Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki.
panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõikide tehingute koondsumma, st arvestades kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8
Selle põrandalauad olid väga viletsad ning katki, osaliselt kattis seinu rinnakõrgune paneel ja osaliselt lakkpaber. Ruumi aknad olid võretatud ning see lehkas umbuse, hallituse ning kopituse järele. Söögituba oli täidetud mitmete võidunud puhvetitega, millel seisid erinevad tuhmunud servadega karahvinid, ümmargused metallist aluskausikesed ja portselanist siniääreliste taldrikute virnad. Toa ühes nurgas asus kast, kus hoiustati pansionäride määrdunud suurätikuid. Ruumis oli veel seinakell, roheline ahi, erinevad seinalambid, toolid ning erakordselt raske vahariidega kaetud laud. Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad
Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest
Kassareserv 1000 Nõudehoiused 5000 Laenud 4000 Kokku 5000 Kokku 5000 a)) Kui suur on rahamultiplikaator? p Kuna kohustusliku reservi suurus Rr = 20%, siis mm* = 1/0,2 = 5 b) Kas on tegemist osalise reserviga pangasüsteemiga? Jah osalise reserviga, sest Rr = 20%, mitte 100%. c) Oletame, Oletame et sellesse monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 2000 ühikut raha raha. Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõigi tehingute koondsumma (inglise keeles kasutatakse mõistet T-account, transaction account) , s.t. arvestades kõiki võimalikke laenude andmist ja taashoiustamist (multiplikaatorefekti) (multiplikaatorefekti), mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires.
Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti Leiva otsast ,,kärsakest" võõrale ei lõigatud Leivaviilu ei tohi ühe käega murda ega kummuli lauale panna Leivapätsi pragunemine tähendas pere lagunemist Sooja leiba ei lõigatud Leiva seest millegi sobimatu leidmisest tuli vaikida Muud taimsed toidud Läätsed Kartulid ja aedviljad Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?....................................................................
6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot. Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil. FVn= PV (1 + i l m) n *m PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat)
Samuti võisid süsteemi ohustada sisevaenlased kulakud , kes erakaubandusega rikastuvad. Ei oldud kindlad, kas industrialiseerimine toimub piisava kiirusega, puhkemaks sõda mõne kapitalistliku riigiga. Tööstuse taastamiseks kulus palju rohkem aega kui taludel, kes olid juba saanud rikkalikke saake. Selle tõttu langesid tugevalt vilja kokkuostuhinnad ja tõusid tarbeesemete hinnad. Madalate kokkuostuhindade tõttu müüdi riigile palju vähem vilja ning hoiustati seda aitades, müüdi kotimeestele või kasutati söödana. 4 Figes, 2014 5 1.5 Probleemide lahendamine Siinkohal jagunesid bolsevikud kahte leeri. Partei parema tiiva esindajad soovisid kõrgemat kokkuostuhinda, kuigi see võis aeglustada industrialiseerimiseks vajaliku kapitali kogumist; vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist.
hakati tasuma rahaga. Igal linnal oli oma turg, kus oli nii sise- kui ka väliskaubandus. Sisekaubandusega tegelesid tootjad ja väliskaubandusega kaupmehed. Järgmiseks etapp leidis aset 12.sajandil. Kaubandus süstematiseeritakse. Pärast kristluse vastuvõtmist viidi kaubandusprotsesse läbi kirikute järelevalve all ning nende läheduses. Kirikutes hoiti kaalusid ja sangpomme, samuti hoiti seal kaubanduslepinguid ja keldrites hoiustati kaupa. Alates 14.sajandi teisest poolest sai kaubanduse pealinnaks Moskva. 15.-16.sajandil käis kaubandus vürstiriikide vahel. Sisekaubandusest võtsid osa kloostrid. Peamine kaubandusevorm- igapäevased turud. Hulgimüügi jaoks tekkisid kaubahoovid. Hakkas arenema rändkaubandus. Tollimaksud peatasid sisekaubanduse arengut. Arenema hakkas laadakaubandus. 17.sajandi teisel poolel tekkisid kaubandusseltsid. Välikaubandus laienes. Sellel
Lugesin läbi Ettevõtte koostatud eeskirjad ja tööohutuse nõuded ning andsin ka sellekohta allkirja, et olen kõigega kursis. Ei tulnud kordagi ette, et oleks pidanud neid nõudeid eirama. Taaskord tuletati meelde hügeeninõudeid ja seda, kuidas töö ettevõttes toimub. Praktikaprogrammis ettenähtud ülesannetega ain kõigiga väga hästi hakkama kuna olin ka eelnevalt neid teinud. Tuli ka uusi asju õppida, kuna nüüd oli järjekordselt üks uus ladu juurde.(LISA 5) Seal hoiustati välismaale saadetavaid tooteid seega tuli seal jägida, et õige sildiga tooted läheksd õigetesse riikidesse. Ka ühes vanas laos oli seoses remondiga muudatusi tehtud.(LISA 4) Ettevõte on hea praktika sooritamiseks, kuna sain teha kõiki, mida muinult praktika arunades nõutakse. Seekord olin palju laos ja ei tegelenud pakkimise ja markeerimisega nii palju kui eelmistel aastatel. Kõige rohkem väljastasin kaupu, siis
varustades väärt toodanguga eelkõige põhjatut Nõukogude Liidu turgu. Jäätise nõudlus oli nii suur, et rekordaastatel toodeti 6000 t jäätist aastas. Nõukogude-aegset perioodi meenutavad mitmed tellimusel valmistatud jäätisesordid, näiteks ENSV 25. aastapäevaks toodetud plombiir või 1980. aasta Olümpiamängude jäätis "Regatt". Jäätise kõrval tegeles Tallinna Külmhoone ka jahutatud ja külmutatud toodete kaubandusega. Iga päev võeti vastu ja hoiustati Külmhoone territooriumil 100-120 t liha, millest lõviosa eksporditi Nõukogude Liidu riikidesse, samuti ka Prantsusmaale ja Inglismaale. Uus ajastu algas Tallinna Külmhoone jaoks 1995. aasta kevadel, mil loodi RAS Tallinna Külmhoone. Järgmisel, 1996. aastal asutati Tallinna Külmhoone AS, ning juba 1997. aastal noteeriti Külmhoone aktsiad vabaturul. Algas sortimendi ümbervahetamine ja kohandamine muutunud turuolukorrale. Esimene tunnustus saabus juba järgmisel, 1996
Rahvusvahelises võrdluses väga range nõue. Kohustusliku reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. 4 NÄIDE! Panka hoiustati 100 mln krooni. Panga bilanss mln kr Varad Kohustused Raha 100 Hoius 100 Kokku 100 Kokku 100 Keskpanga kohustusliku reservi määr 13% Varad Kohustused Reserv keskpangas 13 Hoius 100 Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100
Rahvusvahelise kaubanduse arenemine tõi pankuritele uut tööd: valuuta vahetamine ja üldine müntide kontroll, et need sisaldaksid piisavalt kulda või hõbedat. Samuti kasutati pankurite abi rahvusvaheliste kaubandustehingute läbiviimisel. Selle asemel, et kulda üle mere viia, viidi hoopis kviitung, mis tõestas kulla olemasolu. Esimesed tõelised pangad ei olnud aga enam seotud raha vahetamise või müntide tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp, sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit.
eospesadega võsusid või hapuoblikad. Lapsed sõid toorelt jänesekapsaid, hapuoblikaid, männi- ja kuusekasve, võililleõisi ning maiustasid lepa- ja kasemähiga. Marju söödi ka kohe kohapeal, ainult jõhvikaid jäeti ka talveks. Seeni korjati ja söödi palju. Seened kupatati, pigistati pressi all kuivaks ja soolati sisse. Seda sai süüa leiva kõrvale või lisada supile, pudrule. Lääne-Eestis seeni ei söödud. [] Kalatoidud Kuna kala rikneb kiiresti, siis hoiustati seda soolatult. Soolasilk oli üks tähtsamaid leivakõrvaseid. Silgusoolvesi oli üks tavalisemaid kastmeid. Soolakala (räimi, rääbiseid, ahvenaid jt) söödi tavaliselt otse tünnist võetuna leivakõrvaliseks, piimasupi või kördi kõrvale. Vahel küpsetati soolakalu ning silku vardas või restil sütel. [] Teine säilitamise viis oli vinnutamine kuivatamine väljas päikese ja tuule käes. Enne vinnutamist hoiti neid verisoolas
jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki.
250 x (1+0,12) = 280 kr. Kogunenud intress on 280-250= 30kr. Juhul aga kui hoiustamine toimub mitme järjestikuse aasta (perioodi) jooksul, siis leitakse intressi eelnevalt kasvanud rahasummalt. Sellist intressiarvutamist nimetatakse liitintressi ehk kumulatiivse intressi leidmiseks. Liitintress koguneb pikema aja jooksul, kusjuures iga osaperioodi lõpus lisatakse seni kogunenud intress kasvitatavale kapitalile. Oletame, et raha hoiustati panka kolmeks aastaks sama intressimääraga. Algsummale 250kr lisandub esimese aasta jooksul intressina 30kr. Kokku pangas aasta lõpuks 280kr. Järgmisel aastal kasvab 12%-ga juba see summa ning teise aasta lõpuks on pangas 280 x (1+0,12) = 313,60kr, mis on sama kui 250 x (1+0,12) x (1+0,12) Analoogiliselt jätkates saame, et kolmanda aasta lõpuks on pangas juba 250 x (1+0,12) x (1+0,12) x (1+0,12) = 351,23 kr
Kassareserv 1000 Nõudehoiused 5000 Laenud 4000 Kokku 5000 Kokku 5000 a) Kui suur on rahamultiplikaator? Kuna kohustusliku reservi suurus Rr = 20%, siis mm* = 1/0,2 = 5 b) Kas on tegemist osalise reserviga pangasüsteemiga? Jah, sest Rr = 20%, mitte 100%. c) Oletame, et sellesse monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 2000 ühikut raha. Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõigi tehingute koondsumma (inglise keeles kasutatakse mõistet T-account, transaction account) , s.t. arvestades kõiki võimalikke laenude andmist ja taashoiustamist (multiplikaatorefekti), mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Kõigepealt leiame, kui suur on multiplikaatoriefekt Ms = mm* * MB, raha baas on võrdne täiendava hoiusega,
jäätmed 5) asjad lakkavad olemast jäätmed, kui need on saanud võrreldavad omadused esialgse materjaliga 6) lõplik otsus jäätmete suhtes tuleb langet kõikidest asjaoludest ning dir eesmärkidest (kaitsta kk ja tervist) lähtuvalt Eesti kohtud: lahendeid vähe, peam maj väärtuse ja kasutatavuse kohta, nt Ekseko sealäga 2002 (läga hoiustati suurtes kogustes, aga hinnati ikkagi taaskasutamistoimingu esemeks). Regulatsioonivajadus: 1) oht tervisele ja kkle (ohtlikud omadused, kogused) 2) riskide ohjamiseks ja ohu tõrjumiseks kontrollmeetmed 3) maj konteksti tõttu täiend meetmed 4) eriline oht kui jäätmed laokil 5) jäätmekäitl eesmärke võimalik saavut ka aine, käitise ja tootepõhise regulatsiooniga 6) tõhus ress kasutus 7) läheduspõhimõte, ,,isesuutlikkus"
hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus. Kui 1960.1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents, väitis tolle aja turundus- filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu-
–1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents, väitis tolle aja turundus- ilosooia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990