Pilt fractusega. FRACTONIMBUS Rebenenud pilvetükid STRATOCUMULUS Kihtrünkpilved madalad, üksikud rõngad, üksteise kõrval, 33% Eestis olevatest pilvedest. CUMULUS HUMILUS Rünkpilved aluse kõrgus 0,8-1,5 km. Topi- või rüngakujulised. Päikesepaistelise ilma korral enne lõunat. Võivad areneda või koonduda rünksajupilvedeks (hoogsademed, äike). Võivad koonduda suurteks rünkpilvedeks. CUMULUS CONGESTUS Post- cumulus humilis (peale rünkpilvi) suured ja võimsad rünkpilved ALASIGA CUMULUS NIMBUS MAMMATUS CUMULUS Tornaado PÄRLMUTTERPILVED Stratosfääris 30km HELKIVAD ÖÖPILVED 75km, sagedasem kui pärlmutterpilved. Tekib, kui päike on loojunud aga valgustab kõrgel olevaid jääkristalle, mis helgivad.
Lathyrus nusolia oras-seahernes Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm
jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad koheva villaga lambaid. Võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) ilmuvad taevasse keskpäeval, kui maapind on maksimaalselt soojenenud ja vertikaalvoolud saavutanud
a, um Audax (julge) audacis audacior, ius audacissimus, a, um Erandlikult moodustatavad võrdlusastmed • Järgmistel võrdlusastmetel moodustatakse ülivõrde vormid genitiivi tüvest lõppudega – limus, -lima, -limum Algvõrre Ülivõrre Difficilis, e (raske, keer.) dificillimus, a, um Dissimilis, e (erinev) dissimillimus, a, um Facilis , e (kerge, lihtne) facillimus, a, um Gracilis, e (peen, õrn) gracillimus, a, um Humilis, e (madal) humillimus, a, um Similis, e (sarnane) simillimus, a, um !! Kui us-, a-, um-lõpuliste omadussõnade lõpule eelneb vokaal, moodustatakse võrdlusastmed liitvormiliselt määrsõnadega magis (rohkem) ja maxime (kõige rohkem). • Necessarius (vajalik) • Magis necessarius (vajalikum) • Maxime necessarius (kõige vajalikum) • Kuid... Antiquus (uus) – antiquior – antiquissimus, a, um Eritüvelised võrdlusastmed
50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm
kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum
Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm Troopikakasvuhoone: Saccharum officinarum suhkruroog Ananas comosus harilik ananass Mandariinipuu -Citrus reticulata
Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus;
Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Ta on väga palju harunev, püstised oksad on üpris tugevad ja jäigad, eriti võrreldes arukasega. Lehed on munajad, nende tipp on kas ümar , tömp või veidi terav. Heaks määramistunnuseks on ka oksad, mis on tihedalt kaetud kollakasvalgete täpikestega
· Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm · Chamaeropis humilis kääbuspalm · Sabal saabalpalm · Trachycarpus karuspalm · Aloaceae aloe · Saccharum officinarum suhkruroog · Coffea canephora kohvipuu
(Phoenix reclinata). Musta mandri päritolu on ka paradiisilinnulille (Strelitzia) perekonnast pärit suured rohttaimed. Austraalia regiooni floora esindajad asuvad basseini saarel. Palmidest on siin esindatud nägus aleksandripalm (Ptychosperma elegans). 11 Euroopas looduslikult kasvavad kaks palmiliiki asuvad kasvuhoone tagumises osas - nii kääbuspalm (Chamaerops humilis) kui ka kreeta datlipalm (Phoenix theophrastii). Palmihoonest leiab kasvamas ka mitmeid põnevaid troopilisi toidutaimi nagu banaan, ananass, suhkruroog, papaia, annoona jt. Foto 5: Palmihoone sisevaade 3.2 Troopikahoone Troopika ja lähistroopika hoones on kokku enam kui 600 taksonit taimi. Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin
Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Keskmised pilved Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac 2-4/2-8 km 2-7 (10) km Kõrgkihtpilved Altostratus As Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Alumised pilved Kihtpilved Stratus St 0-2 km 0-2 (4) km Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc Madalad Cumulus Cu hum rünkpilved humilis Keskmised Cumulus Cu med rünkpilved mediocris Vertikaalse arenguga Keskmised Cumulus Cu med 0,3-10/0,6-23 pilved rünkpilved mediocris km 0,3-15 km Võimsad Cumulus Cu con rünkpilved congestus Rünksajupilved Cumulonimbus Cb
kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline. Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks? Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine 8: Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust kutsutakse: tinglik labiilsus Cumulus humilis pilvede kohal võib leida: stabiilse kihi Kastepunkt tõusvas termikus: langeb aeglasemalt kui temperatuur õhuosakeses Missugune(sed) lause(d) on õige(d)? Konvektsioon võib toimuda mere kohal, Rünkpilvede ümber on tavaliselt allaliikuvad õhuvoolud, Tõusvas õhus pilve sees on temperatuur kõrgem kui pilve ümbritsev õhk samal nivool Missugune järgnevatest protsessidest ei tekita pilvi? Õhuvoolude laskumine
Eelistab viljakamaid kasvukohti. Harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstise ja ümara võraga rohkesti hargnevate okstega 0,51,5m kõrgune põõsas. Oksad hallid või punakaspruunid. Hallikasrohelised ja siidkarvased lehed. Õitseb juuniaugusti lõpp. Õied kuldkollased. Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Madal kask (Betula humilis) Sugukond: kaselised (Betulaceae) Püstise võraga rohkesti hargnevate Väga külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. okstega 12,5m kõrgune lehtpõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid Koor hallikaspruun, kollakate eelistab niiskemaid happelisi muldi. täpikestega. Lehed noorelt karvaselt, hiljem ainult roodude juurest. Õitseb mais. Õied koondunud urbadeks. Vili (pählike) valmib augusti lõpuks. Võsundkontpuu (Cornus stolonifera)
Tuntuim neist on roostekarva pruun põldkimalane (Bombus pascuorum), kelle tagakehal on musta värvi lai nö sametpael ning keha neljas ja viies lüli on jälle mustad. Talukimalasel (Bombus hypnorum) on tagakeha tipp valge. Ristikukimalasel (Bombus distinguendus) on tiibade vahel must vööt kuid ülejäänud värvus on oliivkollane. Samblakimalane (Bombus muscorum) ja jaanikimalane (Bombus humilis) on värvuselt üleni pruunid. 2. Hallid kimalased Eestis leidub neist kahte liiki. Hallkimalane (Bombus veteranus) on värvuselt valkjas- või kollakashall. Metsakimalane (Bombus sylvestris) on kollakashalli rindmikuga, tema tiibade vahel on must vööt, tagakeha esimesed kaks lüli on rohekaskollased, kolmas enamasti must, neljas ja viies kollakaspunased ning kuues keskelt paljas ja ääristatud punaste karvadega. 3
Click to edit Master text stylesKeskmine 30 60cm Second level Third level Fourth level Fifth level Igihaljas sirmbambus Fargesia murielae Click to edit Master text styles Second level Päikseline, poolvarjuline Third level Parasniiske kasvukoht Fourth level Fifth level k. umbes 40cm Madal pungbambus Pleioblastus humilis Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level 20 50cm Third level Fourth level Fifth level Harilik kerahein Dactylis glomerata Päikesepaistelisse Click to edit Master text stylesParasniiskesse Second level ~ 100cm Third level Fourth level Fifth level Igihaljas kaerand Helictotrichon sempervirens
Sugukonda kuulub 7 perekonda. 3 tähtsamat: pähklipuu (Juglans); Tiibpähklipuu (Pterocarya); Hikkoripuu (Carya). Arukask (Betula pendula); Sookask (Betula pubescens); Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure,
Täiesti niiske õhu (udu) korral kastepunkt Strata – kiht Vihmapiiskade langemiskiirused. võrdub õhutemperatuuriga d näitab, kas Translucidus – läbipaistvad suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi Lenticularis- läätsekujulised Floccus – topilised Maailma rekordid: 6
Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Näsiniin Daphne mezereum Kuni 1-1,5 m kõrgune püstine põõsas. Lehed koondunud tihedamalt võrse tippu, lehed talbjad . Õitseb enne lehtede puhkemist (aprill), õied lillakas roosad. Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Madal kask Betula humilis 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam. Meil esineb rohkesti vabariigi ida- ja edelaosas siirdesoodes ja rabade servades, soostunud heinamaadel. Vaevakask Betula nana Tavaliselt 0,5-0,7 m põõsas. Võrsed hasllikaspruunid, peened,karvased. Lehed ümmargused, sageli
*vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica)
sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis) arukask (Betula pendula) sookask (Betula pubescens) Pöögilised: SUGUKOND: pöögilised (Fagaceae) PEREKOND: tamm (Quercus) harilik tamm (Quercus robur) Mustikalised: Võhumõõgalised: SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: kuremõõk (Gladiolus) niidu kuremõõk (Gladiolus imbricatus) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) siberi võhumõõk (Iris sibirica) Liilialised: SUGUKOND: liilialised (Liliaceae)
obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus
Kasvukohana eelistab niiskemaid ja lausa märgi soomuldi, talub hästi varju. On külmakindlam arukasest ja levib seetõttu ka kaugemale põhja tundraaladele, samuti talub viimasest paremini tuulist kasvukohta. Juurestik tungib arukasest sügavamale maasse. Haljastuses eriti kasutamist ei leia, ehk ainult sookase põõsasjas vorm f. fruticosa, milline on laiovaalne lameda ülaosaga, 2-3 m kõrgune põõsas. Madal kask (Betula humilis Schrank) [húmilis] Humilis madal. Rahvapärased nimetused halakask, orjakõiv, porsakask, marokõiv. Kolmanda kodumaise liigina kohtame siirdesoode ja rabade servades madalat, kuni 2,5 m kõrgust ja vanas eas umbes sama laia põõsasjat, rohkesti hargnevat madalat kaske. Liigi üldlevila hõlmab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed alad. Võrsed: tumepruunid, tihedasti kaetud valgete väikeste karedate vahatäppidega. Lehed: munajad kuni ovaalsed, 1.....3,5 x 0,8....
· Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi) · kuramaa viirpuu (Crataegus curonica) · lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii) · Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii) · rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik. Perekond kask (Betula) · madal kask (Betula humilis) · vaevakask (Betula nana) Perekond kibuvits (Rosa) · harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) · kink-kibuvits (Rosa ciesielskii) · koer-kibuvits (Rosa canina) · kutsik-kibuvits (Rosa subcanina) · künka-kibuvits (Rosa subcollina) · mets-kibuvits (Rosa majalis) · nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia) · näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) · pehme kibuvits (Rosa mollis) · Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) Perekond kukerpuu (Berberis)
II grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1. Kitsaskoonusja võraga: 'Wills Zwerg'; 'Concinna'; 2. Laikoonusja võraga: 'Compressa'; 'Conica'; 3. Kerajad: 'Globosa'; 4. Leinavormid: 'Acrocona'; 'Reflexa'; 5. Värvilised okkad: 'Aurea Magnifica'; III grupp - kääbusvormid, alla 3 m kõrged; 1. Koonusja kujuga: 'Maxwellii'; 'Ohlendorffii'; 'Pygmaea'; 'Barryi'; 'Capitata'; 'Decumbens'; 'Ellwangeriana'; 'Humilis'; 'Nana'; 'Pachyphylla'; 'Pseudo Maxwellii'; 'Pyramidalis Gracilis'; 'Remontii'; 2. Kerajad, tugevate võrsetega: 'Compacta'; 'Compacta Asselyn'; 'Merkii'; 'Parviformis'; 3. Kerajad, peente võrsetega: 'Echiniformis'; 'Gregoryana'; 'Clanbrassiliana'; 'Gregoryana Parsonsii'; 'Gregoryana Veitchii'; 'Mariae-Orffiae'; 4. Lamedad ja laiümarad: 'Little Gem'; 'Nidiformis'; 'Procumbens'; 'Pumila Glauca';
(laiali) puistama, hajutama; pass. voolama võõrustaja fungor, fnctus sum, fung tegutsema, hostis, is m (f) vaenlane; vastane teostama; osa saama, läbi tegema hc adv. siia fnus, neris n matus(ed); surm; mõrv; häving hmnits, tis f inimlikkus; haritus, furor, ris m märatsemine, raev; pöörasus, kultuursus hullus hmnus, a, um inimlik; haritud, kultuurne gaude, gvsus sum, re rõõmu tundma, humilis, e madal, väike; tavaline, lihtne; rõõmus olema, rõõmustama tähtsusetu, tühine; alandlik gaudium, i n rõõm; nauding humus, f maa, maapind; muld gns, gentis f hõim, rahvas, sugu; suguvõsa 10 iace, cu, citrus, re lamama, lebama; impetus, s m tõuge; hoog, sööst; pealetung,
pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil
hinnatud saarvahtra sordid 27. Perekond kask (Betula) ja arukask (Betula pendula) Betula - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul).
Viljad marjataolised (luuviljad) punased, valmivad septembris. Kasvab viljakates kasvukohtades. Külmakindel. Varjutaluv. Väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimise ajal. On võrdlemisi mürgine (viljad, koor, lehed, õied). Oli pikka aega looduskaitse all. Meil üks sagedamini esinevaid liike - üksikpuuna, kõrge hekina. Madalkask (Betula humilis) 1-1,5 m kõrgune püstine rohkesti hargnev põõsas. Võrsed hallikaspruunid kollakasroheliste karedate näärmetäppidega. Lehed 1-3 cm pikad, 1-2 cm laiad, ümarmunajad, täkilise-saagja servaga. Emasurvad 1-1,5 cm pikad, püstised. Vili väike, ümar, tiib seemnest 2-3 x kitsam. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel. Meil esineb
Puistutest moodustavad valdava osa sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, kuivendatud osades vähesel määral kuusikuid - 4%. Tootlikkuselt on metsad IV-V boniteediklassist, madala täiusega (0,5 kuni 0,7), lehtpuud kõveratüvelised. Puistute keskmine tagavara 60 aastaselt küündib vaid 60-90 tm ha-l. Üsna tihti on madalsoometsad tekkinud metsata madalsoo kuivendamise mõjul. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajuliigid ja h. paakspuu, madal kask (Betula humilis) ja h. porss (Myrica gale). Alustaimestikus domineerivad tarnad (mätas-, niitjas-, pikk-, pudel- (Carex rostrata), eris- (C. appropinquata), põis- (C. vesicaria) ja ümartarn (C. diandra), sagedased on ka sookail ja soopihl (Potentilla palustris). samblarinne kohati, esinevad soovildik, teravtipp, turbasamblad, mätastel laanik, palusammal jt. Raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised, LU toimub tavaliselt sookasega.
annaabi.ee 
