Kodused ülesanded Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ]
Arvutuskäik: F=320kgx9,81=3139,2N A==0,000166979=166,979m d=2=14,6mm Arvutame töövedeliku rõhu 16mm läbimõõduga silindri puhul. A=x=200,96 p==166,2bar Vastus: 320 kg massiga koormuse vertikaalsel tõstmisel töövedeliku rõhuga 200 bar on vajalik 14,6 mm läbimõõduga hüdrosilinder. Valisin 16mm läbimõõduga silindri, sest siis jääb rõhk koormuse tõstmisel alla 200bar-i. Ülesanne 2. (variant 3) Variant 3 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 500 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,045 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 3,5 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [ ] N h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 [ ]
toru materjali lubatud tõmbepinge, Pa; p rõhk, Pa; Ds toru siseläbimõõt, m; t toru seina paksus, m. Vastus: Valin toru 10x1ZN mille maksimaalne mahuline vooluhulk on 12,072 l/min. Maksimaalne rõhk mida toru talub on 1000bar kui materjali lubatud tõmbepinge on 400N/mm2. Ülesanne 5 (variant 4) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=300 mm/min x=5,5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter Avaldan hüdrosilindri kulgeva kiiiruse valemist vedeliku vooluhulga silindrisse.
............. 111 Ülesanne 11 ........................................................................................................................ 113 Ülesanne 12 ........................................................................................................................ 115 2 Ülesanne 2. Variant 4 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 550 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,015 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 7 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis N [ m]2 h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 m [ s] 2
p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud: p = 200 bar = 2 · 107 Pa m = 10000 kg = 0,8 Leida: dmin = ? Lahendus: 1) Leian silindri ristlõike pindala. mg F = pA A = p kus: p pinnale mõjuv rõhk, [Pa] A vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] F = mg - pinnale mõjuv rõhu jõud, [N m/s2; m mass (kg); g raskuskiir., (~9,8m/s2)], seadme mehaaniline kasutegur m 10000kg 9,8 mg s 2 = 0,006125m 2 A= = p 2 10 7 Pa 0,8 2) Leian silindri minimaalse läbimõõdu. 2 d A = 2 kus: A - vedelikuga koormatud seina osa pindala, [m2] d ringi diameeter, [m2]
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED ÜLESANDED AINES HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: NR. 9 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn Ülesanne 2 Arvutage, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk, kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus on = 850kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjub väline ülerõhk p0 = 1,2 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on 14 m. Antud: = 650kg/m3 p0 = 0,028 bar = 2800Pa h = 2,5m g = 9,8 p=? p = hg + p0 p = 650 2,5 9,8 + 2800 = 18725 N/m 2 = 0,19bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk on 0,19 bar. Ülesanne 4
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................
Ülesanne 1 Avaldada rõhk 250mmHg paskalites, baarides, ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Mõisted Kui elavhõbeda tihedus on ρ=13,5951 g/cm2 ja raskuskiirendus g=9,80665 m/s2, siis rõhk 1mmHg on paskalites 1mmHg 13,5951 9,80665 133,322387415 Pa 1 MPa = 106 Pa 1 bar = 105 Pa Vastus Kasutades eelolevaid rõhkude teisendusi ning enamkasutatud raskuskiirendus konstanti g=9.81 m/s2 saan elavhõbeda tiheduse korral ρ=13600 kg/m3=13,6g/cm3 rõhuks paskalites 1mmHg 13,6 9,81 133,416 Pa , mille puhul 250mmHg 250 133,416 33354 Pa 0,033354 MPa 0,33354bar Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Torr#Manometric_units_of_pressure Ülesanne 3 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ület
Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3 Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Ma
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahend
annavad nad tegelikule vooluhulgale vastava vooluhulga. Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on suurem 2300, on tegemist turbulentse voolamisega(v max=1,2Vkesk). Kui Re on väiksemvõrdne 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega (v max=2Vkesk) 18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris
A = r² d = 2r d = 2 · 0,013555= 0,02711 m = 27,11 mm Vastus: Koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt peab olema 27,11 mm Lähim D=32mm=3,2cm S=8,03cm²=0,000803m². Sellise silindri käitamiseks vajalik rõhk on p=9810/0,000803*0,85=14372573 Pa=143,7bar. Ülesanne 3. Hüdrosilinder, mille läbimõõt on 125 mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvuta silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q 4 %. Antud: d =125 mm = 1,25 dm v = 1200 mm/min = 12 dm/min x = 4% Leida q=? q = v·A, kus v on vedeliku voolu kiirus ja A on voolu ristlõike pindala. A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4%
Rekr juures toimub laminaarse voolamise muutumine turbulentseks ja vastupidi. Voolamine on laminaarne kui Re < Rekr ja turbulentne kui Re > Rekr. Sele 2.14 Laminaarne voolamine Sele 2.15 Turbulentne voolamine Reynoldsi arv Re Voolamise tüübi üle saab otsustada ligikaudselt Reynoldsi arvu abil: v × dh Re = kus v Voolukiirus m/s dh hüdrauliline läbimõõt [m], ringikujulise ristlõike korral võrdne toru siseläbimõõduga, 21 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2.4 Hüdrosüsteemid Energia muundamine Hüdrosüsteemide olulised omadused
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ülesanne 1 Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m 3 . Antud: X= 3400 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast) h=3,4 m =13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leidke, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt, mm, et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v m /s. Valige sobiva läbimõõduga terastoru standartsete toru läbimõõtude reast ( toru läbimõõt ja seina paksus). Vt lisa 1. Millist maksi
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
Õhu kuivati- õhu niiskuse sisalduse vähendamine nõutava tasemeni. Õhu koguja- õhu säiltamine. Õhu jaotussüsteem- torustik, kraanid jne. Tarbija- toimub suruõhu rõhu reguleerimine, filtreerimine ja vajadusel õliga rikastamine. 22. Kompressori surveastme mõiste. Kompressori tootlikkuse mõiste. Kompressori surveaste- tema poolt antava suruõhu lõpprõhu p2 ja algrõhu p1 suhe: k= p2/p1. Kompressori tootlikkus- tema poolt antav suruõhu kogus /s. Tootlikus on reguleeritav rootori pöörete arvu muutmisega ja sisendisse tuleva õhu vooluhulga reguleerimise teel. 23. Suruõhu kuivatamise eesmärk ja meetodid. Märg ja kuiv pneumosüsteem. Suruõhku kuivatatakse, et vältida niiskuse sattumist süsteemi, mis soodustab süsteemi elementide korrodeerumist ja sellega kaasnevat õhu saastumist korrosiooni produktidega, mis põhjustavad tõrkeid süsteemi töös ning süsteemi kiiremat kulumist
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
kui temperatuur langeb , siis tihedus suureneb . Viskoossuse kohta ma ei leidnud hetkel midagi. Aga eeldan et viskoossusega on täpselt vastupidi ???? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha
Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades sarnasusteooriat. Vedeliku voo ühtlast liikuist kirjeldab võrrand: Eu=φ ( ℜ , Γ 1 , Γ 2 ) kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ∆p Eu= ( ρ w 2) ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: ρwd ℜ= μ Γ1, Γ2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) λ ei sõltu torustiku karedusest 64 λ= ℜ 2 Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) λ=0,316 ℜ−0,25 Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud)
arvutada DIN 1952 järgi valemiga: = v × dH2 p ×2 (3) Q=×A× (1) l = takistuse pikkus [m] = kinemaatiline viskoossus[m2/s] v = voolukiirus [m/s] Q = vooluhulk ajaühikus [m3/s] dH = hüdrauliline läbimõõt [m] A = ristlõikepindala [cm2] 4×A p = rõhulangus [N/m2] dH= (4) = tihedus [Ns2/m4] U = voolamiskoefitsient, mis A = takistuse ristlõikepindala
Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus ja kulu. Energiakadu (rõhukadu) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud, järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline energia hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu ph ja kohttakistuse rõhukadu pkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil kus , pkt vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, hõõrdekoefitsent, l- toru pikkus, m, d- toru diameeter, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, w-vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, - kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad
Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu: E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8). Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa pinnale jõudev päikesekiirguse energia). 2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat - avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet
tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 3 Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga.
On kahte tüüpi pluzereid 4.2.1 Lõtkuga plunzerkolbpump. Neid on kerge valmistada ja nad on odavad, plunzerid tihendatakse tavaliselt rasvanööriga 4.2.2 Lõtkuta plunzerpumbad siin on plunzer ja hüls omavahel väga täpselt töödeldud pilu nende vael on 0,002 – 0,003 Mm .Sellised pumbad annavad väga suurt survet ja neid kasutatakse SPM – rites KKP naja mis on omavahel ühendatud kolvisääre mutri abil[ väga tihe konstruktsioon]) PUMPADE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Tootlikus Q – jõudlus, aja ühikus pumbatv vehelikus 2 .Imemiskõrgus hi (m) 3 .Tõstekõrgus H (m veesammast) H=Hst +hi 4 .Tarbitav võimsus P - (KW) 5 .Kasutegur η (apsoluutarv või %) η=PK/P 6. Kavitatsioonivaru Δh (m) – tööpiirkonnas lubatav vaakum 7.Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis või käigusagedus p / min või käiku / min ) 8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas
mehaaniline ja soojuslik koosmõju. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna koosmõju toimub süsteemi väliskeskkonnast eraldatavate pindade vahendusel. Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb. Viimane väljendub kolvi asendi muutuses. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikune mõju toimub kolvi kaudu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikuse soojusliku mõju all mõistetakse soojuse ülekandmist termodünaamiliselt süsteemilt väliskeskkonnale või vastupidi. See on võimalik ainult siis kui termodünaamilise süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist.
Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju. Isoleeritud termodünaamiline süsteem võib olla ka üksikutest seadmetest ja seadmegruppidest moodustatud ning ümbruskeskkonnast isoleeritud süsteemi tunnustega kooslus. Näited: Materiaalselt avatud süsteemi näideteks sobivad turbiin, pump, ventilaator. Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale
..700 °C · põlemisprotsessi rõhk 80...110 bar (ülelaadimisel) näitab, mitu korda väheneb ruumala silindris, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest näitajatest: Mida suurem on mootori surveaste, seda ökonoomsem ja ka võimsam on see mootor. Samas aga nõuab suurem surveaste kvaliteetsemaid mootoriehituse- ja ka ekspluatatsioonimaterjale, sest mootor on suuremate rõhkudega koormatud. Kaasaegsetel mootoritel on surveaste piirides: ottomootoriel 8...11 diiselmootoritel 15...20 Surveastet, mis kujutab endast suhtarvu, ei tohi segi ajada rõhuga silindris, mis saadakse kompressiooni kontrollimisel. Nimelt on korras mootoril rõhu väärtus silindris survetakti lõpus suurem, kui ettenähtud surveaste. 48. Diiselmootori põlemiskambrite tüübid Jaotamatud põlemiskambreid kasutatakse mootoritel, mille silindri läbimõõt D 100mm.
1 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C Selle temperatuuri järgi leitakse veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur =......... kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = ......... kg/m3 Erisoojus c = ......... kcal/kg°C Kinemaatiline viskoossus = ...... 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = ......... 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 G aparaadi tootlikkus; kg/h (lähteandmetes). ds toru siseläbimõõt; m (lähteandmetes, teisendada mm m). vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). Sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s. Juhul kui voolukiirus tuleb väga suur (üle 3 m/s), siis suurenevad järsult kulutused veepumbale (pump tuleb
Nende jõudude suurus on võrdeline vedeliku massiga. Näiteks raskusjõud, inertsijõud Pinnajõud- mõjuvad vedeliku pinnale ja võrdelised mõjupindalaga. Pinnajõud pinnaühiku kohta ehk pinnajõu intensiivsus mingis vedelikupunktis FA- pinnaühikule A mõjuv elementaarjõud. Pinnajõu intensiivsus on pinge. Piki pinda mõjub tangentsiaalpinge , risti pinda mõjub normaalpinge p, mida hüdromehaanikas nimetatakse rõhuks. 1.4 Hüdrostaatiline rõhk (Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga A jagatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhu- ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks.) Hüdrostaatilisel rõhul on kaks põhiomadust: Hüdrostaatiline rõhk mõjub risti pinnaga. Teise suunalisi jõude ei saa
Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks. Ruumala jäävuse puhul nimetatakse protsessi isohooriliseks. Iso(kreeka keelest)- sama, võrdne. 4.1. Boyle - Mariotte`i ( boil - marjot ) seadus. Joonis 1. Joonis 2. Joonis I .Silindris on gaas. Silinder on suletud kolviga, mille abil on võimalik gaasi kokku suruda. Kokkusurumata gaasi ruumala V1 ( m3), rõhk p1 (Pa ). Sama gaas surutakse kokku ( joonis 2 ) gaasi ruumala V2 , rõhk p2 . Kui protsessi käigus temperatuur ei muutu T= const. ( seda on võimalik teostada aeglasel gaasi kokkusurumisel ) kehtib seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ;
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam.....
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam.....
N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi.Vedelikku asetatud tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M tõrjutud vedeliku kaaluga p=p0+gh; gh- on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt hüdrostaatiline rõhk(seisev vedelik).F ül=gV;= vgV1 võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega P=kg(V1+V2),p-keha mass,V-ruumala, -tihedus. määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli 23.Ideaalsete vedelike statsionarne voolamine:jääb ja jõupaari õla korrutisega M=Fl. kiirusvektor igas ruumipunktis konstantseks.Joa 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
