Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Huvitav: Markuse isa tegi Neitsitornile aknad ja aknaraamid. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik Legendid Arvestades Tallinna vanalinna vanust ning tumedatest seikadest kubisevat keskaegset
Tallinn 2011 Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone tähtsus seisneb näituste korraldamises Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone Galeriis ja Linnagaleriis. Oma fassaadi selge geomeetriaga oli Kunstihoone omaaegse Tallinna linnapildis vaieldamatult avangardistlik ehitis uue ajastu kuulutaja, uue moodsa kunsti sümbol. Kuigi ta oli Tallinna tähtsama kunstikeskusena kommunistliku ideoloogia juurutamise kantsiks, oli ta samal ajal hoonena üks tähtsamaid Eesti Vabariigi materialiseerunud sümboleid pealinnas. Tallinna Kunstihoonest valisin ma 2 tööd Tadas Sar(leedu kriipsuga u)nas fotoseeriast, mis kujutavad Leedu arhetüüpseid maastikumotiive leedu traditsioonilisest maali- ja fotokunstist. Antud keskkonnale on pandud patrullima imperiaalse armee rünnakrühmlane, filmi "Tähesõjad" tegelaskuju. Antud foto üritab kujutada minu meelest imperiaalse võimu võitude üle vaatamist/ edasi liikumist uue vaenlase juurde
viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Stackelberg. Mõisa peahoone on pikk ühekorruseline murdkelpkatusega krohvitud puitehitis. Hoone on algkujul, vanabalti planeeringus hoonena, ehitatud arvatavasti 18. sajandil, kuid on tugevalt ümber ehitatud historitsismiajal, 19. sajandi keskpaigas või teisel poolel. Umbes 1930- 1973 oli mõisas koolimaja( Minu isa käis seal 7klassi), mida on muudetud kooli vajadusi arvestades. Kaasajal on mõis eravalduses. Tänane omanik on Lauri Lõhmus. Kasutatud kirjandus www.tamsalu.ee www.porkuni.ee www.wikipedia.org www.google.ee (pildid)
Nimekirja kantud mälestis seisab ideaalis rahvusvahelise seaduse kaitse all, sõltumatuna kohalikust poliitikast ning aegade jooksul muutuvast maitsest. Pildid Tallinna Raekoda Tallinna Niguliste kirik Tallinna Toomkirik United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Kokkuvõtte Tallinna Raekoda on loodud Taanlaste poolt valitsuse hoonena , kus töötas valitsus isegi 70´nendatel. Ajalooline funksioon on tal tänapäevani säilinud . Ehk ta on linna esinduslik hoone. Tallinna Nigulistekirik on kirik mis on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Rajati see 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Tallinna Toomkirik arvatakse , et 1219
teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku. Võlvikandades kaevamisel selgus, et algselt oli Mihkli kirik ehitatud ilma võlvideta, lihtsalt nelja põhimüüri ja talalaega hoonena. Kohati paljastus ka kiriku siseseinte algset krohvipinda. Kiriku läänemüüri nurkadest leitud talaaugud näitavad, et tõenäoliselt oli seal välisrõdu. «See kõik võib olla tõendus, et muuhulgas oli kirik kasutusel ka kaitseehitisena,» ütleb Mäesalu. 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt paljastab eeslinna kujunemise Tallinnas kunstiakadeemia krundil tänavu kuni novembri lõpuni toimuvad väljakaevamised on
mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. Elamud- ülikute villad ja paleed asusid küngastel, mägede nõlvadel ja kitsastel tänavatel olid lihtrahva elamud.(insula- saar -> üürimaja) ruumipuudusel ehitati need võimalikult kõrged(max 21 m) 357 oli 1790 üliku maja ja 46 602 insulat. 64 põles Rooma 14 osast 20 maha.
Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 1577. aastal sai torn Liivi sõja tõttu kannatada. Kuni 1626. aastani kasutati torni vanglana.1842. aastast kasutati seda elamuna ning 1960. aastani asusid tornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid Kristjan ja Paul Raud. 1980. aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn
nöörsirgelt Harku järve suunas. Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas Glehn Harku mõisalt tüki Mustamäe-alust maad Jälgimäe külge. Mäe alla rajas ta ka õunapuuaia, kaks samasugust aeda olid mäe peal. Puuvilja ja piima müük kujunesid karjamõisa peamisteks sissetulekuallikateks. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes. Esimese hoonena ehitanud Glehn Kõrgepeale sveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Sama maja on praegugi lossi kõrval olemas. Hoone renoveeriti 2006. aastal ning on praegugi kasutusel elumajana. Maja seinal on ka mälestustahvel Nikolai von Glehni nimega. 5 Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest
Konstruktiivsetes ja kattematerjalides tuleb ehitamise käigus kasutada võimalikult vähe formaldehüüde, asbesti, epoksüüde ja raskemetalle sisaldavaid materjale. Küttena kasutatakse gaasi. 71Tulekaitse Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel tuleb tagada Vabariigi Valitsuse 27 oktoober 2004 määruse 315 ,, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" täitmine. · Hoone on projekteeritud TP3 klassi hoonena. · Teise korruse ruumidest on evakuatsioonipääsud rõdude kaudu. · Tuletõkkesektsiooniks on garaaz. Garaazi lagi ja garaazi ja elamu vaheline sein peavad vastama klassile EI 30. Garaazist esikusse ja katlaruumi viivad uksed peavad olema EI 15 · Ehitise seinte ja lae ning välisseinte välispinna tuletundlikkus peab vastama D- s2,d2 nõuetele. · Tuletõkketarindeid läbivates kommunikatsiooniavades teha vastava tule-
• õhu liikumise kaudu siseruumis soojemast osast külmemasse või õhu liikumisega läbi avatud akende või uste. Traditsioonilised arhitektuurivormid kas soodustavad või pidurdavad soojusvoogusid, muutes üht või enamat nendest protsessidest. Passiivse paikeseenergia rakendamine kodus Passiivse paikeseenergia rakendamine kodus sõltub kodu asukohast ja projektist. • Parima tulemuse saavutab juhul, kui kodu on projekteeritud või ehitatud hoonena, mille puhul on mõeldud paikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel. • Loomuliku ventilatsiooni kaudu on võimalik ohutemperatuuri hoones alandada, kasutades niisuguseid meetodeid nagu loomulik ohuliikumine, ohutemperatuuri erinevus või korstnaefekt. • Kuuma kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste üksteisest eemal asuvate purskkaevudega.
vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse meelitada Õigeusu kiriku eeskujuks on olnud Moskva ja Jaroslavi 17. saj. kirikuarhitektuur, vene historitsistlik stiil; mis erineb tugevasti
päikesekiirgusest tulenevat ülekuumenemist suvel; tume värvus peegeldab soojust vähem ja neelab rohkem. Selleks, et püüda rohkem soojust värvitakse Põhja-Euroopas majad sageli |6 traditsiooniliselt tumedaks; soojus liigub maja soojemast osast külmemale. Passiivse päikeseenergia rakendamisel saavutab parima tulemuse juhul, kui kodu on projekteeritud või ehitatud hoonena, mille puhul on mõeldud päikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel (Kivinukk & Staak, 2008). Passiivse päikesekütte alla kuulub näiteks vaakumklaasimine, ,,arukad" aknad, passiivne päikeseküte, päikeseküte päikeseruumi kasutamisega, päikesevalguse kasutamine (Lehtveer, 2007). Fotoelektrilised süsteemid. Fotoelektrilist tehnoloogiat kasutades on võimalik muundada päikesevalgus päikeseelementide abil otse elektriks
arhitekt Karl Burman. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem
sulgema ja nii ka sulges oma uksed Paide tuletikuvabrik. 1.4 Keskremonditöökoda Pärast Teist Maailmasõda oli Paide suhteliselt vähe kannatada saanud. Tol ajal arenes majandus, asuti rajama tööstusettevõtteid ja ehitusorganisatsioone. Aastal 1928 tabas hoonet suur löök, maja jäi tühjaks ning hakkas lagunema. Seejärel kaheksateist aastat hiljem (1945a.) rajati mahajäätud hoonesse ENSV Siseministeeriumi Maanteede Valitsusele alluv Keskremonditöökoda. 1946. aastal esimese uue hoonena ladu, seejärel montaazihoone. Selles hakati remontima ja parandama vanu, sõja üle käinud teedeehituse masinaid (T. Paglant). 5 Varsti hakkas tekkima uusi tootmiskorpusi ja muretseti uusi aparaate töö tegemiseks. Moskva, Leningradi, Tallinna ja teistest NSV Liidu kõrgkoolidest ja tehnikumidest tuli aegade jooksul aina rohkem noori sinna töötama. Nad olid spetsialiseerunud ja lisaks neile olid veel kutsekooli õpilased, kes samuti olid väljaõpet saanud
ehitavad või saunas käivad. Vana kombe kohaselt tuli sauna ehitamist alustada selge ilmaga. Sompus ilmaga alustatud saunaehitus pidi põhjustama vinguse sauna. Saunad olid erineva suurusega- suuremates taludes avaramad, väikemajapidamistel väiksemad. 19.sajandi teisel poolel pärast talude päriseksostmist hakati saunu ehitama ka ühiste katuste alla elutubadega-saunakambreid. Fakt on see, et Lõuna- ja Lääne- Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi.
· Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste, Oleviste ja Toomkirik algselt madalad hooned asendati suurte ja kõrgetega. Algse hoonena on säilinud Pühavaimu kirik. · Tartu ja Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti kirikud on sõdades purunenud ja ümber ehitatud. Tartus suurim kahetorniga kirik on Toomkirik ja teine suur kirik on Jaani kirik. Kiriku arhitektuuri põhisuunad olid kodakirikud (sakslaste mõju) ja basiilikud (aadlikele omane). Keskaja jooksul ehitati mitmed kirikud ümber. Kiriku alune ala oli püha. Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused ja linnakindlustused Linnuseid hakati püstitama 13
Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 19601961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse.
kirik pühitsetigi kuningas Karlile. Kaarli kiriku ehitamine oli 19.sajandil tallinnas poliitiliselt pilt 16 üha mõjukamaks kujuneva eestlaskonna suurürituseks, milles lõik kaaasa ka niisugune rahvuslik suurkuju nagu Johann Köler, kellelt pärineb kristust kujutab apsiidimaal. Kolm freskot selle all maalis Sally von Kügelgen. (Helme M. , 2002)lk 19 Kirik on ehitatud laia tsentraalse ruumivormiga ristikujulise hoonena. Hiilgava insenerilahendusena võimaldab telliskaartele toetuv puitlagi katta suure ja avara saali ilma nähtavastust piiravate vahetugedeta. Eesti kogudusele ehitatud kirik oli tärkava rahvuluse suurteos, mis oma 1500 istekohaga kuulub tänaseni eesti suurimate hulka ja on arhitektuuriliselt meie riigi üks kaunimaid historitsistlikke kirikuid. Kiriku ehitamisel lähtuti lääne-euroopa romaanipärasest katedraaliarhitektuurist. Sellele viitab kiriku 1882 valminud tornipaar peafassaadil
Uutes karpmajades olid aknad avaramad, vesi kraanis, WC ja vannituba ning keskküte. Ajastut iseloomustab 14 mitmesuguste kodumasinate intensiivne levimine. Kodudesse, kus oli elekter, ilmusid tolmuimeja, pesumasin, külmutuskapp, elektriõmblusmasin, elektrihabemeajaja, gaasipliit jpm. Lisaks korterile hakkasid paljud linlased endale soetama suvilaid. Koos suvilaga- nii eraldi hoonena kui suvila osana-läks moodi soome saun. Selliste saunade puhul polnud enam tegu lihtsa pesemisasutuse, vaid millegi enamaga; need olid kohad, kus pidada pidusid, vastu võtta kasulikke külalisi ja ööbida. (Vahtre 2002: 55-65) 15 2. KÜSITLUSE ANALÜÜS Küsitlusel osalenud viie Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja vastustest lähtudes analüüsib
väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas). Samuti võib elamute kasutusea jooksul niiskustootlus varieeruda erinevate kasutajate korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a. ehitatud) elamutes Tüüpolukord B: Lokaalne küte Tüüpolukord C: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem uuemates elamutes (näiteks 2000. a. ehitatud) + jahutus
Mullast paistis välja vaid esisein. 2 Lihtne laudseinte ja istelauaga väljakäigukoht (peldik) hakkas taluõuele ilmuma 19.sajandi lõpul. Varem aeti asjad ära mõne kõrvalhoone taga. Lõplikult vaibus rehielamute ehitamine kui sai masinaga vilja peksta, sellisel juhul piisas kui vili kuivas ainult põllul. Pekstud vilja kuivatamiseks aga hakati ehitama kuivateid, eraldi hoonena, vanasse rehituppa või mõne teise tulekoldega hoone (sauna) juurde. Ka enamikele saunadele ehitati nüüd korsten. Laienes tüüpprojektide ja ka ainuprojektide järgi hoonete ehitamine (eriti jõukamates taludes), mis tõi taludesse moodsaid, linlike joontega elamuid. 1919.a maareformi põhjal kui rajati uusi asunikutalusid, tekkis palju traditsiooniliseks kujunenud plaaniga elamuid: 2-3 tuba, köök, sahver ja esik.
see siiski arvestatav faktor elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega; 3) maapinnalt peegelduv kiirgus - maapinnalt peegelduv päikesekiirgus on Eesti puhul täiesti arvestatav talveperioodil, kui lume pinnalt peegeldub tagasi päikesekiirgus. [8] 1.4. Passiivne päikeseenergia Parima tulemuse saavutab juhul, kui kodu on projekteeritud või ehitatud hoonena, mille puhul on mõeldud päikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel. Päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% kütmisvajadusest passiivse päikeseenergia abil. [2] Päikesesoojuse mõju on alati ajendanud inimesi projekteerima maju, kasutama
Romaani kirikutele oli omane silindervõlv. Travee- võlvide all. Ilmub kooriruum.Mis kujutab endast pikendust transepti taga. seal tekib ala kus võib laulda koor. see ruum ilmub ~12. sajandil. Suuremad kirikud on ikkagi basiilikad, vahel tehakse tsentraalehitisi kuid harva. [128] ehitatud 12. sajandl, torn ehitati kampaniile, viltu. Itaalias on mõnikord ehitatud ka marmorist kirikuid. vahel kasutatud ka antiikseid sambaid. omapärane on see, et kampaniil on kirikuhoonest eraldi hoonena. teistes kohtades ilmuvad kirikukatusele tornid, torne on mitu ja need on kellatornid. Tüüpiline romaani kirik on Maria Laachi kirik ja just oma katuse poolest. Peaportaalid on gooti ajastul läänes [126] kaaris e. arkaad, kaared omavahel ühendatud piilaritega või antiiksammastega. kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein. Hästi on säilunud St
Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
Külalistemaja on heatasemeline vähemalt 5 majutustoaga toitlustusteenust pakkuv majutusettevõte. Hostel on puhke, spordi või õppeeesmärgil reisivaid külastajaid teenindav lihtne majutusettevõte, milles on toitlustamise või söögivalmistamise võimalus. Puhkeküla ja laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkidele ja/või haagis ja autosuvilatele või väiksemad majutushooned. Puhkemaja on väiksem majutusettevõte, mis üüritakse hoonena külastajale välja täies ulatuses ja milles on söögivalmistamise võimalus. Külaliskorter on majutusettevõte, mis üüritakse korterina külastajale välja täies ulatuses ja milles on söögivalmistamise võimalus. Kodumajutus on majutusettevõte , mille kaudu füüsiline isik pakub tema otseses halduses olevas majas või korteris majutusteenust, mis sisaldab hommikusöögi saamise võimalust. 79 Muud majutusettevõtted : hooldekodud, klubid, vanglad, kasarmud, ühiselamud
annaabi.ee 
