maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv. Oli kasutatud suuri liikuvaid treppe, millega sai luua erinevaid tegevuspaiku - kergusega leidsin end hipdroomilt, Timmi kodust, laeval, lossis jne. Samuti oli dekoratsioonidena kasutatud pöörlevaid peegleid ning läbipistvaid klaassirme, kust parun Taruk välja ilmus. Need pidevalt pöörlevad peeglid ja sirmid rõhutasid etenduse liikuvust, hoogsust ning erinevaid illusioone. Ka valgustus oli hämar ning mõjus salapäraselt. Erinevaid rekvisiitite polnud palju, sest kõik oli mitmel otstarbel kasutatav. Nõidumise ja maagia ajal tehti erinevaid efekte nt suitsu, valgussähvatusi ning Timmi lae all rippumist. Esimeses vaatuses oli näidend, kus tehti käpiknuku teatrit milles peamine lause oli :,,Eks lööme käed, mu härra, uskuge, mis tõprast eristab meid, naer on see.
Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki eelnimetatud Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 ja Dvořaki Kaheksas sümfoonia, mis on natukene jäänud autori Üheksanda sümfoonia varju, nagu selgus kava sirvides. Peale solisti püüdis mu täehelepanu ka dirigent, kelleks oli Anu Tali. Olles ise algklassides käinud Ellerheina poistekooris, on ta ka minu dirigent ning juhataja olnud. Samas ei tundnud ma teda esmapilgul äragi, sest tema liigutused ja kogu olek mõjus väga võimsalt
ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380
Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks. Näha oli noore tsellomängija igakülgset pühendumist ja süvenemist antud teosesse. Kindlasti andis see teose terviklikule ettekandele palju juurde. Kõige rohkem meeldis mulle tsellokontserdi viimane osa ,,Finale: Allegro Moderato-andante-allegro vivo". Selles osas vaheldusid omavahel tsello ja orkestri partiid, mis lisasid teosele mängulisust, jõulisust ning hoogsust. Oli näha, et kogu publik nautis tsellokontserti väga ning tänas muusikuid pika aplausiga. Teisena esitati Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73, mis koosnes neljast osast: I ,,Allegro non troppo", II ,,Adagio non troppo", III ,,Allegretto grazioso", IV ,,Allegro con spirito". Johannes Brahms kirjutas selle 1877. aasta suvel Austria Alpides puhates. Võrreldes 1. sümfooniaga, millele kulus viisteist aastat, oli loomisaeg lühike. Esiettekanne toimus 30. detsembril 1877
avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas
Sambad on hõredalt eeskojas, ei toestanud Eeskoja taga pühamu Madal viilkatus Enamasti puidust Viilu harjal on terrakotaskulptuurid Pühendatud 1-3 jumalale Skulptuur: Terrakota Riides Näol irve Loomi kujutatakse inimestest paremini Pronks Staatilisem (pole hoogsust) On tunda ka idamaade mõjutusi Kullasepatöö (kinnistuspandlad, mõõgad, ehted) Arhidektuur Templid – pole üleni sammastega piiratud, katusel olid terrakota kujud ROOMA Skulptuure toodi Kreekast Ehitamiseks kasutasid lubimörti Kopeeriti Marcus Aureliuse ratsamonument Loodi 2 iseseisvat ja kõrgtasemelist ala rooma skulptuuri: Portreed – realistlik portree oli oluline
monarhistlikest illusioonidest, nüüd hakkab ta eeskujusid otsima renessansiaja elu- ja rahvalähedasest kunstist. Kirjanikuna liitub ta pahempoolsete romantikute ringiga ja kujuneb peatselt progressivsete romantikute juhiks, kes ründasid klassitsimi, kui minevikukirjandust. 1830. aasta revolutsiooni tervitas Hugo vaimustusega. Ta selle aegsed kirjutused on tulvil türannidevastast paatost. Kirjanik ülistas oodis ,,Noorele Prantsusmaale" ülestõusu hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile". Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831)
Hobusekasvatus Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobulaste sugukonda ja hobuse perekonda. Täkud peavad olema alati aasta vanemad kui märad paaritamisel. Muul ei anna järglasi, sest neil on paaritu arv kromosoome. Evolutsioon ja kodustamine · Pärilikkus · Muutlikkus · Looduslik valik Kodustamine Lõuna Prantsusmaal on leitud üle 20000 hobuse skeleti. Hobune kodustati aasia kultuurikolletes kuid ka osaliselt Euroopas. Mesopotaamias 2 at alguses enne meie aja arvamist. Kodustamine võttis aega umbes 500-600 aastat. Mesopotaamias võeti hobune kasutusele vankri ees. 1840. aastatel hakkas talude päriseksostmine. Oli vaja tugevamaid hobuseid, kes jõuaksid künda. 32000 asundustalu. 1 hobune suudab harida 5,5 ha põllumaad. Eestis on kombeks paarisrakendid. 1927 oli kõige suurem hobuste arv 230 000. Das Gebäude tall FILM No...
Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20
treppe – peeglid ja klaassirmid pöörlevad ja vahetavad kuna saar oli sõjaväe käes ning Briti õhujõud harjutasid kohti justkui tantsides, tekitades illusiooni liikuvast, pide- selle pihta pommitamist. vas muundumises ruumist. Liikuvus omakorda rõhutab Krüssi esimene täiskasvanute raamat „Der goldene Fa- loo hoogsust ja tegelaste rännakut. den” („Kuldne niit”) ilmus 1946, samal aastal alustas ta ka Liikumised on lavastuses väga täpselt läbi komponeeri- õpinguid Lüneburgi pedagoogilises kõrgkoolis. Paar aas- tud, on ka tantsulisi numbreid ning lavastatud liikumisega tat hiljem sai ta kätte kooliõpetaja paberid, kuid ta ei töö- grupistseene
meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse võikaid ja süngeid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Olulise rühma moodustavad ähvardavat ja ahistavat suurlinna käsitlevad luuletused.
See kontrast on saavutatud juuspeente joontega, ent mõnedes shriftides võivad olulist rolli mängida ka jooned paksemad-kui-vaja. Üldine geomeetriline pilt Modern stiili tähtede puhul on täpselt sümmeetriline, horisontaalselt paisutatud ja vertikaalse rõhuga sisemistes vormides. Neo –barokk- Nikerdatud postid koos luksuskapiteelidega, ülikeerukas fassaad,pingestatud ja dünaamilised hoone konstruktsioonid, lopsakad jamassiivsed paraadtrepid, näitavad ülevusse hoogsust ja peaaegu tsaarimugavusi, kuid hoone sisekujunduses domineerivad graatsilised jamänglevad liinid ning kummaline ornament sünnitab imelisiassotsiatsioone. neo-barokk stiili kujundamisel on oluline reeglitest kinnipidada, kuid see võib kõlada üsna imelikult, kuid endas setitanud stiilei välista maitse olemasolu ja nõudliku valivust. Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel,
See kontrast on saavutatud juuspeente joontega, ent mõnedes shriftides võivad olulist rolli mängida ka jooned paksemad-kui-vaja. Üldine geomeetriline pilt Modern stiili tähtede puhul on täpselt sümmeetriline, horisontaalselt paisutatud ja vertikaalse rõhuga sisemistes vormides. Neo barokk- Nikerdatud postid koos luksuskapiteelidega, ülikeerukas fassaad,pingestatud ja dünaamilised hoone konstruktsioonid, lopsakad jamassiivsed paraadtrepid, näitavad ülevusse hoogsust ja peaaegu tsaarimugavusi, kuid hoone sisekujunduses domineerivad graatsilised jamänglevad liinid ning kummaline ornament sünnitab imelisiassotsiatsioone. neo-barokk stiili kujundamisel on oluline reeglitest kinnipidada, kuid see võib kõlada üsna imelikult, kuid endas setitanud stiilei välista maitse olemasolu ja nõudliku valivust. Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel,
Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon - Lihtsustatud toonitatud kontuurid - Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind Esindajad: Inglismaa: Edward Burne-Jones (1833 18989 Aubrey Beardsley (1872- 1898) graafika Hollandi: Jan Toorop (1858 1928) Austria: Gustav Klimt (1862 1918) Norra: Edvard Munch (1863 1944) Sveits: Ferdinand Hodler (1853 1918) Prantsusmaa: Paul Gauguin, H. de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .....
Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale.Nad ülistasid kiirust, kuna see kujundab maailma. Kõik pidi olema pidevas liikumises, ka kirjanik. See pidi saama tulevikukunstiks
ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980)
pehmet valgust, mis asetses otse. 5.11. Mängi tasutaga Inimene portreel on peamine fookuspunkt, kuid siiski mõnikord, kui asetada modell teise konteksti tausta näol võib muutuda oluliselt pildi meeleolu. Mõnikord on aga hea, kui taust on võimalikult minimalistlik. 17 5.11.1. Praktiline töö Esimeseks taustaks valisin tiheda ja pilkupüüdva mustriga tapeedi, mis lisas pildile hoogsust ja tegi selle huvitavamaks. Tänu heledale päikesele sai teha pildi ilma kunstlike valgusallikateta. Teise pildi tasutaks valisin täiesti valge seina, kuna mustriga pluus ja müts on iseenesest juba piisavalt kirjud. Sellise taustavalikuga oli kindel, et pildil on tähelepanu keskmes ainult modell. Valgustuseks oli loomulik päikesevalgus. 5.12. Kasuta nii vertikaalset kui ka horisontaalset kaameraasendit Paljud fotograafid jäävad kindlaks ühele nendest
Kujutamise objektiks on suurlinn, agul, sõda, lahinguväli, vigased, eluheidikud, vaimuhaiged, nälgivad lapsed, prostituudid. Kogu olustik on deemonlikult hingestatud, tervikutunne ja turvalisus on kadunud. Ekspressionismi iseloomustab "inetuse esteetika", kus ülekaalus on surma ja enesetapu motiivid. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ja rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Ekspressionistid üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Eesti kirjanikest viljelesid ekspressionismi Marie Under, Johannes Barbarus, Henrik Visnapuu, Johannes Semper 1920. aastate algul rühmituse "Tarapita" perioodil. Novellistikas innustusid ekspressionismist Mait Metsanurk, Fr. Tuglas, A. Kivikas, P. Vallak.
põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid. Venemaal XX saj algusest kuni 1917 a-ni, Itaalias kuni 1921. Tuntuim esindaja Vladimir Majakovski, Eestis näiteks Johannes Vares-Barbarus. Impressionism XIX saj lõpp -XX saj algus. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni, vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid, taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Eesti kirjanduses Marie Under, Friedebert Tuglas. 3 Ekspressionism 1910.-1920. aastate keskpaik, sai alguse Saksamaal. Seotud I maailmasõjaga. Kesksel kohal oli autori eneseväljendus. Iseloomustas traagiline elutunnetus, esitati süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeriti ühiskonda ja valitsevaid olusid
Ellu". ekspositsioon vt süzee. ekspressionism kunstimeetod, mis sündis Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980).
Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias
looming) Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal.Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega.Inetuse esteetika,traagiline.Kõik tarapitalased, ajaluule.Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under.H.Visnapuu ("Ärge tapke inimest!")
Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias
Ekspressionism Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile Esimese maailmasõja eelsel Saksamaal. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord isegi omadus- ja sidesõ- nadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht Bertolt Brechti ja Franz Kafka loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelnud Mait Metsanurk, Marie Under. Futurism Futurism, mis pidi saama tulevikukunstiks, tekkis 20. sajandi algul Itaalias
annaabi.ee 
