Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdroenergia ehk vee-energia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüdroenergia, veeenergia, jõed, suks, energialiik, raiska, omahind, kasutamisel, ajajooksul, tasuks, kuivaks, emissioon, ehitamisel, tooraine, taastuvenergia, documentsSissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite
Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Taastuvenergia. Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk. Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud
tootmiseks. 2. Turba tootmine Eestis · Taastuv/taastumatu · Kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades · Brikett Sanglast · 50 % ekspordist Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse http://canadianpeatmoss.com/images/520_peat4harvester.jpg Taastuvenergia kasutamine maailmas 2008 a lõpul (GW) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Ren2008.svg Hüdroenergia Euroopas Suurimad tootjad 2010.a ( üle 30%, % elektritoodangust) Norra 87,5% Sveits 62,4 % Horvaatia 58,1% Montenegro 49,5% Austria 38,4% Türgi 38,3% Sloveenia 37,3% Rootsi 32,8% Slovakkia 32,3% Kreeka 32,3% Leia kaardilt jõed, kuhu on rajatud HEJ! Allikas Eurostat http://blog.norwayvisas
muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakujunenud võrreldes teiste taastuvate energiatega. Väikeseid veejõujaamu on maailmas rajatud juba sajandeid. Alguses kasutati vesirattaid mehaaniliste tööde tegemiseks, näiteks vilja jahvatamiseks. Esimene veeturbiin leiutati Prantsusmaal 1827. aastal. 19. sajandi lõpuks olid Euroopas peaaegu kõikide looduslike koskede asemel hüdrojõujaamad.
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud
.............................................6 1.1.3 Aktiivne päikeseenergia.....................................................................................................6 1.1.3.1 Päikesekollektor.........................................................................................................6 1.2 Vesi.............................................................................................................................................7 1.2.1 Jõgede hüdroenergia...........................................................................................................7 1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: ..........................................................7 1.2.2 Loodete energia..................................................................................................................8 1.2.2.1 Loodete energia eelised:....................................................................................
..............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju
SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2
tagapool. Samas on olemas ka pärituult variante, mis tähendab, et tuul puhub läbi torni ja alles siis labadele. Tuuleenergia eelised: · erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga
...................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia....................................................7 3.3. Päikeseenergia............................................................................................................8 .................................................................................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL:.................
Vee-energia kasutamine Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest.
Põlevkivi elektrisaamiseks). Pidev energiavajaduse kasv Probleemide põhjused: Elujärje paranemine Üleliigne tarbimine Pidev energiavajaduse kasv Arengumaad ei kontrolli energiatarbimist Energiaressursid ja maailma energiavajadus. Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus-ja muud liiki energia saamiseks. Energiaressursse saab jagada kaheks rühmaks: taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Taastuvad energiaressursid on biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, aga ka Maa pöörlemise energia ja gravitatsiooni energia. Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat
positiivne tulevikuväljund hoolivamaks suhtumiseks ümbritsevasse keskkonda. 3 1. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana
õlirikas kulutuur on õlikanep. Seda vana põllukultuuri on viimastel aastakümnetel väga vähe uuritud ja kasvatatud, seega puuduvad neil hetkel teadaolevalt haigused. Õlikanepi produktsioonipotentsiaal Eestis on hetkel teadmata. Kõikide õlirikaste kultuuride kasvatamisel biodiisli saamise eesmärgil tuleb välja töötada toodangu kaasproduktide, nagu õlikook, glütserool, kasutusvõimalused täiendava lisaväärtuse saamiseks. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on vajalik õlikultuuride kasutamisel biodiisli tootmiseks vajalik läbi analüüsida toodanguahela majandusliku tulukuse kõrval ka selle energeetiline efektiivsus, mis on terviklikust tootmistsüklist saadava energeetilise toodangu energiasisalduse suhe tootmiseks kulunud energia hulka. · Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täiustatud hõõglambid.......................
-kütusetööstust; -energiavarude töötlemist elektriks; -elektroenergeetilise elektri tootmist; -toimetamist tarbijani. 86. Mis on elektroenergeetika probleemid? (tarbe kiire kasv; saastus; ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus.) 87. Millised energiaallikad on kõige tähtsamad maailma energiamajanduses? (nafta; maagaas; tahkekütus.) 88. Missugused on tähtsaimad energiaallikad elektrienergia tootmisel? (tahkekütus; tuumaenergia; hüdroenergia.) 89. Energiaallikate osatähtsus erinevatel perioodidel? (alguses kivisüsi, nüüd nafta ja gaas [tuumaenergia].) 90. Miks kasutatakse taastumatuid energiaallikaid rohkem kui taastuvaid? - 91. Millal leiti esimest korda naftat? (1904. a) 92. Milles mõõdetakse? (barrelites; 1 barrel=158 liitrit) 93. Mis on nafta peamised kasutusalad? (keemiatööstus; mootorikütus; soojuse saamiseks; elektri tootmiseks.) 94. Kes on naftarikkaimad riigid? (Saudi-Araabia; USA, Venemaa
kui kivisöel. Selle põletamisel eraldub õhku küllaltki palju saasteaineid (sh lämmastiku- ja väävliühendeid). Kivisütt kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ning keemiatööstuse toorainena. Kivisöe kütteväärtus on küllaltki kõrge ja põletamine lihtne. On tahketest kütustest ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transportimisel ja ladustamisel. tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekkivad keskkonnaprobleemid. 1) Looduskeskkonna muutused (põhjavee taseme alanemine, koosluste muutus, pinnamoe muutused jm). 2) Põhja- ja pinnavete reostumine. 3) Aheraine ja põletamise jäägid maapinnal. 4) Põletamise jäägid atmosfääris. 5) Õhusaaste suurlinnades (sudu) ja maanteede ääres. Tahkete kütuste kaevandamisel ja kasutamisel tekivad ohtlikud ained, mis põhjustavad atmosfääri saastust. 1. Väävliühendid
hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud suured, tuul ei saasta Ebastabiilne, rikuvad ega lõppe, tehnoloogia maastikupilti, ohuks
6 Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõ1blikud vee-energia kasutamiseks. Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel
Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas Hüdroenergia Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergiat saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks vesiveskites) ja elektrienergiaks (hüdroelektrijaamas). Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reallsest hüdroenergia potensiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused,tammid). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia.
turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Keskkonnaprobleemid, mis on seotud energia tootmisega. Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad? Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne).
energiasaamise viisidega (Joonis 11.). Küsimuses oli võimalik valida mitu vastusevarianti. Vastusevariantideks olid: ,,geotermaalenergia", ,,loodete- ehk laineteenergia", ,,fossiilsetelt kütustelt saadav energia (nt põlevkivi, kivisüsi)", ,,bioenergia", ,,tuumaenergia", ,,päikeseenergia", ,,tuuleenergia", ,,hüdroenergia", ,,vedel- või gaasikütustelt saadav energia". Kõige enam valiti üllataval kombel päikeseenergiat (92 korral), sellele järgnes tuuleenergia (74) ja seejärel hüdroenergia (51). Neljandaks platseerus bioenergia (36), 25 26 inimese eelistuseks oli geotermaalenergia ja 21 korral valiti loodeteenergiat. Kõige vähem valiti tuumaenergiat (13 juhul), vedel- või gaaskütust (seitsmel juhul) ja fossiilkütuseid kõigest kuuel korral. 302 korral 325st oli eelistuseks taastuv energiaallikas, ligikaudu 93% valikutest moodustusid alternatiivenergiaallikad. Joonis 11
6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. 6. Kust pärinevad põhilised atmosfääriheitmed Eestis Põlevkivienergeetikast. 7
majapidamistes. Hinnag koosnebki teoreetilisest näitest päikese elektri süsteemi loomisest koju, millise süsteemi võiks luua, tasuvusearvutamisest ning millest see võiks sõltuda. Teoreetiliste tulmuste põhjal saab anda hinnagu kas päikesepeneelide kasutamine elektri tootmiseks Eesti tingimustes on mõistlik. 3 2. PÄIKESEPANEELIDE TÖÖPÕHIMÕTE JA KASUTAMINE ELEKTRI TOOTMISEKS Levinuim variant päikeseenergia kasutamisel on elektrienergia tootmine. Tööpõhimõte elektrit tootvate päikese paneelide puhul põhineb pooljuhtide fotoelektrilisi omadusi kasutades. Paneelid on üldjuhul konstrueeritud mitmekümnest elemendist, mis koostöös suurendavad võimsust. Seejärel ühendatakse paneelid akudega ning spetsiaalse automaatikaga, mida on võimalik juhtida kusagilt puldist või siis distantsjuhtimisel näiteks mobiiltelefoni või arvuti abil. Päikeseenergia salvestub mingi aja kestel akudesse ning
Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Piirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde muutusi maailma kalanduses ning muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb · arengumaade osatähtsus kasvab · väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse vähemväärtuslikku kala Põhjused:
salvestatud energiat. Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu. Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota. Pikk tasuvusaeg. Vesi Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Vesi on kohalik energiaallikas. Samas on hüdroenergia kasutamise maht piiratud, kalad. Biomass- selle põletamine ei paiska õhku mürgiseid aineid ning on taastuv, kuid efektiivsus jääb väikseks 10. Tuumaenergia ning tuumasünteesi energia saamise põhimõte ning sellega seotud probleemid. Tuumaenergia tootmine tundus olema väga lootusrikas ning odav energiaallikas. Kuid see ei pidanud paika vaatamata sellele, et mõnedes riikides toodetakse 90% ja enam elektrit tuumaelektrijaamades.
Paljudes arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti kasvav rahvastik järjest enam küttepuitu ning metsa üleraie on põhjustanud puidukriisi. Energiavõsa kasvatamine energia tootmise eeesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad, tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enamvähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid, kusjuures ainuüksi USA-s toodetakse 26% maailma elektrienergiast. Sageli kasutatakse riigi arengutaseme mõõtmisel energiatarbimist ühe inimese kohta.Võttes aluseks elektrienergia tarbimine inimese kohta, on arenenud riikide ülekaal veelgi suurem. Üle 10 000 kWh aastas
eksport ning võrgukaod. 10000GWh. 10 % omatarve. 20% eksport. 10% kadu. 70 % lõpptarbimine. (10% import) 13.Kui suur osakaal elektrienergia tootmises on taastuvatel energiaallikatel ning millest see elekter toodetakse? Milliseks kujunev taastuvelektri toodang lähimatel aastatel. Kui suur võiks sinu meelest taastuvate osakaal tulevikus olla ning miks? 2,3% (2008 aasta seisuga).Toodetakse: puit, biogaas, hüdroenergia, tuuleenergiaEL'iga liitumiselt võeti kohustus 2010ks aastaks taastuvast energiaallikast toodetud elektri osakaalusk 5,1% kogutarbimisest. 14.Kui palju ligikaudu maksab kodutarbijale 1 kWh elektrienergiat ning millest see tasu koosneb? Maksab u. 1,5 kr/kWh ELEKTRIHIND =ELEKTRIENERGIA + VÕRGUTEENUS + TAASTUVENERGIA TASU + ELEKTRIAKTSIIS 15.Milliste riikidega on ühendatud Eesti elektrisüsteem? Millistesse riikidesse
Päikesepaneeli mpp punkti oskab määrata MPPT kontroller (Maximum power point tracker).4 4 „Päikesepaneelide müük ja paigaldus“ [Võrgumaterjal]: http://www.taastuveenergia.ee 11 5. Päikeseenergia plussid ja miinused Tänapäeval rõhutakse aina rohkem taastuvatele energialiikidele. Üks taastuv energialiik on ka päikeseenergia. Maailmas käib hetkel pidev päikesepaneelide tootearendus, kas see tuleb kasuks või toob see kahju? Päikeseenergia kasutamise plussid: + Päikeseenergia on keskkonnasäästlik taastuvenergia. Sellega väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonda kahjustavad tegurid. + Ammendamatu ressurss
dioksiidi sekvesteerimine peab ära hoidma väärgaaside sattumist atmosfääri . Kuid selline protsess on aga kallim. Kivisüsi kui elektritootja Kolmekümne viimase aasta jooksul on elektri tootmisel kivisöe osatähtsus püsinud samal tasemel, 38-39 %, mis tähendab tema tarbimise absoluutväärtuse suurt tõusu, kuna selle aja jooksul on elektri toodang kasvanud ligi 3 korda. Samal ajal vedelkütuste osakaal elektri tootmisel on langenud 25 %-lt 7 %-le, veeenergia osakaal langenud 21 %-lt 16 %-le. Tõusnud on aga maagaasi osakaal elektri tootmisel 12 %-lt 19 %-le ja tuumaenergia osakaal 3,5 %-lt 16,5%-le. Kütteväärtus Kivisöe kütteväärtus on 24 MJ/kg . Kui seda välja tuua kilowatt tundides siis see oleks 6.67 kWh/kg. Kivisöe elektrijaamade termodünaamilisuse efektiivsus on 30 % .See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt
kive ja kujutab rohkem põhja kui kaldaid. Jõesäng on kitsas ja sageli V-kujuline. Keskjooksul on lang väiksem, veevool aeglasem, jõgi on laiem ja veerohkem, sest temasse on suubunud lisajõgesid. Alamjooksul on lang väga väike, vool aeglane, settinud materjalist kujuneb delta. Võrdle sälk- ja lammorgu ning selgita, kuidas need kujunevad. Kiirevoolulisel jõelõigul kulutab vesi rohkem sängi põhja, kui kaldaid, nii kujuneb V-kujuline sälkorg. Tasandikul voolavad jõed aeglaselt ja loogeldes ning kulutavad rohkem kaldaid, kui põhja, seal kujuneb lammorg. III JÄRVED Erineva tekkega järvenõod Eestis: Mandrijäätekkelised /teke on seotud mandrijää taandumisega/ - Saadjärv, Võrtsjärv, Pühajärv. Rannajärved /tekkinud maakerke tagajärjel/ - Sutlepa meri, Mullutu Suurlaht. Rabalaukad Soodid /tekkinud jõesängist eraldudes/ Paisjärved Veehoidlad /inimtekkelised/ - Narva vh, Soodla vh
kui eraldi seisvat sõltumatut elektrijaama. Plokkide vahelised paralleelühendused (aur, elekter) on vajalikud vaid plokkide käivitamisel ja seiskamisel. Ploki elektriline skeem sõltub ploki võimsusest ja elektrisüsteemi pingest. Ajalooliselt enim levinud on skeemid, kus generaator ühendatakse plokitrafoga otse, ühendamiseks kasutatakse voolujuhte. Generaatori ja plokitrafo vahelisel ühendusel on üks hargnemine. See ühendus on vajalik omatarbetrafo ühendamiseks. Sellise skeemi kasutamisel puuduvad võimsuslülitid generaatoripingelistes ahelates. Selliste skeemide eelised on: skeemi minimaalne elementide arv; suur töökindlus; odavus. Puudused: ploki käivitamise omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist; ploki seiskamisel omatarbeseadmete toide tagatakse vaid elektrisüsteemist Ploki elektrilise skeemi paindlikkuse suurendamiseks (st vähendada omatarbe ümberlülitamisi) paigaldatakse tavaliselt võimsuslüliti ka generaatoripingele. See skeem
annaabi.ee 
