Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HTML kood". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
body, link, copy, pasteHTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-keele elementideks on koodid (tag), mille alusel toim
1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M
Pildi lisamine
Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi
asukohta. Näiteks,
või
.
Näide 1. Pildi lisamine
Kirjutame HTML koodis:
Siis me saame:
Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame 0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ WWW ülemaailmne teabevõrk Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.......................................................................................
| Too tegijate nimed: |
| Too tegemise kuupaev: Tue Oct 4 18:06:51 2016 |
| Terminalseadme seisund | U1 [V] | U2 [V] | U3 [V] |
| Rahuseisund | 55.1 | 55.01 | 0 |
| Hoiveseisund | 11.6 | 8.6 | 2.9 |
U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valimistooni kestus: 8.4 sec.
Kuna peagi võetakse see üldse rajalt maha, siis selle peale aega ei raiska. Selle asemel suuna oma kogu tähelepanu MySQLi kaudu ühendamise peale. Kolmas võimalus, PDO, tasuks ka kaalumist ja seda just siis, kui sul on kasutamiseks näiteks Microsoft SQL Server, Oracle vms. Pean tunnistama, et pole ise seda praktikas nagu kasutanud, aga selle eesmärgiks peaks olema võimalus kirjutada SQL päringuid platvormist sõltumata. Kel suurem huvi selle vastu, siis hetkel tundub parim link olevat vahvel.net foorumis. Pöördume MySQLi mooduli juurde tagasi. Uue arendusga muudeti see turvalisemaks ning võimaldab omakorda kahte meetodit ühendamiseks: protseduuriline objektorienteeritud Protseduuriline ühendamine andmebaasiga Mistahes viisil ühendusse astumisel andmebaasiga on meil reeglina neli sammu: 1. ühendamine 2. päring 3. tulemuse väljastamine 4. ühenduse sulgemine
· Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega. · Link, hüperlink viide teiseke dokumendile (osale), millel klõpsates satutakse viidatud kohta veebis. (Hüper) lingiks võib olla nii tekst kui graafililne element. HTML keeles kasutatakse koode (tag) HTML koodid ehk märgendid on käsud, mis määravad veebilehe väljanägemise arvutiekraanil. Miks tuleb tunda HTML koodi ? · Mõistad, kuidas on tehtud veebis olevad lehed
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15
tekstivormingut (ilmselt 12pt Times New Roman või Arial). Et me ei peaks tavalise teksti laadi iga HTML elemendi puhul eraldi määrama võime määrata
märgise kohta. BODY { font-family: Verdana, Arial; font-size: 10pt; } Värvi ja tausta omadused color Määrab HTML elemendi värvi. H1 { color: #000000 } background-color Määrab HTML elemendi tausta värvi. BODY { background-color: white } background-image Võimaldab määrata taustapilti. BODY { background-image: url(taust.gif) } Hans Põldoja, Tallinna Lilleküla Gümnaasium Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 4 background-repeat Määrab taustapildi kordamist. Võimalikud väärtused repeat (vaikimisi väärtus, taustapilti korratakse terve taustaenamusest ajast istuks lihtsalt jõude, kuna tavaolukorras serveril vastav koormus puudub. Heaks näiteks skaleeruva ressursikasutuse vajalikkuse kohta, oleks niiöelda digg ning slashdot efektid. See tähendab, et veebilehe viide satub mõne populaarse linkija esilehele, olgu selleks siis Digg.com, Slashdot.com vms - tagajärjeks on aga, et väga piiratud ajaperioodi jooksul (mõned tunnid kuni mõned päevad, niikaua kui link püsib taolise linkija esilehel), külastab teenust väga palju kasutajaid. Klassikalise veebimajutuse korral kukuks server ülekoormuse all kokku, aga skaleeruva teenuse puhul tuleks kuu lõpus lihtsalt harjumuspärasest veidi suurem arve, teenus aga jääks endiselt toimima. Tasuta paketi peamised limiidid on ära toodud allolevas tabelis. Juhul kui tasuta paketi korral need limiidid ületatakse peatub aplikatsiooni teenindamine Google serverite poolt ning kasutajad näevad
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript o laialtlevinud (Netscape, internet Explorer) o Loodud Java keele eeskujul Netscape firma poolt · VBScript o vähem levinud ( peamiselt vaid Microsofti produktides)
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai see nimeks LiveScript · P
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
1. Detsember 1.2. Jaanuar 1.3. Veebruar 2. Kevad 2.1. Märts 2.2. Aprill 2.3. Mai 3. Suvi 3.1. Juuni 3.2. Juuli 3.3. August 4. Sügis 4.1. September 4.2. Oktoober 4.3. November siis vaja teha nii et => multilevel numberin enne tervele nimekirjale ja siis taande klahviga saab nende levelit liigutada. tabelid : · teksti saab tabelisse nt nii et => copy paste ja siis => table => convert text to table · kui on vaja tekst tabelis lohistada mujale siis table tools => select tables=> select collumns => ja siis lohista. table properties => row=> allow table to break across pages ( see enamasti maha!!) tabeli puhul => layout => autofit => autofit to window -saab tabeli nt. landscape suuruses lehele sobivalt paigutada. distribute collumns - veerud ühelausteks
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 1. Puzzlemaker.discoveryeducation.com keskkond Word search Alusta kodulehelt http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/WordSearchSetupForm.asp 1 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Kuidas võõrkeelne tööleht eestikeelseks muuta? Selleks tee veebis koostatud valmis word search aktiivseks (Jälgi, et teed ainult mängu aktiivseks). Tee aktiivsel pinnal parem hiireklõps, vali COPY/KOPEERI Ava tekstitöötlus MS Word, kleebi see lehele: parem hiireklõps, vali PASTE/KLEEBI Saad töölehe vormistada just nii nagu sina seda soovid, lisada ülesandeid, lisada nime ja kuupäeva rea vms. 2 Prinditavate õppematerjalide koostamin
1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .................................................................................................
$x; var_export (is_null($x)); // valjund: true $y = NULL; var_export (!is_null($y)); // valjund: false $z = 1234; var_export (is_null($z)); // valjund: false ?> gettype() Tagastab muutuja väärtuse tüübi Näide
