kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 130 B-C 1400 530 2650 106 C-A 1500 600 3000 120 Tabel 1.2 Horisontaaljoone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 124,33 6,216 cm 2,486 cm 12,43 cm Lahenduskäik: x=124,33 x=124,33/20 x=6,216 Tabel 1.3 Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses erinevate mõõtkavade korral D (cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 5,58 111,6 m 279 m 558 m 1359 m Lahenduskäik: 1 cm=20 m 5,58=x
horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused
© T. Lepikult, 2010 Hariliku murru mõiste Harilikuks murruks nimetatakse kahe naturaalarvu a ja b jagatist kujul a , b kus b 0. murru lugeja a Harilik murd: murrujoon b murru nimetaja Murrujoonel on jagamismärgi tähendus. Horisontaaljoone asemel kasutatakse murrujoonena ka kaldkriipsu. 1 Näited = 1/ 2 = 1: 2 = 0,5 Loe: "kaks koma kolm perioodis" 2 7 = 7 / 3 = 7 : 3 = 2,333... = 2, (3) 3 Liht- ja liigmurd Kui murru nimetaja on suurem lugejast ( b > a, ehk a / b < 1 ), siis nimetame murdu lihtmurruks, vastupidisel ( b a, ehk a / b 1 ) juhul liigmurruks. 5 1 3 4
1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava Plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda suurem maa-ala mahub plaanile.
· Raffael - "Sitxtuse Madonna" ja Vatikani ruumide kujundus · Andrea Palladio - Veneetsia kuulsaim arhitekt, nt kavandas San Giorgio kiriku ja Villa Rotonda Setitse maailma imet 1. Semiramise rippaiad 2. Gisa püramiidide väli 3. Zeusi kuju 4. Artemise Tempel 5. Halikarnassose mausoleum 6. Aleksandria tuletorn 7. Rhodose Koloss Tunnused Romaani Gotika Ümarkaared Teravkaar Horisontaaljoone rõhutamine Veritikaalide rõhutamine/kõrguse Silindervõrlki kasutuselevõtt Roidvõlvide kasutuselevõtt Paksud müürid Kergus, Õhkus, selgus Kitsad, väikesed uksed/aknad Tugipiirded, tugikaared (piilarid) Suuremad aknad Kuulsaimad Maalid Venuse sünd: Kevad ehk Primavera: Sixtuse kabeli maal:
See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. (Tahvel 4.I Vabapardamärk). (Tahvlid on toodud teema lõpus. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini lastimärgiks, kuna ta lubab laeva lastida teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Reavahetuskoodi
alusel toimub
harilik reavahetus, liguvahetuskoodi (
) korral jetakse aga jrgnev rida vabaks. Pealkirja jrel liguvahetust nidata pole tarvis, sest sinna jetakst thi rida niikuinii. Liguvahetuskoodi saab kasutada ka jrgneva ligu rajastamiseks (vaikimisi rajastatakse ligud vasakule), kasutades tpsustajat
(vi CENTER). Rajastada vib ka koodi
1:5000. Topograafiliste kaartide puhul loetakse väikeseks mõõtkava alla 1:200 000. 2. Topograafiliste plaanide puhul on keskmiseks mõõtkavaks 1:2000, kaartide puhul 1:100 000 ja 1:200 000. 3. Suurteks mõõtkavadeks loetakse topograafiliste plaanide puhul 1:1000 ja 1:500, kaartide puhul 1:10000, 1:25 000 ja 1:50 000. Mõõtkava liigid: 1. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. 1 Nt. 1:5000 või 5000 Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda
tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu punktide asend absoluutsete ja/või geodeetiliste kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende
pehmemad, mis teeb ehitajal korrektse soklijoone tegemine raskemaks. Lubamatu on kasutada tsinkplekki. Laiade soklisiinide puhul võiks need altpoolt ajutiselt prussida toestada. Soklisiini paigaldamiseks looditakse täpne horisontaaljoon(või vahekatusel kaldjoon). Soklisiini esiserv moodustab fassaadijoone . soklijoone paigaldamisel võiks juba mõõta soklijoone kauguse akende joontest. Seda põhjusel, et soklijoone ja akende horisontaaljoone vaheline samm ei oleks 0,5, kordne. Soklijoon ei tohi ulatuda maapinnast kerkiva niiskuseni. Ilma soklisiinita ei tohi süsteemi jätta, kuna see kaitseb lisaks süsteemi pritsvee ning näriliste eest. Soklisiin kinnitatakse aluspinda lööktüüblite abil, sammuga ca 0,3m. tüübli nakkepikkus tugevas pinnas(betoon, täiskivi) on min 35mm. Pehmemas pinnas 50-120mm. Soklisiini ümber nurga keeramisel on lubamatu lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90° sälk ning
et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab
vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30…70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid
Keskpunktiks on Maa keskpunkt. Mida tähendavad absoluutsed ja relatiivsed kõrgused? Absoluutne kõrgus on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest. Relatiivne kõrgus on ühe koha kõrgus teise koha suhtes. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mis on arvmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Mis on selgitav mõõtkava? Selgitav mõõtkava esineb tavaliselt arvmõõtkavalistel plaanidel-kaartidel. Kui on
X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000 Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis
See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms). 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000 Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne
mitmekülgse ülevaate selle maastiku struktuurist. Krokii (abriss) on ümbritseva maastiku käsitsi tehtud skemaatiline joonis. 8. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Põik- ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis
saaks vältida häirivaid peegeldusi ja liigeredaid alasid nägemisväljas, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse. 3. Vaatekaugus peab olema 5070 cm. 4. Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida. 5. Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20 o nurk e silmade horisontaaljoon peab asuma kuvari ülaservast kõrgemal, suurte kuvarite puhul võib asuda ülemise rea kõrgusel. Kehaasend istudes 1. Reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; 2. Istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt,
kui 1,0 ja peab olema täidetud tingimus K1 = Km. K2 K1 K1=Km h T Joonis 3.6. Ekvivalentne kaheastmeline koormusgraafik Teisendamine toimub jn 3.7 kohaselt. Tegelikule koormusgraafikule kantakse trafo nimivõimsuse SN alusel horisontaaljoon K = S/SN = 1. Horisontaaljoone koormusgraafikuga lõikepunktide abil leitakse trafo nimivõimsust ületava koormuse kestus h'. Allesjäänud ajalõik T - h' jagatakse intervallideks ti arvestusega, et oleks võimalik hõlpsalt määrata iga intervalli keskmist koormust Si. Leitud Si ja ti suuruste alusel arvutatakse esimese koormusastme K1 suurus 2 2 2 1 S1 t1 + S 2 t 2 + ... + S m t m .
laeva lastida ei tohtinud. See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini laadungimärgiks, kuna ta lubab laeva lastida teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. (Joon. 3.26. ja 3.27.) 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12.
2. Kuna nihkunud lasti kogus ja nihkekaugus on kuni lastiruumi ülevaatuseni teadmata, võib olla kasulik hinnata vettevajunud parda poolset jääkpüstuvust järgmisel meetodil: · Võtta olemasolev staatilise püstuvuse diagramm viimase sissekande järgi · Märkida kõverale peale lastinihet tekkinud kreeni nurk ja tõmmata läbi saadud punkti horisontaaljoon (joonis 1) · Jääkpüstuvus on viirutatud ala pind, mis on piiratud staatilise püstuvuse kõvera, tõmmatud horisontaaljoone ja üleujutusnurgaga. Nüüd peab jääkpüstuvust võrdlema tavaliste minimaalsete püstuvus- ja ilmastikukriteerimi nõuetega ulatuse, pindalade ja suurima õla suhtes. 3. Kui laeva püstuvuse kindlustamiseks loetakse vajalikuks rakendada parandusabinõusid, peab silmas pidama järgmisi aspekte: · Kursi ja/või kiiruse muutmine edasise rullamise vähendamiseks võib olla kasulik kiirreageeringuna.
ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. 33 Joonestusvahendid on väga mitmesugused
C2 C2 K L P2 Joonis 4.56 Seejärel loeme kaatetil KL kaks osa teravast tipust K alates ja saadud kohta tõmbame õrnalt vertikaaljoone. Samuti kaatetil DL loeme kaks osa tipust D alates, saadud kohast tõmbame õrnalt horisontaaljoone. Nii saamegi kätte täisnurkse kolmnurga raskuskeskme C 2 . Just sinna punkti rakendamegi prisma raskusjõu P2 . Neljandaks, prisma aluspinna reaktsioonjõud. Selle jõuga on probleeme. Milline on see reaktsioonjõud, kuhu rakendatud ja millises suunas? Suunaküsimuse lahendamine on väga lihtne: reaktsioonjõud peab olema risti kokkupuutuvate pindadega, seega risti aluspinnaga. Tähistame
teatud märki, millest sügavamalelaeva lastida ei tohtinud. See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini lastimärgiks, kuna ta lubab laeva lastida teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini
lastida ei tohtinud. See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini lastimärgiks, kuna ta lubab laeva lastida teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru,
teatud märki, millest sügavamalelaeva lastida ei tohtinud. See oligi esimene vabapardamärk. Veel tänapäeval kannab see Plimsolli ketta nime. Tänapäeval nimetatakse seda märki sagedamini lastimärgiks, kuna ta lubab laeva lastida teatud veeliini tasemeni (teatud keskmise süviseni) arvestades kliimavööndit ja aastaaega. Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini
13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t. lainete jooksu kursinurka, mis muudab ka nende näivat perioodi) või/ja vähendada kiirust. TAGANTLAINETUS: Nomogramm ohtliku kiiruse leidmiseks tagantlainetuse korral. Joonise Lisa 10.8 juurde: Kõveratele on kirjutatud laeva pikkus. Sama pikk laine ohtlik. Vasakult laeva õõtseperioodi näitavalt skaalalt viime horisontaaljoone kuni laeva pikkuse kõverani (pikkusel 15, 25 ja 40 m on toodud kaks kõverat mõlemal pool resonantstsooni). Laeva kõveralt alla viidud joon näitab ohtlikku kiirust. BROACHING: Laine tagant Tagantlaine kätkeb endas teatud ohte. Neid saab vähendada muutes kiirust, seega muutes lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse
Tingimused: tabel võib olla kasutaja jaoks keeruline: arvukaid tulpi või ridu on raske lugeda. Probleem: tabel peab olema hõlpsalt loetav, et lihtsustada informatsiooni leidmist. Lahendus: tuleks muuta ridade taustavärvi. Kasutada kahte veidi erinevat mahedat värvitooni. Tulemust võib veelgi rõhutada tumeda horisontaaljoonega tabeli ridade vahel. 83 Märkused: erinevate värvide ja horisontaaljoone kasutamine kaotab vajaduse tabeli ääriste järele, mis teeksid tabeli kuvaril raskesti loetavaks. LISAINFORMATSIOON Kontekst: saidil sisalduv informatsioon on oma olemuselt hüpertekstiline: üks dokument võib juhtida teiste dokumentideni samal või teistel saitidel. Paberdokumentides on tsitaadid ja bibliograafilised kirjed tavaliselt dokumendi lõpuosas (või märkuste ja joonealuste märkustena), veebidokumendis paigutatakse need hüpertekst-linkidena teksti sisse.
annaabi.ee 
