Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Historitsism ja juugend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, juugend, historitsism, historitsismi, kirik, gootika, 1910, bubõr, vassiljev, arhitektid, romantism, raudteejaamad, neogootika, lindgren, sisekujunduses, hooneid, palee, sangaste, mõisahoone, nevski, katedraal, oleviste, kaarli, kadrioru, administratiivhoone, draamateater, teatrite, jäljendamine, pargi, historitsismile, põhilist, esiteksHistoritsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Neogootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Laitse loss 3 Vasalemma mõis Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis Historitsismi esimesi näited Eestis. Mõisahooneid ja nende ehituslood. Oleviste kirik 5 Kirikuhoone Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 12
kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. W. Morris, P. Webb ja A. Mackmurdo olid õppinud arhitektid. Paljud juugendliikumise liidrid olid samuti arhitektid : Horta, Guimard, Van de Velde, Behrens, Mackintosh, Gaudí ja teised. "Arts and Crafts" liikumise arhitektid vaatasid nostalgiliselt tagasi rikkalike traditsioonidega inglise industrialiseerimiseelsesse maaelamute lihtsasse tellis- ja kiviarhitektuurile. Juugendarhitektid lähenesid aga teisest küljest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada,
Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pierre Vignon (17631828). Pantheon Pariisis. 17581789. Madeleine kirik Pariisis. 17571842. Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pantheoni interjöör Jean Francois Chalgrin (17391811) James Hoban. William Thornton, Stephen Hallet,
sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J. Hardouin Mansart Invaliidide kuppelkirik Pariisis (1675–1705) A..Schlüter Berliini loss (1698-1706) J
Ühiskonnas hakati tasakaalukat ja tagasihoidlikku kunsti tahtma. Kunstnikud pääsesid palju lihtsamalt Rooma ja Kreeka ehitisi uurima. 18. Saj keskel kaevati välja pompei ja... Anti välja teos antiikkunsti ajalugu. Seal kirjutati, et vanakreeka kunsti iseloomustab lihtsus ja tagasihoidlikus ning taotles korda, lihtsust mõõdukust. Arhitektuuri eeskujud tulid vanadest ehitistest. Käidi varemeid mõõdistamas ning tehti nende järgi tüüpprojekte, mis hakkasid levima üle euroopa. Arhitektid püüdsid ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Palladio mõju kasvab, ta rõhutas antiigi täpset järgimist. Palladio mõjutusel armastab klassitsism kolossaalorderit. Sammasportikus. Otseselt ei jäljendatud kuid tähtsad olid reeglid. Kõik oli sümmeetriline ning vastandus täielikult barokile. Kuppel, ümarkaar ja kolossaalorder. Sisekujundus asendus tagasihoidlikumaga. Ornament muutus tunduvalt. See muutus sümmeetriliseks, meander
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
Klassitsism,Romantism,Realism(18 saj lõpust-19 saj lõpuni)- Riisipere mõisahoone, (aadli)Elamu Tallinnas,kohtu tn8(arhitekt Carl Ludwig Engel,neorenessanss), Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss) Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi-Alatskivi ja Sangaste, Kaarli kirki,Rapla kirk(neoromaani stiil) Juugend-Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev). Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega hilisjuugendit(Armas Lindgren,Wivi Lönn) C.Lutheri villa,praegune Õnnepalee(Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev) Funktsionalism-Olev Siinma,Anton Soans-Pärnu Rannahotell Edgar Johan Kuusik,Anton Soans Kunstihoone Tallinnas Pilet 13 2.Kunst Eestimaal 13-16 saj.
frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste, augustiinide ja jesuiitide kloostrid. Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis.
Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres)
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis; - eriala hõlmas töid, mis loodi erinevate inimeste poolt: arhitektid, aednikud, planeerijad, taimekasvatajad jne; - see on kujunduseriala: mõeldakse esteetikale/ilule, mugavusele, vormile. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 3 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Käesolev kursus EMÜs
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2
annaabi.ee 
