PÕLLUMAJANDUSLIKUD TOOTMISVORMID- UNGARI JA KEENIA Pillemai Pihlak, Jorma Hiie, Aivo Joost, Uku Moldau looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks UNGARIS 0,18 Põllumajanduslikult kasutatav territoorium Põllumaa Rohumaa 0,77 UNGARI pinnamood Ungari pinnamood on peamiselt tasane, kohati laineline Üksikud mäed esinevad Slovakkia piiri ääres psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase LoodeUngaris madalate Kolmas tase küngaste ahelik Neljas tase EdelaUngaris Viies tas
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad India ookeani niiske õ
Umbes 1700 eKr jäeti linnad seni teadmata põhjustel maha (oletatakse, et Induse üleujutused võisid tekitada ka-tastroofilist kahju või siis muutis Indus oma voolusängi, mis tõi kaasa osade põldude üleujutamise, samal ajal kui teised kuivasid). Linnad Harappa Mohendzo Daro Klõpsake ke juhtslaidi teksti laadide juhtslaidi teksti laadide redigeeri redigeerimiseks e tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Aarjalased Indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. Kõnelesid sanskriti keelt Peamisteks tegevusaladeks oli karjakasvatus ja põlluharimine ( riis ) Linnu nad esialgu ei rajanud, vaid elasid maal külades.
Banadiri haiglas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Põhjused Põhilised põhjused, mis põhjustavad toidupuudust, on aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud, väheviljakas pinnas, inimtegevusest põhjustatud, maade järkjärguline kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad
Varauusaeg Peatükid 28-33 Laura Kivilo 11. klass Varauusaeg Ajajärk 16. 18. sajandini. Roomakatoliku ja kreekakatoliku usu järjest suurenev lõhe. Suured maadeavastused. Usu reformatsioon. Euroopa varauusaja algul Rahvusriigid Lääne- Euroopas: Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes nendes kuningavõim. Inglismaal: Henry Tudor (1485- 509) Prantsusmaal: Francois I (1515-1547) Saksamaal: Maximilian I (1493-1519) ja Karl V (1519-1556) Hispaanias: Fernando II Katoliiklane Ida- Euroopas suured ja rahvarohked riigid: Venemaa ja Poola. Poola saavutas 17. sajandil oma suurima territoriaalse ulatuse, miljon ruutkilomeetrit. Rootsi kuningas pärast Taani võimu all olemist Gustav I Vasa (1496-1560) 16
19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960.a külanõukogude andmetel tegeles mesindusega ligi 19000 inimest. 90. aastate lõpuks oli langenud perede arv 20000 piirile 2007. aasta andmetel on tõusnud mesilasperede arv 60000ni Fakte mesindusest. 2002. a toodeti maailmas 1 268 000 tonni mett, Euroopa Liidus 112 000 tonni. Peamised meetootjad Euroopa Liidus on Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Ungari, Poola ja Tsehhi. 2002. a moodustas Euroopa Liidus toodetud mesi vaid 45,9% EL elanike poolt tarbitavast meekogusest. Puudu jääv mesi imporditakse Argentiinast, Mehhikost ja Hiinast (Eestis 150230 tonni peamiselt odavamast hinnaklassist) 2007.a. oli Euroopa Liidus ~ 600 000 mesinikku ja 13,6 miljonit mesilasperet. Aasta meetoodang ühe mesilaspere kohta on u.1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett.
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine Sotsiaalse
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänet
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (mandriline) Passaadid ja läänet
PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet,
USA. Osalesid: Mehhiko, India. Olemus: üritus parandada maailma toitlusolusid; nisu, riisi, maisi sortide aretamine. Kasu: jõukamad riisikasvatajad said ülejäänud riisi maha müüa ning raha teenida. Negatiivne: keskkonna kahjus, suurenenud tootmiskulud, sotsiaalse kihistumise süvenemine, maa koondumine suurmaaomanike kätte. Intensiivne põllumajandus: loomakasvatus annab suurema osa toodangust, palju kapitali, toodangut kasvatatakse väikestel maa-aladel, rohkelt väetisi, vähe tööjõudu, kunstlik niisutus, kitsas spetsialiseerumine, kõrge mehhaniseerituse tase. Ekstensiivne põllumajandus: omane hõredalt asustatud aladele, väetised puuduvad, maatükkide pidev vahetamine, vähe kapitali, suur tööjõud, väike saagikus, alepõllundus, kasutatakse tööloomi, vähe tehnikat. Agraarreform: Ladina-Ameerikas kuulub maa valdavalt suurmaaomanikele. Aafrikas on väikesed maavaldused, suurmaaomanikud kasvatavad kultuure ekspordiks. Maareform-
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas
viljakad(kõi ge viljakamad ) Lähistroopili 2 saaki; 8 Sademed on Viljakad 300 milj ha ne kuud ja talvel, suvel mullad, haritavat maad vahemerelin enam; kuni kuiv kuid e 8000C erosioon (läänerannik ) _,,_ 8-11 kuud; Palju niiske(idaran 2-3 saaki sademeid nik) Troopiline 11000C Väga vähe Viljakad 200 milj Ha aastaringn sademeid(kõr mullad haritavat maad e be) oaasides L- Üle 8000C, Ebaühtlased Keskmine 300 milj ekvotoriaaln aastaringn sademed, viljakus haritavat 100
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala
- väikesed maalapid - palju tööjõudu - saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal - suurem osa toodangust läheb söögiks - Kagu-Aasia, Hiina, India 1.3. Miks rajatakse terrasspõlde? põllumajandus- maa puudus erosiooni vältimiseks rohkem avatud päikesele vihmavee kogumiseks 1.4. Kaubanduslik põllumajandus segatalud - suuremad maavaldused - kasutatkse peamiselt oma pere tööjõudu - suur osa toodangust läheb müügiks - kapitalimahukas- kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus - saagikus on suurem - Euroopas piimakarjatalud - palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline hea asend suurlinnade(turu) läheduses - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso - suur maa-ala - kasutatkse vähe tööjõudu
Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised
kohta väike Toodangu kasv – Toodangu kasv: uue veel maa intensiivsemaks kasutuselevõtmine teha või kariloomade hulga suurendamine palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja Ekstensiivsed teraviljatalud Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus ehitistele Nisu, mais e. Alepõllundus kasutatakse vähe tööjõudu Saagikus madal kasutatakse laialdast maa-ala oluline hea asend suurlinnade(turu) Kõik müügiks palju tööd põllu rajamisel läheduses Palju masinaid põld kasutusel 1-2 aastat tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese Istandus
tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed. · Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi, nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad
Hispaania Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Põllumajanduslik maa 40 % Istandused / Rohumaad põllud
loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet. A groklimaatilised näitajad isel. kui palju saavad taimed päiksesekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on veg.per. V egetatsiooniperiood aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse I ntensiivne pm saavutatakse toodangu kasv väikesel maaalal, mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi. E kstensiivne pm puhul tagatakse toodangukasv, laiendades pmmaad ja/või suurendades kariloomade arvu. Maareformtähendab maaomandisuhete ulatusliku ümberkujundamist poliitilistel eesmärkidel. Eksporditoetusriiklik toetus selles riigis toodetud kaupade eksportijatele, et nad oleksid maailmaturul konkurentsivõimelised. Impordimaksmaks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu.
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse.
Siseturu kaitsemeetmed: tollimaksud, impordipiirangud. Miks on otstarbekas jätta põlde sööti? Kus seda tehakse, seal makstakse preemiaid söötijätmise eest. Ülejääke on raske müüa. Sageli ei jäksa need nälgivad piirkonnad osta. Kuidas jaotatakse põllumajandus sõltuvalt tootmise intensiivsusest? INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS - Toodangu kasv saavutatakse raha paigutamisega väikesele maa-alale (ei laiendata), kasutatakse vähe tööjõudu ja palju väetisi. (sama maa pea)l Põhiliselt loomakasvatus. Tehnika on arenenud. Nii Põhja riigid.. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS Toodangu kasv saavutatakse põllumajandusmaade laiendamisega (võetakse maad juurde). Ale- ja rändpõllundus. Peamiselt käsitsi. Nii Lõuna riigid (põhil. Aafrika) Kaart 2 raamat lk. 17 Joon: Ekstensiivse ja intensiivse maaviljeluse erinevusi Intensiivne Põhja riigid Ekstensiivne Lõuna riigid
Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad. Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik
Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks. Toodeti kõike, mida võimalik. 19
simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt
simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein
Intensiivne omatarbeline põllumajandus Riis-, nisu, hirsi- ja maisitalud -väikesed maalapid -palju tööjõudu -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal -suurem osa toodangust läheb söögiks -Kagu-Aasia, Hiina, India Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi) Kaubanduslik põllumajandus. Segatalud. -suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu -suur osa toodangust läheb müügiks -kapitalimahukas - kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus -saagikus on suurem -Euroopas Spetsialiseeritud suurtalud. Piimakarjatalud -palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistel -kasutatakse vähe tööjõudu -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta -kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas
(kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses kliimas.) 8. Kuidas jagunevad põllumajanduslikud tootmisvormid? (omatarbeline põllumajandustootmine ja kaubanduslik p.m.t) 9. Kuidas jagatakse p.m.t sõltuvalt maa hulgast? (ekstensiivne ja intensiivne.) 10. Selgita intensiivset p.m.t'd! (maad VÄHE; toodang KÕRGE ja KALLIS; palju tööjõudu, kapitali ja väetisi jne vaja.) 11. Selgita ekstensiivset p.m.t'd! (maad PALJU; toodang MADAL (aga KOGUTOODANG KÕRGE); maksumus madal.) 12. Too näiteid omatarbelisest ekstensiivsest p.m.t'st! (ALEPÕLLUNDUS (agraalühiskond) *teravili, mugulad; RÄNDKARJAKASVATUS *kartulid, mugulad; INTENSIIVSED RIISIKASVATUSTALUD [Hiina, India, Kagu- Aasia].) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks)
Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt
Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta 2116,7 kWh. Põllumajandus 7 Maastik on tasane ja suures osas kaetud põldudega. Suurpõllud on kujult kaootilised, pindalad on suured ja nende vahel on hõre teedevõrgustik. Talud asuvad üksteisest kaugel, umbes 2,5 km. Brasiilias kasvatatakse peamiselt suhkruroogu, maisi, apelsiine, riisi, banaane, nisu, tomatit, kartulit, juurvilju, ananassi, sojauba, maniokki, teed, kohvi, kookost, aeduba jne. 8 Metsad Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikides 3.kohal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. Metsad kasvavad 544 mln ha suurusel alal. Brasiilia vihmametsad moodustavad 60% kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
