad said vabaks aga poiss ise jäi veel sinna. Susi ärkas ja küsis valvurite kohta ja Pekka vastas, et olid läinud inimesekutsikat otsima. Susi vihastas. Sellel ajal tormas sisse hundikari. Neil oli vangi võetud Pekka riietes hunt. Hunt püüdis seletada, et ta ei ole inimesekutsikas, vaid hunt, aga Susi Suur ei uskunud teda ja käskis hundi Pekka asemel vangikongi viia ja käskis ka endale pidusöök teha. Samal ajal oli Pekka tagaukse kaudu jalga lasknud ja metsa jooksinud. Valvurhundid viisid Hundi esimesse kongi, mis teepeal ette saatus ja märkasid, et seal oleks ju pidand Karu istuma
Selle abieluga ei olnud ta kunagi rahul, aga ta tegi seda kuna ta ei näinud teist võimalust. Oma vanemate pideva surve tõttu pidi ta lõpuks tegutsema nende tahtmise järgi, Margusel polnud piisavalt palju julgust, et neile vastuhakata ja erineda kõigist teisest ja saada samamoodi laimualuseks nagu Tiina oli. Ühel hilisel talveõhtul saabus Margus koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekkis Mariga väike sõnelus. Nad ei saanud enam väga hästi läbi. Sellel samal õhtul oli hundikari nende maja lähedal. Margus võttis püssi ja lasi ühe lasu, aga tema ehmatuseks tegi hunt naise häält. Tuli välja, et Margus oli Tiinat tulistanud. Oma viimastes sõnades avaldas Tiina Margusele igavest armastust ja ta tänas Margust oma tapmise eest. 7 A.Kitzberg, "Libahunt", "Estonia", 1928, lavastaja Ants Lauter
Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Eelmise aasta pojad aitavad hoolitseda ja kasvatada selle aasta kutsikaid. Harva on karjas ka juhtpaari õed- vennad, mõnikord ka võõrad, kes on enamsti noored, 1-3 aastased. Karjas olevad kuni 3-aastased noorloomad, saavad selles vanuses täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad karjast. Karja juht on isasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suurtemateks liitkarjadeks. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn. tavahunt. Reas liikudes astuvad kõik teised täpselt juhi jälgedes. Tänu sellele on raske aru saada mitu hunti jälgi pidi liikunud on. Vaid siis, kui aetakse mõnda looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Hunt ökosüsteemi osana
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne- Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse
Kuna isastel on komme teise karu poegi murda ronivad karujuntsud puulatva peitu. Pätsu ootamatult trehvates püüa ründe vältimiseks jääda rahulikuks. Ära pista punuma ega vaata talle silma, vaid lase tal oma teed minna. Tagane tasa ümisedes tuldud teed, osutades, et sul pole kurjust meelel. Hunt on olnud siinkandis sagedasem 1950ndatel, kuid viimastel aastatel harva Lahemaale sattunud. Ta jälg võib olla üle 10 cm pikk. Lumes käib hundikari ühte jälge. Alles raja käänukoht või saagijahi algus võib karja tegeliku suuruse reeta. Ilves, meie ainus metskass, ei elutse ainult üksildases laanes ja tuulemurrus, vaid hoidub sinna, kus on saakloomi metskitsi, jäneseid jt. Ta on osav saagile ligihiilija, kes kasutab küüniseid vaid ohvri tabamiseks, puu otsa ronimiseks või enesekaitseks. Murrab võimaluse korral rohkem kui korraga ära süüa jaksab, ega saa jagu külmunud toidust. Kiskjad omavahel pole sugugi suured sõbrad
Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2–11 hunti. Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast. Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas kõige esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub ka "teemeistriks" mõni nn. tavahunt. Kõik teised karjaliikmed astuvad täpselt juhi jälgedes, vaid siis, kui aetakse mõnd looma taga või on teel takistus, kaldutakse rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud.
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivi...
toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. Ainult kunagine NSV Liidus välja mõeldud “Kommunismiehitaja moraalikoodeks” võis ülimalt naiivselt deklareerida, et “inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend”. Tegelikult on inime- ne inimesele pigem hunt. Aga riigi (majandus)poliitika peab looma niisuguse keskkonna, et see hundikari saaks võimalikult sõbralikult – vähemalt ilma verd valamata – koos eksisteerida. Poliitika on ju eelkõige kompromisside tegemise kunst. Majanduspoliitika väljatöötajad ja elluviijad ei ole oma otsustustes vabad. Nende võimalusi piiravad nende endi pädevus; kehtiv poliitiline kord; huvigrupid. Ühiskondlike normide süsteemid ei võimalda majanduspoliitilisi otsuseid sõltumatult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
