Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Hollandi referaat - sarnased materjalid

rahvastik, organisatsioon, kivis, amsterdam, friisi, hollandlased, majandusharud, kuupmeetrit, koost, ukogu, provintsis, loodusvarad, lismajandus, hinenud, lakke, oecd, 2400, bensiin, kapitalistlike, olemasolevad, liigniiskus, suremus, rooma, juute, riigikord, monarhia, laohoidja, naaberriigid, rnumaa, haagis, kultuurrohumaad, friisid, henenud
thumbnail
17
doc

Holland, referaat

2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Hollandi, kuna see riik on mind alati huvitanud. Huvipakkuvaid valdkondi on mitmeid, alustades kunstnikega ja lõpetades tulpide ning puukingadega. Seega tunduski hea võimalus saamaks rohkem teada sellest riigist. 3 ÜLDANDNMED Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 366 600 (2007) Pealinn: Amsterdam Haldusjaotus: Hollandi Kuningriik jaguneb Hollandiks endaks ning Kariibi meres asuvateks asumaadeks Hollandi Antillid (800km², 270 300 elanikku) ja Aruba (193 km², 69 400 elanikku). Veel jaguneb Holland 12 provintsiks:Drenthe, Flevoland, Friisimaa, Gelderland, Groningen, Limburg, Lõuna-Holland, Overijssel, Põhja-Brabant, Põhja-Holland, Utrecht, Zeeland Riigikeel: hollandi keel Rahaühik: euro (EUR), varem kulden Riigikord: konstitutsiooniline monarhia

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Holland - Referaat

Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal

Geograafia
182 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Hollandi rahvastik

HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti sisserännupiirangud karmistanud ja kehtestanud sisserändajatele kohanemiseksamid.

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/unitedkingdom/index_et.htm Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organization) Ühinemise aasta:1949Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO - North Atlantic Treaty Organization) on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 sätestab, et relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Seega on tagatud iga liikmesriigi julgeolek lisaks oma suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jõudude abil

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Belgia - referaat

22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid............................................................................9 Belgia keskkonnaprobleemid.

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hollandi majandus

HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Taani - referaat

B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotus.....................................................................................5 1.4 Riigikord..........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Soome referaat.

..........................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ..........................................................................8 3.4. Soome kuuluvus organisatsioonidesse .................................................................8 3.5. Soome tuntumad rahvusvahelised firmad .............................................................9 4. RAHVASTIK .............................................................................................................10 4.1. Rahvastiku paiknemise üldiseloomustus ............................................................10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Hiina referaat

õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist ­ kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja kommete kohaselt. Rahvastiku paiknemine Hiinas on rahvastiku 136 inimest/km² kohta, mis näitab, et Hiinas on rahvastik tihedasti asustatud. Tihedam asustus on muidugi suurlinnades Pekingis ja Sanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes ­ Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. Põllumajandus

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Austria referaat

Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Rahvastik Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Vähemusrahvastest elab piirialadel sloveene, horvaate ja ungarlasi. Umbes 78% rahvastikust tunnistab katoliku usku. Alates 1970. aastaist on Austria rahvastiku loomulik iive olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km² kohta. Tihedamalt on asustatud Austria põhjapoolne osa, lõuna pool on elanikke vähem. Põhiline rass on Europiidsesse rassi kuuluvad keskeurooplased

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Itaalia referaat

13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 *** **** GEOGRAAFIA Euroopa Liit *** *** OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Euroopa liidu laienemisprotsess 6 Euroopa liidu üldiseloomustus 6 Euroopa liidu nõukogu 7 Euroopa parlament 7 Euroopa komisjon……………………………………………………………………………………………… ……………………………...8 Euroopa keskpank……………………………………………………………………………………………… ………………………………9 Euroopa majandus -ja rahaliit………………………………………………………………………………. ……………………….....9 Euroopa kohus……………………………………………………………………�

Euroopa liit
18 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Türgi referaat

Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid ja lõunas paikneb araabia rahvastikuga sugukondi. Istanbulis ja teistes linnades on säilinud väikesi juutide, kreeklaste ja armeenlaste rühmi. 20. sajandi jooksul on Türgi rahvastik kiiresti kasvanud. Seitse kümnendikku kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Riik. Osa Türgist asub Euroopas, osa Aasias ja nende vahel asub mereväin. Rohkem kui 600 aastat kuulus Türgi võimsa Osmanite riigi koosseisu. Enamik elanikke on moslemid, aga ametlikku usku pole.Türgi on vaheldusrikka looduse ja ilmastikuga ning tuntud ka turismimaana. Kasutatavate põllukultuuride valik on mitmekesine ja riik varustab end toitainetega ise. Türgi on unitaarne riik

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Euroopa liidu referaat

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Norra - referaat

SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ­ ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ­ ja sidetehnoloogia 18 4.4. Kalandus 19 4.5. Töötlev tööstus 20 4.5.1

Geograafia
201 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Itaalia referaat.

Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala -

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Austraalia ülevaade

sinna välja rändama. Aborigeenid olid erinevate tavadega, kui meie oleme harjunud. Tööd kirjutades lugesin ühest artiklist, et tekkisid suured tülid sisserännanute ja aborigeenide vahel ka näiteks sellisest asjast, et aborigeenide arvates oli lihtsam naabri lammast odaga visata, kui ärajooksvat kängurut. Austraalias on paljud loomad sellised, keda teistel mandritel pole, näiteks nokkloom ja sipelgasiil. Samuti sain teada, et Austraalias pole sõralisi. Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid. 8 Kokkuvõte Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest. Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu.

maailma loodusgeograafia ja...
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Itaalia referaat

Etruskid saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. 4.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalias elab keskmiselt 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Nepaalis, Trinidad ja Tobagos ning Põhja-Koreas. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalia rahvastiku paiknemine 4.2 Loomulik iive 2007 aasta seisuga sündis Itaalias 8,54 last 1000 inimese kohta ja suri 10,5 inimest 1000 inimese kohta. Järelikult Itaalia iive on negatiivne (-1,96%) . See on sarnane Eestiga, kus iive on ka negatiivne (-3

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Norra - referaat

kaubandusorganisatsioon (alates 1st jaanuarist 1995), NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (1949), EEA ­ Euroopa Majanduspiirkond, EFTA- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (1960), Schengeni leping, OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, UNICEF. Tundub, et Norra soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Suurtes kogustes naftat eksportivana, ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Holland

1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend Lääne- Euroopa, piirneb Põhjamerega, Belgia ja Saksamaa vahel. 3.ülevaade looduslikest tingimustest

Geograafia
211 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Belgia referaat

3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri ­ põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa ­ pigistuses. Pärast Hispaania pärilussõda läks kontroll Belgia üle Austria ja seejärel Napoleoni Prantsusmaa kätte. Kui Viini

Ärieetika
61 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Hollandi etikett

- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured

Erialareferaat
7 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kreeka referaat

Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8 Suuremad linnad...............................

14 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Hollandist

........................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.....................................................................................................3 3. RAHVASTIK.................................................................................................4 4.MAJANDUS...................................................................................................5 4.1 Põllumajandus...........................................................................................5 4.2 Tööstus......................................................................................................5 4.3 Metsamajandus..........................................

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Rootsi majandus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Sigrid Västra TASB51 ROOTSI MAJANDUS Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline majandus Õppejõud: prof Lembo Tanning Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. ROOTSIST ÜLDISELT............................................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD............................

Rahvusvaheline majandus
102 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hollandi toidud

Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa ­ siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam.

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaa. 19 Euroopa Liidu lipp 20 ÜRO (asutajaliige 1945) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat hollandist

.........................................................12 10. Turism.......................................................................................................................................14 2 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Ametlik riiginimi: Hollandi Kuningriik (Nederland) NLD Rahvaarv: 16 428 360 (2008) Pealinn: Amsterdam Elanikke pealinnas: 743 068 (2006) Rahaühik: euro Pindala: 41,528km² Riigipea: Kuninganna Beatrix Haldusjaotus: 12 provintsi Asukoht: Hollandi Kuningriik ehk Madalmaade Kuningriik asub Lääne-Euroopas ning koosneb Hollandist ja kuuest Kariibi mere saarest. Holland piirneb Saksamaa ja Belgiaga ning Põhjamerega (vt joonis 3). Keel: hollandi ja friisi keel Sümboolika: lipp punane-valge-sinine (vt joonis 1) ja vapp (vt joonis 2) Kohalik aeg: Hollandis on kasutusel talve- ja suveaeg

Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Lääne-Euroopa

Arles ­ roomaaegne amfiteater Avignon ­ paavstiloss Marseille peakirik ­ Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ­ ,,veejuhe" Nizza ehk Nice ­ kuurkortlinn Korsika ­ Ajaccio ­ Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble ­ Rhõne org Chamonix ­ linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel ­ Les 3 Vallees ­ suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala ­ 41 865 km2 · elanike arv ­ 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord ­ konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik ­ põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk ­ 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja

Ühiskonnageograafia
56 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Euroopa Liidu loomine on seotud II maailmasõjaga. Idee sai alguse Euroopa rahvaste soovist välistada igaveseks selliste ohvrite ja purustuste kordumine. Alguses sidus koostöö vaid kuut riiki ja hõlmas peamiselt kaubandust ja majandust. Täna kuulub Euroopa Liitu 25 riiki 450 miljoni elanikuga ning koostöö hõlmab paljusid inimeste igapäevaelu otseselt mõjutavaid valdkondi. Samuti liitus Rootsi Euroopa Liitu koos Austria ja Soomega aastal 1995. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nationals Organization-ÜRO) asutati 1945.a San Franciscos kui ülemaailmne rahu ja julgeolekuorganisatsioon. Pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Põhikirjale kirjutas alla 50 riiki.2003.a suvel oli ÜRO-s juba 191 riiki , kuhu kuulub ka Rootsi liitudes aastal 1946. Rootsi on ka Maailma Kaubandusorganisatsioonis (World Trade Organization- WTO) 1.jaanuarist 1995. WTO asutati 1948aasta algul , kui Üldine Tolli- ja

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
6
doc

HOLLAND rahvastiku-uurimus

RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTUS JA ANALÜÜS a) Hollandis elab ruutkilomeetri kohta 493,34 inimest. Enam-vähem sarnane rahvastiku tihedus on näiteks San Marinos, Tuvalus ning Lõuna-Koreas. Oma koduriigi Eestiva võrreldes, on Hollandi asustus väga tihe, sest eetis on see vaid 30,07 inimest ruutkilomeetri kohta. See on ligikaudu 15 korda väiksem, kui Hollandis. b)Tihedam asustus on Lääne- ja Lõuna-Hollandis. Sinna jäävad näiteks pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel, et suur osa Hollandist asub merepiirist allpool ning riigist 29% võib jääda üleujutuste alla. RAHVAARVU KASV Rahvaarvu kasv Hollandis 1950. aastast kuni 2025. aastani. Graafikul on rahvaarv mõõdetud tuhandetes. Rahvaarvu kasvutempo on olnud konstantselt kasvav, kuid prognoosi kohaselt aeglustub tulevikus. Prognoosi kohaselt ning 2025

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Itaalia

põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950­ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Kuulub arenenud riikide hulka. 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja rahvusvahelised firmad Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD, NEA, OSCE, WTO, NATO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA-ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI jne. FIAT ­ masina- ja autotööstus, Pirelli & C. ­ kummitööstus, Montedison ­ keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti ­ kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel ­ elektrienergeetika, Eni ­ energeetika.Väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus

Geograafia
113 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun